Lümanda kool ja Salava tähistasid Artur Toomi 125. sünniaastapäeva (1)

Ürituse avas looduskaitsekeskuse Saare regiooni juht Tõnu Talvi. “Täna on looduskaitsele ja linnu-uurijatele tähtis päev, sest just täna 125 aastat tagasi sündis poiss, kes pani hiljem aluse Eesti looduskaitsele ja on sellega oma nime põlistanud ajalukku,” rääkis Talvi.

Kooli ajaloo– ja loodustunni külaliseks oli mereajaloolane Bruno Pao, kes andis ülevaate loodusmehe eluloost. Arthur Eduard Johannes Thom (1935. a Artur Toom) sündis 6. jaanuaril 1884 Kaali mõisale kuulunud Sagaristi külas Sarapuu (Sarapiku) talus.

Esimese koolitarkuse sai noor Artur Vilsandi külakoolis. Pole täpselt selge, kas ta lõpetas kihelkonnakooli Lümandas (1875. a avatud kool kuulus Lümanda õigeusu kogudusele, kuhu kuulus ka Arturi võõrasisa, Vilsandi tuletorni ülevaataja Mihhail Sidorov) või Kihelkonnal, kus elas ta emavend August.

Hea vene keele oskuse järgi võis arvata, et ta oli Lümanda koolis käinud. Pärast võõrasisa surma sai noorest Arturist tuletorni ja meteoroloogiajaama ülevaataja.

Väiksed Vaika saared, mis on merelindude meelispesitsuspaik, olid köitnud noormeest juba aastaid. Nüüd hakkas ta siin linde kaitsma.
1910. aastal rentis saared Riia Loodusuurijate Selts ja sellest ajast on seal Eesti vanim looduskaitseala. Kogu ülejäänud elu oli Arturil seotud Vilsandi, mere, lindude ja loodusega.

Eesti läänepoolseimad saared kogusid populaarsust meil ja mujal. Siin töötasid loodusteadlased, puhkasid loomeinimesed, kogusid inspiratsiooni kirjanikud ja Vilsandit külastas president Pätski.

Kõiges selles oli suur osa külalislahkel ja vaimukal Artur Toomil. Nii oli see kuni 1941. aastani, mil pere Siberisse küüditati ja kus A. Toom märtsis 1942 suri.

Merekultuuriseltsi Salava uue aasta esimene kokkusaamispäev oligi pühendatud Artur Toomi sünniaastapäevale, sest Artur oli mees, kes väärib mäletamist. Tema elust ja tegevusest oli koostatud väike slaidiprogramm ja vaadata sai loodustemaatilisi materjale.

Lisaks tutvusime Kaljo Eeriku rikkaliku fotokoguga Kihelkonnast ja kihelkondlastest nii Toomi aegadest kui ka tänapäevast.

Urve Vakker