Abrukal nähti vaime, faasanid olid näljas, viimnepäev seisis ukse ees (5)

Abrukal nähti vaime, faasanid olid näljas, viimnepäev seisis ukse ees

 

Ajaleht kirjutab aja lugu. Sestap on vahel hea võtta mõni vana leht ja vaadata, millised oli teemad siis, kui meid veel ei olnud. Mida kirjutasid ajalehed näiteks jaanuaris 1929?

Tundub, et Abruka saar oli tollal populaarsem kui praegu. Rahvast oli rohkem ja juhtus ka rohkem. Saartel toimunu on ikka saladuslikum, kuna sinna niisama lihtsalt ei saa.

Vaimude ettekuulutused

Tänasel päeval 80 aastat tagasi ilmus kohalikus lehes lugu, mis kannab pealkirja, millist tänapäeval kasutaks oma esiküljel nii mõnigi leht. Nimelt olevat Abrukal nähtud salapäraseid tulesid ja kuuldud öiseid hääli.

Üks Abruka elanik näinud mitu õhtut järgemööda Hülgerahul tulesid. “Et neil õhtuil sel ajal kedagi tulega mere ääres ei olnud, jäänud asjalugu temale saladuslikuks,” kirjutas leht.

Paar päeva hiljem uppunud samas kohas kaks meest – Theodor Tool ja Johannes Rukk, kes olid üle jää Kuressaarest Abrukale tulnud.
“Nüüd arvavad inimesed, et tähendatud tuled olnud mingid vaimusilma ilmutised,” märkis ajaleht.

Kuid need tuled ja uppumine olnud alles algus. Nimelt läinud Johannes Rukki vend pärast surnukehade veest väljatoomist linna sugulastele kurba uudist teatama. Üllatus oli mehel suur, kui sugulased ütlesid, et nad juba teavad sellest. Nimelt olevat keegi samal ööl kloppinud nende aknale, mille peale abielupaar üles ärkas.

“Siis hüüdis neile üks hääl akna tagant, et Abruka “Rukel” olevat surnu.”
Abielupaar ei olevat häälekõlast hästi aru saanud ja oli mõelnud, et keegi on Abrukast linna tulnud ja nüüd neile külla kipub. Läinud siis välja vaatama, kuid õues ei olnud kedagi. Arvates, et ehk oli tegu unenäoga, mindi voodisse tagasi, kuid hommikul tõi sõnumitooja neile sama halva uudise.

Pärast juhtunut hakkasid teadjamad rääkima, et selliseid asju olevat sealkandis ennegi juhtunud. Kümneid aastaid tagasi olid Abruka mehed kalalastiga Tori sadama poole sõitnud ja Laiamadala juures oli üks hääl eikusagilt öelnud: “Tund on tulnud, aga mees pole veel jõudnud.” Kalurid olla ehmunud ega saanud aru, kust hääl tuli.

Jõudnud sadamasse, näinud nad ühte ratsanikku, kes ujuma läinud. Mehed rutanud linnaturule kala müüma ning tagasi tulles kuulnud, et mees, keda nad nägid ujuma minemas, olevat uppunud.

Faasanid näljas

Abrukaga seostub ka teine uudis tollastest lehtedest. Nimelt toodud Abruka saarele 1928. aasta algul kari faasaneid, kes kevadel metsa lahti lasti, et nad ise endale toitu otsiksid ja metsas rahulikult sugu saaksid teha, kirjutab kaks päeva vanem kui 80-aastane ajalehenumber.

“Suve läbi nad end küll toitsid, kuid sugutegemisest polnud juttugi,” on faasanite elust toodud lühike ülevaade. Lisaks olid mitu neist ära surnud.
Sügisel ehitati alles jäänud faasanitele metsavahi juurde kuur, milles faasanid pidid siis talvituma, linnud aga ei tahtnud kuuris elamisest kuuldagi.

“Kuid kuur seisab tühja täis ja faasanid kannatavad külma,” edastab kohalik kirjasaatja ja jätkab: “Praegu võib peaaegu iga päev näha taluõuetes ja põldudel üht paari faasane, kes endale toidust otsivad, mille leidmine väga vaevaline on. Karta on, et nad hoopis nälga jäävad.” Kirjutaja lisab, et kuuri ehitamiseks raisatud tuhanded kroonid on nüüd sama hästi kui mahavisatud.

Faasanid polnud Abrukal ainus probleem. Palju paha tegid ka kitsed ja jänesed, kes jõudsalt noort orast hävitasid. “Suuremaks oraspõldude vaenlasteks on jänesed, keda viimasel ajal on ülirohkesti siginenud. Nad kaabivad orased lume alt välja ja söövad, mis jõuavad,” kurdab kirjasaatja pikk-kõrvade üle, kes nagu näha, vastupidiselt faasanitele oma sugu jõudsalt jätkasid.

Hulkuvad koerad lüüakse maha

Samal ajal kui Abrukal maadeldi faasanite ja jänestega, olid linnas mureks hoopiski koerad, kes turul hulkusid ning kodanikke ja isegi hobuseid ründasid.

Kuressaare linnavalitsus edastas ajalehe kaudu meeldetuletuse, et kehtiva turumääruse järgi on keelatud koeri turule kaasa tuua ja koeraomanikud peavad valvama, et koerad turuplatsile ei pääseks. Tollal oli turuplatsiks aga terve praegune keskväljak.

Lisaks meeldetuletusele ilmus lehes ka järgmine teade: “Alates 28. kuupäevast püütakse turul ümber hulkuvad koerad kinni ja omanikkude mitteilmumisel hävitatakse nad kaheksa päeva jooksul.”

Viimnepäev ukse ees?

Viimastel aegadel on palju juttu olnud ajakirjanduse kallutatusest ja eetikast. 80 aastat tagasi võis ajaleht lubada endale palju rohkem.
Artiklis “Wiimne päew käes?” kirjutatakse, et ajaleht Saaremaa on raskustesse sattunud ja nüüd jagatakse seda suisa tasuta. Allikad on muidugi anonüümsed.

“Nagu kuuleme, levitatud üleeile õhtul ühel Kuressaares peetaval õhtuüritusel “Saaremaad” tasuta,” antakse kuuldust lugejatele teada. Levitajaks olnud keegi “Saaremaale” lähedalseisev noormees.
Samad kuuldused tulevad ka maalt. Lehte olevat muidu antud näiteks Kogula vallas peetud kõnekoosolekul.

“Nähtavasti on see leheke oma sõimukeste ja vaimunõrkustega nii kaugele jõudnud, et teda enam keegi ei telli ega osta ja teda peab rahvale tasuta välja jagama,” võetakse konkurendi probleemid üheselt kokku.

Liiklusohvreid oli vähe

Üks väheseid häid uudiseid, mida lehest lugeda võib, oli see, et 1928. aasta suremuse aruandes Kuressaare kohta oli liiklusõnnetuses hukkunute protsent haruldaselt väike. Nimelt sai liikluses aasta jooksul surma vaid üks inimene. Kokku oli surnuid linnas 35.

Enamlevinud surmapõhjusteks olid üldine nõrkus ja verevaesus, aga ka soolesõlm, pealuu põhja murdumine ning morfiumimürgitus.

Gripi vastu võitlemisest

Ajal, mil pooled asutused, koolid ja lasteaiad on haigestumistega kimpus, tuleb kasuks lugeda ka 80 aasta taguseid soovitusi gripist hoidumiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Esimese asjana märgitakse, et kuni haigus on maha rahunenud, tuleb jääda voodisse. Vältida tuleb kokkupuudet haigetega ning köhimisel panna käsi suu ette. Viimane takistab süljepritsmete laialilaotumist, annab ajaleht õpetust.

Haigete kasutuses olnud asju peab sagedasti pesema sooja vee ja seebiga. Reisid, kui need just väga tarvilikud ei ole, tuleks ära jätta. Kindlasti peaks eemale hoiduma rahvakogunemistest.

Toituda tuleb korralikult ja riietuda soojalt. Samuti hoolitseda selle eest, et värske õhk ikka toas oleks. Ei tohi rohkem külmetuda, ennast väsitada ja alkoholi tarvitada.

Suud ja kurku peaks vähemalt 2–3 korda päevas loputama 2% vesinik-ülihapendi lahusega.
“Ning vähemalt kord päevas erne suurune tükike boorvaseliini mõlemasse ninasõõrmesse panna,” õpetab ajaleheveergudel tervisehoiu peavalitsus, lisades, et raskematel haigusjuhtudel tuleb minna haigemajasse.

Print Friendly, PDF & Email