ONLINE: Küsimustele vastas Toomas Takkis; TÄIENDATUD (58)

ONLINE: Küsimustele vastas Toomas Takkis; TÄIENDATUD

 

Oma Saare online intervjuude sarjas vastas neljapäeval küsimustele Kuressaare volikogu esimees ja Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis.
Kahjuks ei jõudnud hr. Takkis ajapuudusel kõikidele küsimustele vastata ja loodetavasti teeb seda edaspidi. Siis lisatakse uued vastused ka allpoololevale intervjuule.

Kui näete Selveri kassas oma kooli vilistlannat, kas a) lähenete rõõmsalt ja alustate vestlust b) suundute häbi tundes teise kassasse.

Ma olen maapoiss. Teate küll, selline häbelik ja mööda seinaääri kõndiv. Tollel ajal, kui koolis käisin, polnud väärtuseks enesereklaami oskus. Inimesi hinnati tegude järgi. Räägiti, et tagasihoidlikkus on voorus. Võib olla selle tõttu olen ma väga harva suhtlemise alustaja.
Teretamine muidugi välja arvata. Tollel ajal räägiti koolilastale ka seda, et “meie maal kõik tööd on head, vali millist tahad…”. Aeg ajaks, me ei saa valida ei oma vanemaid, ei aega ega kohta, kuhu me sünnime. Aga ma olen tänagi seda meelt, et ega amet õiget meest ei riku. Aga mõni mees võib ameti küll ära narrida. Sama kehtib tõenäoliselt ka naisterahvaste kohta.

Kas olete rahul Kuressaare kultuuriürituste taseme ja korraldusega? Mida arvab volikogu sellest, et merepäevi hakkavad profid korraldama?

Nõnda laialt on raske üldistada. Meie kultuuriürituste spekter on lai ja tagasisidet jälgides, tundub, et inimesed on enamasti tehtavaga rahulolevad. Meil on silmapaistvaid muusikaüritusi, linnateater toimetab tublilt, meile tuuakse kohale oma valdkonna silmapaistvaid tegijaid. Jätkuks vaid publikut.
Volikogu istungil pole merepäevade teemat selles kontekstis arutatud. Ei oska oletada, mis seisukohal linnavolinikud selles küsimuses on.

Kas on eetiline olla korraga Kuressaare Gümnaasiumi ja linna hariduse juhi rollis?

Sellele küsimusele ei mõista vastata. Mida küsija mõtleb “linna hariduse juhi rolli” all? Ma ei tea, et ma oleksin linna hariduse juht. Tõenäoliselt on minu eest seda väga hoolikalt varjatud.

Kui suurele laste arvule on Kuressaare Gümnaasium algselt ehitatud? Kas klassi ruutmetrid lapse kohta vastavad tervisekaitsenõuetele? Pidevad on ju probleemid laste toitlustamisega, tagasihoidlikumad jäävad söömata. Tunglemine treppidel, kui midagi peaks juhtuma, kas lapsed välja jõuavad? Üks asi on õppused ja teine paanikas lapsed treppidel? Kas vastab tõele, et tulevikus tahetakse kooli juurde võtta veel ligi 200 PUBERTEEDIEALIST last?

Kuressaare Gümnaasiumi hoone on nõukogudeaegne tüüpprojekt. Ehitatud 1176 õpilasele. Selline arv oli kirjas ehitusdokumentatsioonis. Minu koolijuhiks olemise aegadel on tervisekaitsenõuded ja eeskirjad mitmeid kordi muutunud.

Elu näitab, et inimesed teevad seadusi, inimesed muudavad seadusi. Teinekord inimesed pingutavad üle(euronõuete rakendamine meie toitlustus- ja majutusasutustes), teinekord lihtsalt inimesed ka eksivad.
Meie kool on tervisekaitsjate kontrolli all, aegade jooksul tehtud ettekirjutusi, olgu sööklas, ujulas või mujal, samuti tuleohutusalaseid ettekirjutusi, võtame koolis väga tõsiselt ja oleme need seni ka täitnud. Täna minu teada meil täitmate ettekirjutusi ei ole.

Koolis on olemas süsteem ja kindel kord, mis kindlustab kõikidele lastele võimaluse sooja koolieinet saada. Kindlasti ei mahu kõik lapsed sööma korraga aga jutud lastest, kes koolis süüa ei saa, on tugevasti liialdatud. Kui keegi nii väidab, palun laekuge koos lapsega kooli.

Koos söökla juhataja ja klassijuhatajaga leitakse teie lapsele kindel söögiaeg. Trepid on koolis täpselt niisugused, nagu nad ehitati. Lapsed on neil tungelnud tänaseks juba 30 aastat. Ja tunglevad tõenäoliselt nii kaua, kui kaua meie koolihoone kestab. Tõele ei vasta see, et meie majja lisandub 200 puberteediealist last. Puberteet (murdeiga, suguküpseks saamise iga) on nimelt teatav kindel ja samas isikuti erinevas vanuses ilmnev iga/vanus inimese kasvamise ajateljel. Küsija peab tõenäoliselt silmas võimalust, et koolilaste vähenemisest tulenevalt võib ühe arenguvariandi kohaselt toimuda linnas ühe põhikooli sulgemine, mis tooks siis kaasa selle, et meie kool peaks need lapsed vastu võtma aastal X, kuna mujale nad lihtsalt ei mahu. Selliseid arenguid ei saa välistada. Täna ei saa välistada ka teisi arenguvariante.

Linnavalitsuse eestvedamisel on toimunud mitmeid arutelusid linna haridusasutuste võrgu tuleviku teemal. Otsused koolivõrgu kohta linnas saab teha linnavolikogu ja volikogu kaalub kindlasti väga hoolikalt kõiki arenguvariante, mida linnavalitsus meile ette valmistab.

Riigikontroll leidis 2007 aastal, et Kuressaare Gümnaasiumi ja KG sihtasutuse töötajate tööülesanded olid läbi põimunud ja selgelt piiritlemata. Seda soodustas Riigikontrolli sõnul asjaolu, et munitsipaalkooli direktor oli ühtlasi vastava sihtasutuse juhataja. Lepingut teenuste osutamiseks ega vastutuse määramiseks kooli ja sihtasutuse vahel sõlmitud ei olnud, samuti olid munitsipaalkooli õpetajad ühtlasi sihtasutuse töötajad (ringijuhid, pikapäevarühma kasvatajad, huvijuhid). Kas need asjad on endiselt samas seisus, kui jah siis miks?

Kogemus Riigikontrolliga oli minu jaoks äärmiselt huvitav ja pigem pluss- kui miinusmärgiga. Meil oli pikki ja huvitavaid arutelusid riigikontrolli töötajatega. Näiteks. Tütarlapsed väitsid, et meie koolil ei ole raamatukogu. Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse järgi peab olema. Viisin daamid meie raamatukokku. Näitasin, et meil on väga ilus, hästikomplekteeritud ja sisustatud raamatukogu ja et seal töötab väga tubli juhataja Urve Aedma.

Vaatasid ja ütlesid järgmist. Raamatukogu on KG Sihtasutuse oma. Juriidiliselt on. Aga mis siis. Sihtasutus teenindab kooli, raamatukoguteenus heal tasemel tagatud. Aga koolil ju ei ole raamatukogu ja seaduse järgi peab olema. Mis sa kostad? Ma ei mõista selliseid probleeme väga endale külge tõmmata. Sama seis oli ka selle teeninduslepinguga. Meil oli sihtasutuse ja linna vahel sõlmitud baasfinantseerimise leping, kooli ja sihtasutuse vahel teenindusleping aga puudus. Paber puudus, teenindamine toimus ja toimub ka täna. Koolis, kus pole moodustatud sihtasutust on tavaline, et õpetaja saab olla ka klassijuhataja, aine-, või mõne huviringi juhendaja, pikapäevarühma kasvataja. See pole tegelikult ka sihtasutuse puhul keelatud. Mulle tundus, et meie külalistele oli see sihtasutuse teema natukene uudiseks. Aga me saime sisulises plaanis asjadest siiski ühtemoodi aru ja oleme külalistele tänulikud mitmete juriidiliste näpunäidete eest. Mitmed asjad said pärast seda korrektsemalt vormistatud. Aga küllap leiab seda teemat uurides tänagi asju, mida saab formaaljuriidiliselt korrektsemalt vormistada.

Mitu korda võib Teie arvates üks inimene või asutus eksida enne kui ta vastutama peab?

Asutused ei eksi. Eksivad inimesed. Kordade arvu ei mõista öelda, küllap seadused sõltuvalt eksimuste raskusastmest seda reguleerivad, kui seadusandja nii on vajalikuks pidanud. Tavasuhtluses võib mõni tubli kodanik oma süüdimatus pideveksimises mõnikord isegi sümpaatsena tunduda.

Kas te ei ole tulnud selle peale, et Teie juhitav KG on distsipliini suhtes täiesti miinuses?

Olen selle peale tulnud küll. Miinuses ta peabki olema, see on OK. Sõna distsipliin assotsieerub mul sõnadega kepidistsipliin, Preisi kord, lõuad pidada ja edasi teenida, koolivorm, rividrill jne. Pooldan suhtluses selliste reeglite asemel pooltevahelisi kokkuleppeid, mis võivad ka kirjas olla. Positiivses sõnastuses, et kuidas me siis käitume, kuidas oleme koos siin meie Kuressaare Gümnaasiumi “ruumis”.

Sellised kokkulepped on palju siduvamad, palju mõjusamad. Kui laste kasvukeskkonnaks on nn. “negatiivne ruum”, mis täidetud keeldudega, siis võib kasvav inimene kergemini kujuneda reeglite piire kompavaks ja võimalusel rikkuvaks natuuriks. Ja vastupidi. Kooli paberites pole me kõikjal veel selleni jõudnud, aga küll me jõuame. Ja kindlasti oleks hea, kui meie koolides ja kodudes oleks enam täiskasvanuid, kes kasvataksid meie järeltulijaid om isiksuse toel ja eeskujuga, mitte vaid käskude-keeldude ja negatiivses mõttes distsipliini abil. Ja koolis on meil endiselt mitmeid noori inimesi, kellel on probleeme nii distsipliinist kui kokkulepetest kinnipidamisega. Ja kellel on eelkõige probleeme iseenda ja oma kodustega.

Miks Te ei ole kunagi kättesaadav ei KG-s ega linnavalitsuses?

Küsija pole mind tõenäoliselt eriti vist tahtnud kätte saada. Väike vihje- kes otsib, see leiab. Teine vihje- linnavalitsuse majast ei tasu otsida. Seal ma ei tööta. Vaatasin igaks juhuks ka oma töölepingut ja ametijuhendit. Nad polegi sinna kirja pannud, et ma peaksin kättesaadav olema. Igatahes- väga hea küsimus, tänud.

Kas Kuressaare on üks nendest Eesti linnadest keda on tabanud kohutav majanduskriis?

Valage klaas poolest saadik vett täis. Pange kirja esimesena pähetulnud mõte, kui vastate järgmisele küsimusele. Kuidas tundub, kas klaas on pooltühi, või kas klaas on pooltäis? Kui klaas on pooltühi, siis on ka Kuressaaret tabanud kohutav majanduskriis. Kui klaas on pooltäis, siis pole see nõnda mitte. Kui küsija on meesterahvas, siis on arukas katset teha õllega. Mis selle veega ikka solgutada. Tulemusest hoolimata peaksime silmas pidama, et hiidlaste olukord on ikka hullem.

Kas Kuressaare Gümnaasium on teie arust pari kool siin linnas? Kas suudate võimaldada õpilastele häid õpetajaid, kes teeksid lastele kõik selgeks ja ei oleks laste seas ebavõrdsed ja hindaksid kõik täies õiguses?

Meie linnas on iga kool omamoodi parim. Parim kellegi jaoks, parim milleski. Linna kui tervikut silmas pidades on oluline, et suudaksime katta laste vajaduste spektri ja pakkuda neile ideaalis kõikides valdkondades arenguvõimalusi. Kõike ei suuda me kõigile kunagi selgeks teha. Täielist võrdsust ja täielist ühesugust õigust ei taga mekõigile ka mitte kunagi. Ja seda ei peaks me ka väga põdema. Igiliikurit pole olemas. Jaan Tatikas ja Saalomon Vesipruul pole kindlasti need kangelased, kes peaksid meile meie pedagoogilistes püüdlustes eeskujuks
olema.

On teile meele järgi pr. Urve Tiiduse tegemised ja korraldused linna elanike ja linna korras hoiu mõttes?

Olen avalikult aga ka otsesuhtluses päris mitmel korral avaldanud tunnustust meie linnapeale. Arvan, et selleks on ka piisavalt põhjust. Ja mul on teinekord olnud põhjust volikogu esimehena ajada linnapeaga ka miinusmärgiga juttu. Igatahes saame me kenasti ja lahtise tekstiga oma jutud räägitud. Loodan, et meie selline koostöö kestab kaua.

Aga mida arvate väitest, et mees kannab kõige meelsamini sellist soengut, mida ta kandis siis, kui ta oli oma elus kõige õnnelikum?

Seose otsimine soengu ja õnnelikkuse vahel on intellektuaalselt päris huvitav mõte. Ma kindlasti mõtlen seda mõtet edasi mõtelda. Tänud küsijale. Ise poleks ma sellise asja peale eladeski tulnud.

Tänan kõiki küsijaid võimaluse eest ajugümnastikaga tegeleda. Tänan Oma Saart võimaluse eest küsimustele vastata.
Kena päeva kõigile.
Toomas Takkis

NELJAPÄEVAL VASTUSE SAANUD KÜSIMUSED

Vastamata jääb 8 küsimust, võin neile vastata edaspidi, nüüd pean minema volikogu istungile.
Tänan kõiki küsijaid ja Oma Saart pakutud esinemisvõimaluse eest.
Seansi lõpp.
Toomas Takkis.

20 aastat tagasi kritiseeriti nõukogude haridussüsteemi muuseas ka suurte mammutkoolide pärast, kus õpetajad ei jõudnud iga õpilaseni ja mis ei olnud lastelegi kuigi turvalised. Siis leiti, et paremad on väiksemad koolid, kus on võimalik individuaalne lähenemine igale
õpilasele. Aga nüüd? Kas siiski ei võiks Kuressaarde jääda alles ka üks väike turvaline põhikool, kus saaksid õppida need lapsed, kes hiigelsuurde ja hirmuäratavasse suurkooli ei sobi? Ja miks on
juba justkui otsustatud just Kuressaare põhikooli, aga mitte Vanalinna kooli sulgemine? Kas see on mingi erakondlik mäng?
Kuressaade võib jääda ja jääb nii palju koole, kui Kuressaare linn tahab ja jaksab üleval pidada.
Otsida ja leida igas asjas erakondlikkust? Perearsti teema, tõenäoliselt (pobises vastaja heatahtlikult viimast vastust teele saates).

Golfi lepingute ümber oli tohutu segadus ja vassimine, suur osa oli selles ka Teil. Millal avalikustate oma osa selles loos või arvate Te endiselt, et asi vaibub ja saate pea liiva all edasi poliitikas osaleda? Uskuge, selle AUSA KOOLIPAPA demagoogia enam ei aita.
Golfist kirjutasin enne pikemalt. Minu osa selles loos- olen olnud vägagi asjade otsustamise juures ja hoolitsen selle eest, et linna investeering hapuks ei läheks. Golfi nõukogu tervikuna samuti. Ja erinevalt mitmest teisest nõukogust- meie selle töö eest palka ei saa. Pole miskit häbeneda, sõber küsija. Toomas Takkis ongi aus koolipapa. Kui küsijal on teistsuguseid andmeid, siis saab avaldausega jalutada asjaomastesse organitesse.

Mis eelmisel aastal head oli?
Aastas oli 365 head päeva. Meie pere sai kahe lapselapse võrra rikkamaks. Koolil läks hästi Ja linnal läks hästi. Mida sa hing ikka ihkad?

Mitut ametit te peate? Kool, SA, volikogu? Kuidas jõuate? Kas ka väärilist palka igast ametist saate?

Koolijuhatajana tegutsemine on üks amet. Et see on jagatud koolijuhatajaks ja sihtasutuse juhatuse esimeheks, see ei loe. Palk on ikka üks. Palgamäärad nii koolijuhile kui volikogu esimehele kinnitatakse linnavolikogu poolt. On see vääriline või mitte. Kuivõrd seni olen muud pakkumised tagasi lükanud, siis ju ta on. Küsija saab huvi korral võrrelda eri linnade avalikke palgaandmeid. Kuressaare omad selles kontekstis oma kopsakusega silma ei torka.

Hr. Takkis, seletage lahti, mis jama selle Kuressaare Sõnumitega ikka toimus?
Kuressaare Sõnumitest jäänud 20 minutiga pikalt kirjutada ei jõua. Leht sisu poolest mind, ja saan aru, et paljusid teisi ei rahulda. Olen linnapeale edastanud oma ettepanekud, et kuidas asju paremini teha. Kui asjaosalised tõsiselt suhtuvad, siis peaks kuu- paari jooksul tulemus näha olema.
Kui küsija mõtleb jama all riigihanke teemat, siis minu arusaamise kohaselt hanget kui sellist ei toimunud, järelikult ei saadud seda ka üles panna. Ju siis ei teatud, et selline asi hanget vajab. Täna tuleb sellest volikogus vast ka juttu. Mõtlen nii, kui miskit on rikutud, saab seda parandada. Ja siis ka parandatakse. Olulisem on lehe sisukus ja siin ma ootan küll tõsisemat liikumist. Mitte e- vormis, vaid reaalselt.

Kas te siiani ei kommenteeri golfikeskuse ümber toimunud segadust? Olete selles suhtes paksu nahaga?
Golfikompaniist on palju kirjutatud. Ajakirjanikel vaja lasta ka uurivat ajakirjandust harrastada, kus siis nemadki kogemusi omandavad, et meistriteks kasvada.
Lühidalt. Golfiväljaku projekteerisid, ehitasid ja järelvalvet teostasid oma ala vaieldamatud professionaalid. Juhataja Aivar Aru tegutses suurepärase organiseerijana. Kogu aeg oli tagatud suuromaniku, Kuressaare linna toetus ja järelevalvamine. Mingil ajal, mõnel asjaosalisel, hakkas tunduma, kas meie juhataja ikka esindab meie, st. meie linna huve piisavalt agaralt, või mitte. Nimetagem toimunut pisikeseks armsaks lojaalsuskonfliktiks. Järgnes juhataja vabastamine. Siis asjaosalised vestlesivad, poolte nägemine asjast lähenes, saavutati sobilikud kompromissid erinevates küsimustes ja täna on kõik õnnelikud. Golfoväljak on valmis, kvaliteetne, sai linna parima ehitise konkursil parima terviklahenduse tiitli jne.
Golfikompaniil on piisavalt varasid ja korralik nõukogu koosseis. Probleem on likviidsusega. Iga asja käimajooksmine võtab aega. Majanduslanguse ajal eriti.
Me peame täna selgelt endale teadvustama järgmist. Kui golfikompanii jõuab 4-5 aastaga plussi, on tehtud tublit tööd. Siin saab meie juhataja ennast ka võimeka majandajana realiseerida. Seni aga peab Kuressaare linn olema vägagi ettevõtte selja taga, sest 80 miljonilist investeeringuprojekti ei lasta käest ära.
Kaudne kasu tuleb linnale tagasi juba täna nende mängijate kaudu, kes meie linna teenuseid tarbivad ja meie ettevõtetele käivet teevad.
Otsene kasu saab olema siis, kui linn oma osaluse, kas siis suuremal või väiksemal määral realiseerib.
Ja müts maha nende meeste ees, kes selle väljaku rajamise omal ajal algatasid. Müts maha ka nende kohalike ettevõtjate ees, kes on ostnud aktsiaid või krunte. Tõnu Toompuu, Lembit Soe, Raul Maripuu jpt. Respekt, mehed. Iga patriootiline Kuressaare ettevõtja võiks täna aktsia osta. Teao maksavad.

Kas 2008. aasta hanked on juba kontrollitud (vihjan nn suunatud hangetele)?
Riigihangetega seonduvaga tegeleb linnavolikogu ka sellel aastal. Viimane otsus eelmise aasta lõpul oli selline, et iga riigihankekomisjoni koosseisus hakkab olama ka üks volikogu liige. Kavas on riigihangetealane koolitus linnavolikogu liikmetele. Revisjonikomisjoni plaani paneb volikogu esimees sellel aastal nii mõnegi hanke kontrollimise.

Miks linnas prügikastid üle ajavad?
Raske oleks ette kujutada, et nad altpoolt ja allapoole sodi välja ajaksid. Selliseid üldistusi raske kommentaarida. Igal prügikastil on omanik. Linnakodanik, asutus, ettevõte, linn. Kuna pole selge, millistest prügikastidest jutt, siis raske täpsemalt vastata. Minu prügikast ei aja üle. Kooli omad vahel ajavad, kui tublid linnakodanikud salaja öösel sinna sodi tassivad. Kui üle ajavad regulaarselt, eks siis tule tihedamini tühjendadamist tellida, tervest talupojamõistusest lähtudes. Kui saate teha täpsemalt, millised prügikastid konkreetselt, saab ka konkreetselt asjaga tegeleda.

Kas gümnasistidele on Kuressaare suuruses linnas vaja ikka oma parklat autode jaoks? Minu arust ei ole kuigi säästlik mõtlemine, kui suur asfaltplats on autoromusid täis, selle asemel, et bussiliiklust kasutada ja jala käia.
Parklat pole vaja gümnasistidele. Parklad tuleb välja ehitada kogu linnas, sealhulgas Tervisepargi-KG piirkonnas. Jala käimine on OK.
Olen kunagi villast visanud, et haridusminister on vastu võtnud määruse, et koolide ustest ei tohi sisse astuda õpilased, kes on hommikuti käinud vähem kui kolm kilomeetrit jalgsi. Selleks eraldati ka riigieelarvest raha- kõik koolid said kõikidele õpilastele sammumöötjad osta, et seda määrust koolide ustel kontrollida.
Mõnele meie õpetajale olen soovitanud panna oma hindamisjuhendisse punktid, mis lisavad mõne viie jalgsi kooli tulemise eest. Niipalju siis parklatest, autoromudest ja jalgsikäimisest.

Mis seisukohal on Kuressare linna volikogu esimees omavalitsuste liitmise teemal?

Ma pean õigeks, mõistlikuks, efektiivseks ja elanikele kasulikuks, et Saaremaa oleks üks omavalitsus.

Mis arvate linna e-suhtekorraldamisest, kus Tallinna kaudu käib suhete loomine?
Olen seda öelnud kunagi Kadi raadio eetris, saan öelda ka praegu. Isiklikult mina sellist varianti ei poolda.
Olen seda ka linnapeale väljendanud. Asutuse juhina ma ei tule selle pealegi, et meie kooli suhteid korraldaks keegi näiteks Pärnust.
Samas- me peame aru saama, et juhtimisstiilid on erinevad. Kuressaares on hea tava, et volikogu ei sekku eriti tegevjuhtimisse. Volikogu tegeleb laiemate küsimustega ja sekkub siis kui ämbrikolin liiga valjuks läheb. Linnapeal peab olema õigus kujundada oma meeskond ja valida tegevusviisid. Ja kui linnapea on nii otsustanud, siis on tal selleks ka õigus. Küllap volikogu seda asja siis ka silmas peab, et me kulutatud raha eest midagi möödetavat ka vastu saame.

Mida arvate sellest, et linnavalitsus volikogu heakskiidul pankrotti läinud ooperipäevade võlad korstnasse kirjutas? Mida linn hakkab peale ooperipäevade logoga, mis maksis sadu tuhandeid?
Linnavalitsus ei saa reeglina ise midagi suuremat korstnasse kirjutada. Enamus rahaküsimusi otsustab linnavolikogu.
Minu mäletamist mööda, saame kontrollida, kohustas volikogu linnavalitsust tegema jõupingutusi selleks, et raha linnakassasse tagasi tuua. Minu mäletamist mööda otsustas linnavalitsus ooperipäevade kaubamärgi ära osta. Eks siis oli vist kaval plaan see kasudega maha müüa. Kui aga, arvestades raskeid aegu, see ei peaks õnnestuma, ehk siis oli linnavalitsuse liikmetel plaan see kaubamärk kambapeale endale osta, klapivad igaüks 50000-krooni. Kui see plaanis polnud, siis saab volikogu asja arutada ja ehk jääb asi nii, nagu see tänaseks on kujunenud.
Oleme saanud endale suurepärased ooperipäevad ja raha, mis selleks on kulunud, on läinud asja ette. See väide ei tähenda muidugi seda, et paremini poleks saanud. Aga tagantjärel tarkade partei on ju ikka olemas ja jääb olema.

Mida arvate meie linna kultuuri rahastamisest, kas proportsioonid on paigas? Miks linnavalitsuse eelarves kultuurisummad on aastatega nii vähe kasvanud, mida siin annaks teha?
Mul puudub siin arvuti taga praegu ülevaade selles valdkonna rahastamisest. Kultuurivaldkonna eelarve, nagu teistegi valdkondade eelarve, kujuneb läbirääkimiste käigus ja saab kinnitatud volikogus.
Ma ei mäleta viimasest kolmest aastast suuremaid erimeelsusi selles valdkonnas.

Kas olete rahul oma kooli pedagoogilise kaadriga? Laste sõnul on seal nõrku kohti, mis Teie arvate?
Meil on suurepärased õpetajad. Parimad võimalikest. Kuivõrd mu ootused on aga alati veidi suuremad, siis arenguruumi on meie pedagoogidel ja mul endal loomulikult päris lahedalt.
Koolijuhataja kabinetis on neli kindlat instrumenti. Kastekannu kõrval on oma koha leidnud ka oksakäärid. Ja teinekord on tulnud lõigata. Vesivõsud, kuivanud oksad jms. on ju aedniku jaoks probleem. Et puu oleks terve ja saaki saaks, selleks tuleb vahel lõigata. Küllap ka tulevikus. Ehkki see ei meeldi ja on valus ka aedniku jaoks.

Kuidas kommenteerite paavst Leo X(1513-1521) lauset:see kristuse-müüt on meid hästi teeninud ja miks eelistas KG tööle võtmisel ristiusu esindajat psühholoogile?
Me ei eelistanud kaplanit psühholoogile. Psühholoog töötas meie majas palju aastaid enne kaplanit. Ehk siis kaplan tuli juurde.
Valdkond millega kaplan tegeleb ulatub hingehioust asendustundide ja klassijuhatamiseni. On vajadusel kaitstud pihisaladusega. Usundilugu, religiooniõpetuse tunnid soovijatele, teeme head juurde nädal, advendihommikud, ajalootundides teatavate teemade käsitlemine õpetajate palve, osalemine õpiabi ümarlaua töös- loetelu võiks jätkata.
Kaplan on meie koolis oma koha leidnud ja selles on suur osa Kartin Keso- Varese isiksusel.

Mis Te arvate,miks enamus noori,kes on “korraks”saarelt lahkunud ei taha siia tagasi tulla? Kas ei võiks teha küsitlust, mis neid saaremaal häirib või mis neil siin jääb saamata ja selle põhjal teha Saaremaa ja Kuressaare jaoks arengukava.
Noored soovivad ikka maailma avastada. Ja see on tore, see on normaalne. Laias maailmas pakutavaga ei suuda me siin saarel ega Kuressaares kunagi konkureerida.
Elul saare peal ja elul Kuressaares on omad võlud. Lehtedest olen lugenud saarele tagasitulnud noortest, lugenud põhjendusi, mis neid tagasi tõi. Lihtsad asjad. Vaikus. Rahu. Puhas loodus. Võimalus kenas keskkonnas oma lapsi kasvatada. Heatasemelise hariduse võimalus, laialdased huvitegevuse võimalused, võimalus kaugtööd teha jne.
Las inimesed leiavad omad kohad elus ja ruumis. Ärgem püüdkem kõiki arenguid arengukavadesse toppida.
Loodusteaduslikku tausta omava inimesena meeldib mulle teatav loomulik kulgemine ja üleminekud ja pooltoonid, mitte planeeritud ettemääratus.

Millise karistuse said need noored, kes teise poisi küll tema oma palvel kinni teipisid ja Rae poodi viisid?
Poisid said mitterahuldava käitumishinde. Pärast seda, kui olime nendega asja arutanud ja mulle tundus, et nad said aru, mille eest. Kooli poolt määratud raamidest üleastujaid oli teisigi. Mulle toodi nimekirjad, et kes ja mida. Klassivanemad tõid. Leppisime kokku, et lend/klassid määravad ise omale karistused.
Minu elu üks suurimaid aplause õpilastelt, kui selle otsuse kooli aulas välja kuulutasin. Valdavalt valiti töö ja heategevusilk toimetamine. See kõik on tänaseks tehtud. Meie lend on ühtne ja tubli. Kuressaare Gümnaasium ei ole kurjuse kool- nagu Õhtulehe juhtkiri viitas.
Esialgse loo avaldajad, Meie Maas, kenad ja tublid inimesed, nagu neid põgusalt tunnen, saaksid aga tegeleda sisekaemusega. Teemal ajakirjaniku eetika.

Kas Kuressaare linn peaks toetama samanimelist spordiklubi lisaks pearahaga ettenähtud summadele noorte toetuseks? Kas linna nimelisel klubil peaks olema eeliseid teiste klubidega võrreldes?
Ei oska arvata, millist spordiklubi küsija silmas peab. Sport pole teema, mis mind pöördesse viiks. Endise TSIK-i õpilase kohta kurb tõdemus. Eks ta ole.

Mis oleks lühidalt Teie elu mõte?
Elu mõte on elu ise. Katsun elada nii, et võiksin oma lastele ausalt silma vaadata. Kunagi tahtsin saada vanaisaks. Nüüd, kus puutun kokku kahe bioloogilise ja kolme vähembioloogilise lapselapsega, see enam nii väga mõte pole. Nüüd arvan, et kena oleks saada pensionäriks. Paras väljakutse, arvestades Eesti rahvastikustatistikat, tehtavat tööd ja eluviisi.

Kui kaua olete KG-s töötanud?
Töötan Kuressaare Gümnaasiumis koolijuhatajana 1987. aasta sügisest.

Kas KG õpilased osalevad vabatahtlikult golfitreeningutel?
Meil on golfiõpetus 10. klassi õppekavas. Minuni pole jõudnud ühtegi nurinat golfiõpetuse kohta. Küll olen kuulnud positiivseid kommentaare nii golfiõpetajalt, meie kehalise kasvatuse õpetajatelt kui õpilastelt. Tegeleme sisegolfi võimalust loomisega kooli võimlasse, et ka talvisel ajal, mil väljak suletud, saaksid soovijad lööke harjutamas käia.

Mis arvate põhikoolide ja gümnaasiumite lahkulöömisest?
Põhikoolide ja gümnaasiumide ühesugune, sunduslik, administratiivne füüsiline lahkulöömine oleks riiklik kuritegu. Õnneks mu meelest seda ka ei kavandata.
Pooldan, et oleksid määratud kriteeriumid, millistele gümnaasiumid peaksid vastama. Välistada ei tohiks eri paigus eri koolikorralduse mudeleid. Arvestama peab juba ehitatud koolihooneid, omavalitsuse kui koolipidaja seisukohti, kohalike inimeste arvamisi ja soove, palju muudki. Kui hariduse kvaliteedile tuleb lahutamine kasuks ja analüüs seda kinnitab, siis jah. Kui mitte, siis pole arukas parandama hakata korralikult töötavat masinat.

Meie asutuses on noortest üks KPK – ja teine KG lõpetanud. Mõlemi teadmised on samased, aktiivsus, kreatiivsus ning enesehinnang on KPK lõpetanul suurem. Neid juhendab aasta vanem SÜGi lõpetanu. Kas põhjus on nõrgas KGs või tugevas KPKs?
Tänan suurepärase küsimuse eest, seni parim. Vastuse saab küsija tõenäoliselt Lapi Targalt.
Küsin ka- Taevas olid kõrgkihtpilved, taustamuusikaks lasti Anne Vabarna leelotusi. Küsimus- kui suur on metsavahi tütre rinnaümbermööt?

Kuidas kavatsete rakendada Portugali pesuvabrikus, portselanitehases,veinitööstuses ja jalgpalliklubis omandatud teadmisi? Millise kategooria alla sobiks enim Kuressaare Gümnaasium?
Kogemusi, mis saadud ettevõtetesse tehtud koolitusreisidel, rakendan koolis vahetult. Võrdlev analüüs teistes sektorites tegutsevate ettevõtetega on juhtide hulgas levinud koolitusmeetod, mida kogenud juhid tihti kasutavad.
Suurima sarnasuse ja kõige enam rakendatavat senikülastatud ettevõtetest leidsin Hollandi torutehasest ja Šveitsi ülikooli innovatsioonilaborist. Portugali edukate firmade puhul saab rääkida edukast turundusest ja kahaneva õpilaste arvu tingimustes peab ju ikka hoolitsema, et kooli uste taga järjekord oleks.

KG on õpilaste ja klasside arvult Eesti suurim gümnaasium. Arvan, etklasside paisutamisega on tehtud karuteene ametiharidusele ja samas devalveerunud gümnaasiumiharidust kui ülikooli eelõpet (latt on madalal). Mis põhjusel kool nii suureks on kasvanud? Kas kool on sellega eiranud maakonna haridussuundasid, et KG-d paisutades on teistel koolidel õpilasi vähem kui võiks olla?

Ei oska kinnitada, kas meie kool on Eesti suurim gümnaasium. Gümnaasiumihariduse devalveerimise väitega pole üldse nõus. Eelpool vastasin, et meilt saab hea hariduse. Meie lõpetajad astuvad väga suurel arvul kõrgkoolidesse, valdavalt Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna ülikooli, ka mujale. Kahes nimetatus oleme tudengite andjana päris eesotsas juba aastaid. Ka muud kvaliteedinäitajad on head.
Tuttav loomaarst Kalju ütles kunagi, et pole oluline, kas on suur või väike, peaasi, et väledasti liigub. Meie kool on paindlik ja heas vormis, me suudame ajaga kaasa minna ja arvestada noorte huvisid. Valdavalt. Ega siis muidu oleks meile nii arvukalt õppima soovijaid.
Gümnaasiumiharidus minu arvamise kohaselt pole mitte ainult ülikooli eelõpe, gümnaasiumiharidus on osa inimõigustest. Õigus õppida. Ma pean riiklikult kuritegelikuks nenda tegelaste mõtteviisi, kes soovivad adminisrtatiivselt piirata gümnaasiumidesse vastuvõttu, et siis noored peale üheksanda klassi lõppu suunata poolvägisi ametikoolidesse. Kusjuures ametikool on OK.

Kuressaares on lähtuvalt valimistulemustest koalitsioone olnud nii Ref+IL, Ref+IRL ja Ref+KE. Igakord on muidugi kedagi väiksemat veel lisaks olnud volikogus enamushäälte tagamiseks. Kas Teie arvates oleks võimalik ka koalitsioon IRL+KE, st ilma Ref-ta? Kuidas Kuressaares need suhted on?
Kindlasti on linnas võimalikud igasugused valitsuskoalitsioonid. Mõned nendest on siiski vähetõenäolised. Välistada eri variante täielikult pole aga samuti põhjust.
Isikute tasandil on meil linnavaolikgus suhted normaalsed, minu esimeheks olemise kolme aasta kooksul meeldejäävaid erimeelsusi, teravusi, ebaviisakusi, kismat ja muud sellist kõmupõnevust pakkuvat pole olnud. Ja kena on. Oleme saanud tööd teha.

Miks teie arvates Kuressaare linnavolikogu koalitsiooni koosseis nii pikka aega muutumatu on olnud (st ühed ja samad võimul kogu aeg)?
Koalitsioonis olemine on nagu kooselu. Ju siis osatakse koos linna edenemise nimel üksikuid erekondlikke ja isiklikke huve tagasi hoida, vastastikku üksteist vajadusel korrale kutsuda.
On olnud mõned muljetavaldavad erakondlikud suurpuhastused, kui asjaosalised pole end õigustada suutnud. Respekt nendele juhtidele, kes seda tegid selle asemel, et mätsimisega tegeleda. See on siis praktilise tegevuse poole pealt. Me ei tohi aga unustada, et volikogu laua taha saavad isikud siiski läbi valimiste ja saavad need, kellele antakse enam hääli, ehk siis need, keda inimesed enam usaldavad. Ju siis on seda seltskonda usaldatud.

Kui Te ei oleks Kuressaare Gümnaasiumi direktor, millises ametis sooviksite end siis näha?
Kui ma ei oleks Kuressaare Gümnaasiumi direktor, siis ma sooviksin olla Kuressaare Gümnaasiumi direktor.

Milline on parim mälestus ajast, kui käisite ise koolis?
Mul on olnud mitmeid väga häid õpetajaid kõigis koolides, kus ma käinud olen. Samuti mitmeid väga koloriitseid õpingukaaslasi. Nendega seonduv ongi parim, mis kooliajast meenub.

Linn on võtnud väga suure laenukoormuse. Kuidas kommenteerite? Järgmised valitsused on käsist-jalust seotud?
Kuressaare linna laenukoormus ei ole “väga suur”. Omavalitsuste laenukoormuse piir on täna seadusega 60% puhastatud eelarvest. Selle piirini on meil täna veel ruumi küll. 2009 aasta alguses oli linna  laenukoormus puhastatud eelarvest 48%.
Vajalik on nö hoida ruumi võimalike edukate projektide kaasfinantseerimiseks ja olla ettevaatlik, eriti praegust majandussituatsiooni silmas pidades. Laenuotsused on tehtud linnavolikogu poolt ja täna saame nentida, et linna rahade juhtimine ja kasutus on kontrolli all.

Mis on Teie arvamus uue linnastaadioni rajamisele Kuressaare gümnaasiumi juurde?
Koolijuhina ei ole ma eriti vaimustatud maakonna esindusstaadionist kooli juures. Me kaotaksime poole oma territooriumist ja saaksime vastu piirangutega staadioni kasutusõiguse.
Meid huvitab palju enam see, et Kuressaare linn ehitaks välja meie kooli staadioni koos siia kavandatava Saaremaa jõustruktuuride ühise harjutusrajaga. Staadionist enam huvitab meid ka võimalik Jäähalli ehitamine Tervisepargi äärde koos vajaliku parkla väljaehitamisega. Sellised arengud oleksid meie õpilaste võimalusi silmas pidades märksa mõistlikumad.

Mida arvate ühe suure gümnaasiumi tekkest tuleviku Kuressaaares, kui mõttekas see oleks? Kas toetate SÜG-i direktorit Viljar Aro, kes on öelnud, et kahe gümnaasiumi konkurents viib linna hariduselu rohkem edasi kui üks suur “mammutgümnaasium”?
Kuressaare kahe gümnaasiumi eluterve konkurents pikema aja jooksul on viinud selleni, et täna saab Kuressaares gümnaasiumilõpetaja Eesti oludes väga hea hariduse. Seda ei arva mitte ainult meie siin kohapeal, seda on märgatud ka kaugemal. Oleme kolleeg Viljar Aroga selles küsimuses ühte meelt.

Tõstsid oma uusaastakõnes selgelt esile maakonnas ühe omavalitsuse moodustamise vajaduse. Ka Sul on kavas lähiajal selle protsessi algatamiseks midagi konkreetset ette võtta?
Isamaa ja Res Publica liidu Kuressaare osakonna juhatuses on meil sellel teemal kujunenud arvamus, et selline ühinemine on mõistlik. Eriti peame silmas laiemat koostööd ja ühinemisarutelusid Kaarma vallaga.
Enne sügisel toimuvaid kohalikke valimisi enam ühineda kellegiga, kui ka soovi oleks, ei jõua. Usun, et eelolevate kohalike valimiste ettevalmistamise käigus paneme oma eesmärkidesse need asjad kirja ja peale valimisi juba uue volikogu koosseisuga püüame jõuda ühiskokkulepeteni, et mis ja kuidas ja millal ja kellega. Avaliku arvamise teadasaamine võtab samuti teatava aja.

Miks te endale nii pikad juuksed ja habeme kasvatasite? Kas teie meelest ei peaks mitte olema noortele eeskujuks ja juukseid ning habet korrektselt hoidma, mitte nagu mingi ”metsjeesus”.
Oma väljanägemist puudutavatele küsimustele ei hakka ma pikemalt vastama. Kuna ma pole õpilastele oma väljanägemise tõttu ohtlik ja kuivõrd meie seadused karvkatte pikkust ei reguleeri, siis, miks mitte.
Türgi koole külastades rääkisid sealsed pedagoogid, et neil on meestel koolis ja riigiteenistuses sellised asjad reguleeritud. Äkki ongi, maailm on kummaline.

Kas teist võib saada Kuressaare järgmine linnapea?
Igasugu asju võib inimesega juhtuda. Linnapeaks saamine on suhteliselt vähetõenäoline olukorras, kui inimene ise nii väga linnapeaks saada ei soovi. Kuressaares peaks midagi väga totaalselt nässu hakkama minema, kui ma näeksin vajadust sellele ametile tõsisemalt mõelda. Kuressaarel on täna hea linnapea, kellega minul kui volikogu esimehel koostöö enamasti sujub.

Print Friendly, PDF & Email