Kes elab ülejõu ehk Kuivõrd usaldusväärne on Eesti regioonide väliskaubandusstatistika?

Kes elab ülejõu ehk Kuivõrd usaldusväärne on Eesti regioonide väliskaubandusstatistika?

 

Statistikaameti koduleheküljel avaldud andmetel on meie riigi negatiivse väliskaubandusbilansi tekitajad peamiselt Eesti suuremad keskused (Tallinn, Tartu).

See-eest väiksemates maakondades (sh ka Saaremaal) on väliskaubandusbilanss kõikjal positiivne. Samas aga ei tasuks järelduste tegemisega kiirustada – asjatundjate väitel tuleks statistikasse, eriti regionaalsesse, suhtuda teatud skepsisega.

Statistika näitab, et Eesti suuremates keskustes (Harjumaa, sh Tallinn, ja Tartu) on kaupade sissevedu väljaveost märkimisväärselt suurem. Enam-vähem tasakaalus on import ja eksport Pärnumaal (vt joonist).

Kuna suuremate keskuste – Tallinn, Tartu, Harjumaa – puhul on suured ka ekspordi- ja impordimahud, viivad need kogu väliskaubandusbilansi miinusesse.

Statistikaameti andmetel ületas Eesti import 2007. aastal eksporti 42,2 protsendi võrra. Tõsi, 2008. aastal on olukord mõnevõrra paranenud – kolme kvartali andmetel (jaanuar–september) oli Eesti väliskaubandusbilanss soodsam ja import ületas ekspordi 30,7 protsendi võrra.

2008. aasta neljanda kvartali andmed pole veel saabunud, kuid oktoobris ületas Eesti import ekspordi 19,5% ja novembris 32,1% võrra.
Siinjuures ei saa aga märkimata jätta, et statistikaameti andmetel on Eesti ekspordi kasvu taga 2008. aastal suurel määral olnud taasväljaveetava kütuse mahu suurenemine.

See aga tähendab, et meie eksport on suurenenud peamiselt seetõttu, et teatud määral on kasvanud energiakandjate transiit, mis, nagu teada, pärast 2007. aasta aprillisündmusi järsult vähenes.

Statistika järgi on väikemaakondade näitajad head

Mis puudutab Eesti väiksemate maakondade väliskaubandusbilanssi, siis 2007. aasta andmetel oli see kõikjal positiivne. Parimaid tulemusi näitasid siin Võru-, Järva- ja Põlvamaa.

Ka Saare maakonna näitaja on küllaltki hea: maakonna tootjad ekspordivad enam, kui siinsed tarbijad tarbivad.
2007. aastal ületas eksport impordi ligi 80 protsendi võrra.

 


 

Kommentaar:
Võrrelda saab vaid võrreldavaid asju 

Statistikasse, iseäranis regionaalses plaanis, tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.Paljale numbrile otsavaatamine tema hingeelusse tungimata võib meid imelihtsalt kapitaalselt valede järeldusteni viia.

Nii ka siis, kui tegu on väliskaubandust puudutavate numbrinäitudega. Ühtepidi oleks nagu Eesti puhul kokku tervikuna impordi maht enam kui 1/3 võrra ekspordist suurem. Saaremaa aga ujub rõõmsalt vastuvoolu, müües kaupu piiri taha kaks korda rohkem kui neid sisse ostab.

Tegelikult aga ületab ka meie maakonnas kaupade sisseost oluliselt väljavedu ja seda tõenäoliselt Eesti üldnäitajatega võrreldes üsna sarnastes mastaapides.

Saarlaste (ja ka teiste väikemaakondade elanike jaoks) ajab pildi lihtsalt ilusaks jaotusmehhanism, kus eksporttoodang liigub välja kohaliku tootja nime all, samas tuleb aga lõviosa kaupu (näiteks kütus, suurem osa toidust ja tarbekaupadest) sisse mingi mandrifirma vahendusel.

Kokkuvõtteks arvaks, et regionaalses mastaabis omavad mingit väärtust vaid arvud ekspordimahtude dünaamika kohta. Seda ka eeldusel, et kaubavahetuse mahtudes elimineeritakse allhangete sisse-väljavedu (näiteks elektroonikatööstus) ja näppude vahele jääb käsitlemiseks vaid kohapeal loodud või tekkinud lisaväärtus.

Teise sõnadega – võrrelda saab ikka vaid võrreldavaid asju.

Aivar Sõrm
SEB panga Kuressaare kontori juhataja

 


 

Väliskaubandusbilanss – kaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe teatud ajaperioodil (näiteks aastas). Väliskaubandusbilansi alla kuuluvad praktiliselt kõik juba makstud ja krediiti võetud kaubandustehingud.

Reeglina koostatakse väliskaubandusbilanss kas ühe riigi kohta või teatud riikide grupi kohta (näiteks Euroopa Liit tervikuna).
Kaubandusbilansi üks põhinäitajaid on saldo, s.o ekspordi ja impordi vahekord. Kaubandusbilansi positiivne saldo tähendab, et kaupu ja teenuseid (mõõdetuna rahalises ekvivalendis) veetakse välismaale enam kui riiki sisse. Kui aga saldo on negatiivne, siis ületab kaupade sissevedu väljaveo.

Positiivne väliskaubandusbilanss näitab, et rahvusvahelisel turul on olemas nõudlus antud piirkonnas toodetud kaupade ja teenuste järele. Negatiivne bilanss näitab aga, et antud piirkonna elanikud tarbivad peale kodumaal toodetud kaupade suurel määral veel ka välismaalt sisse veetud kaupu.

Mõned riigid – näiteks USA ja Suurbritannia – kasutavad negatiivset väliskaubandusbilanssi oma huvides, sest teatud määral võimaldab see majandusprobleeme riigist välja viia. Täpsemalt aga inflatsiooni kontrolli all hoida ja nii vältida elatustaseme langust, kuna töömahukad tootmisharud viiakse riigist välja.

Nii näiteks oli USA väliskaubandusbilansi defitsiit 2007. aastal ligi 900 miljardit dollarit. Peamiselt tekkis see seepärast, et riiki veeti sisse odavaid kaupu.

Väiksema ja nõrgema majandusega riikides näitab pikemaajaline ja suur väliskaubandusbilansi defitsiit majanduse väikest konkurentsivõimet ja võib näiteks viia rahvusvaluuta devalveerimiseni, kuna need riigid pole võimelised impordi eest tasuma.

Mis aga puutub arenenud maadesse (näit USA ja Suurbritannia), siis nende majandust iseloomustavad peamiselt kapitalimahukad ja kõrgtehnoloogilised majandusharud, mis meelitavad riiki investeeringuid.

Kuid sellest hoolimata kannatavad ka nemad pikemas perspektiivis oma majanduse osalise konkurentsivõimetuse tõttu ja katavad jooksevkonto defitsiiti sageli riiklike võlakirjade emissiooni abil. Osaliselt on sellega seletatav ka USA hiigelsuur riigivõlg, mis näiteks eilehommikuse seisuga oli ligi 10 630 miljardit dollarit (vt www.brillig.com/debt_clock/ ).

Print Friendly, PDF & Email