Saarlase ja soomlase metallitööfirma toodang läheb ekspordiks (3)

Saarlase ja soomlase metallitööfirma toodang läheb ekspordiks

KOLLEKTIIV ON MEIL TUBLI JA TOODANG KVALITEETNE: Hilmaa OÜ (omanike perekonnanimedest Hillberg ja Tiitma, lisatuna üks a) saarlasest omanik ja tegevjuht Enn Tiitma majandussurutise pärast põdema ei pea – firmal tööd jagub.

Valjalas, kunagise automajandi töökodades ja garaažides tegutsevas metallitööfirmas Hilmaa OÜ valmistatakse roostevabast terasest detaile põhiliselt laeva- ja paaditööstustele, aga ka teistele tellijatele. Saarlastest meistrimeeste keevitatud, poleeritud ja lihvitud roostevabast terasest igasugused suuremad ja väiksemad laevadetailid on eelkõige hinnatud oma hea väljanägemise ja vastupidavuse ehk kvaliteedi poolest.

Üheksa aastat tagasi Tagavere väikses töökojahoones alustanud Enn Tiitma ja Allan Hillbergi ettevõte kolis 2003. aastal Valjalga.

“Kuna veesõidukitele valmistatavate detailide tellimused kasvasid, suurenes tootmismaht, seega jäi Tagavere töökoda meile kitsaks. Valjalas saime majaostuks soodsa pakkumise. Ostsime hoone ära ja kuus aastat tagasi kolisime sisse. Siin on osa pinda isegi kasutamata, osa ruume on välja renditud, seega soetasime selle perspektiivitundega,” rääkis Hilmaa OÜ saarlasest omanik Enn Tiitma.

Ülemaailmne majandussituatsioon annab Valjalas tegutsevale väikeettevõttelegi tunda. Kui veel 2007. aasta detsembris sai Enn Tiitma Valjalast reportaaži kirjutavatele ajakirjanikele öelda, et tööle soovijatest on järjekord ukse taga, siis nüüdseks on töötajate arv kollektiivis mõnevõrra vähenenud.

Kõige rohkem on Hilmaa hingekirjas olnud 23 inimest, praegu on töötajaid 16. Üllatavana tundub ehk seegi, et ka naised rasket rauatööd teevad. Hilmaas on kolm saarlannat poleerimise-lihvimise selgeks õppinud.
Kuigi see töö on omajagu keerukas ja füüsiliseltki raske, pole Tiitma naiste suust kurtmist kuulnud.

“Kollektiiv on meil väga tubli. Koondama ei hakka. Niipalju enam tööd ei ole kui 2007. aastal ja möödunud aasta alguses, aga tööta me ka ei tohiks jääda,” oli firmajuht optimistlik.

Üks on praegu kindel, Hilmaa OÜ suudab täita kõik tellimused.

Mahutite jaoks on eraldi töötuba

“Küttemahutite tegemiseks on meil sertifikaat olemas. Neid teeme omaette ruumis. Sellega tagame mahutite puhtuse,” selgitas Enn Tiitma.

Erikujuliste mahutite valmistamisega oli parasjagu ametis lukksepp-keevitaja Madis Laula. Meistrimees ei pea paljuks iga päev Tagaverelt Valjalas tööl käia. Kodu ja töökoha vahele jääb 7,5 kilomeetrit. Töökogemused omandas ta lühikese ajaga. Täienduskursustel õppis uusi töövõtteid lisaks.

“Mulle töö meeldib. Tingimustel pole siin häda midagi. Olen varem mitmes kohas töötanud. Niisugust sooja ja valgusküllast tuba pole mul varem olnud. Palk on ka normaalne,” on meistrimees tööandjaga rahul.

Tiitma sõnul valmistatakse mahuteid paatidele vee, reovee ja kütte tarbeks. “Me teeme praktiliselt kõikidele Saaremaa paaditööstustele midagi, samuti Soome paadiehitusfirmadele,” teavitas Tiitma.

Andmaks lugejaile mingisugust ettekujutust päevasest töömahust, ütles firmajuht, et mahutid on kujult ja keerukuse astmelt väga erinevad. “Meile tuuakse vineerist mudel ja selle järgi me üldjuhul teeme. Joonised saame alles pärast,” märkis Tiitma.

Hilmaas tehakse igas mõõdus paake ja paagikesi, päevase kogumahuga keskeltläbi 60–80 liitrit. Firma jaoks on ennekõike tähtis see, et tellijad jäävad toodanguga rahule. Reklamatsioone pole Hilmaale esitatud.

Firmajuhi sõnul ei saa niisuguseid erikujulisi tooteid masstoodanguna teha. “Me peame kiiresti ümber orienteeruma. Veesõidukidki on ju nii erinevad,” rääkis Tiitma.

Kogu vajamineva metalli saab ettevõte Eestist. Mõnikord tuuakse seda ka Leedust ja Soomest. Töömehed on harjunud kallihinnalise materjaliga kokkuhoidlikult ümber käima. Praktiliselt kasutatakse kogu metall ära. Vanarauahunnikusse viiakse vaid kitsad ribad.

Mahuteid poleerima ja lihvima ei pea, teisi detaile aga küll

“Jahi välised detailid peavad ilusasti läikima. Lihvime ja poleerime juba valmis detaili, õigemini selliseid poolfabrikaate. Lõpuks omandavad lihvijate ja poleerijate käest läbi käinud detailid peaaegu peegelsileda läike,” näitas Tiitma üht valmisdetaili ka lehemeestele.

Valjala mees Aivar Mägi on lihvija-poleerija ametis olnud juba kaheksa aastat. Nüüdne meistrimees ütles, et õpipoisi seisust jagus tema jaoks peaaegu aastaks, enne kui asja päris selgeks sai.

“Ega nüüd selle kaheksa aastaga eriti midagi muutunud ole. Tõsi, mõnikord tuleb teha ka keerukamaid asju. Põhiliselt käivad meie käest läbi torukujulised detailid ehk ümarmaterjal – käsipuud ja sellised asjad,” kirjeldas Aivar Mägi.

Kui jällegi koguseliselt mõõta, siis poleerivad ja lihvivad Valjala metallitöötlemisvabriku mehed ja naised aastas üle kahe kilomeetri roostevabast terasest detaile.

“Peamine on see, et töökoht on kodu lähedal. Ruumid on soojad. Talvel väljas külmaga ei tahaks küll mingisugust tööd teha. Olen siin harjunud, amet on selge ja mida veel tahta,” arutles Aivar Mägi.
Enn Tiitma näitas ka treimis- ja freesimisruumi, öeldes, et kui tellitakse midagi suuremas koguses, siis kasutatakse ka teiste firmade abi, kus automaatsed frees- ja treipingid olemas.

Ettevõtte juhi sõnul on käsitsi poleeritud seadmete kvaliteet parem kui elektrilis-keemilise poleerimise läbi teinud detailidel. “Paljudes maades kasutatakse elektrilis-keemilist moodust. Detailid pannakse vannidesse, kus neile tekitatakse läige peale. Materjal ise jääb üldjuhul krobeliseks ja hakkab pikapeale mustust koguma. Käsipoleerimine on üsna kulukas, aga selle eest tuleb kvaliteetne asi. Saaremaa paadiehitusfirmad ei taha viletsama kvaliteediga sõidukeid väljastada ja seepärast me jätkame samamoodi. Oleme hoidnud kvaliteeditaset kõrgel,” hindas Enn Tiitma tehtut.

Valmisdetailid pakitakse Valjalas kilesse ja firmajuhid viivad toodangu ise hankijale ära. “Nende sõitudega saan palju tagasisidet ja ka uut informatsiooni,” sõnas firmajuht.

Uued tooteliigid on loomisel

Neil päevil võis Enn Tiitma töötajaid rõõmustada, sest Hilmaa sai tellimusi juurde. Üldiselt kasutavad firma omanikud ja juhid vaiksemat aega uute toodete väljanuputamiseks. Plaanis on hakata tasapisi ehitusseadmeid valmistama, samuti käsitööriistu farmaatsiatehastele.

“Tegutseme ka Soomes. Seal teeme põhiliselt teenustöid. Meie soomlasest kaasosanik Allan Hillberg, kes ise elab Saaremaal, ongi praegu Soomes lähetuses. Tema kaudu oleme Soomest väga palju kontakte juurde saanud. Reklaami peale ei ole me üldse panustanud. Seni on tööd jätkunud. Meil on kogemusi ka keskkonnaseadmete valdkonnas, alates nende valmistamisest kuni lõpphäälestamiseni ja projekti juhtimiseni. Viimasel ajal on lisandunud igasugu muud metallitööd. Seega ei ole me ainult laevadetailide valmistajad. Kes on tahtnud meilt midagi tellida, see on meid ka üles leidnud,” kommenteeris Tiitma.

90 protsenti Hilmaa toodangust läheb Eestis tegutsevate firmade kaudu välismaale. Samas ekspordib Hilmaa oma toodangut ka ise.

Töötajate heaolu on tähtis

Enn Tiitma kiitis Valjala vallavalitsuse ametnikke, kellega on hea kontakt saavutatud. Hilmaa töötajad saavad soodsa hinnaga lõunasöögi valla allasutusest, Valjala põhikoolist. Soe söök tuuakse termostega koolisöökla köögist töökohale.

Selle nädala alguses pandi töömeeste jaoks üles kaks arvutit, kus igaüks kuvarilt oma tööjooniseid näeb. “Sel aastal tuleb palju innovatsiooniga tegeleda, tootmisprotsesse uuendada. Kollektiiv on uuendusmeelne ja tuleb asjaga kaasa. Tublid on meie osakonnajuhatajad Urmas Luik ja Ain Allikmaa,” kiitis Tiitma.

Töötajate kasutada on korralik puhkeruum, riietus- ja pesemisruumid, sealhulgas saun.

Print Friendly, PDF & Email