Kuidas majanduslangust peatada? (5)

Kuidas majanduslangust peatada?

 

Tartu raadio toimetaja Vambola Paavo käis hiljuti Saaremaal ära ja külastas Kuressaares uusi kaubanduskeskusi. Nendest elamustest kirjutas ta Oma Saare arvamusloos “Kas pidu katku ajal?”. Tema selle loo põhiline tees, millega ma ühinen, on see, et Kuressaares on liiga palju kaubanduskeskusi.

Tema lõpplause “Mõõdukat tarbimist, kallid saarlased!” aga tuleb mu arvates valel ajal ja vajab vastuvaidlemist. Küll olen nõus, et koos Mõõdukate erakonna nimemuutmisega on ka eestimaalaste tarbimismõõdukus kaduma läinud. Muidugi mitte erakonna pärast, põhjused on teised. Siiski peab nüüd inimeste mõõdukale tarbimisele appelleerivate üleskutsetega väga hoolikalt ümber käima.

Eestis olukord muutunud

Kui ma räägin eestlastega, siis läheb jutt alati kohe majanduslanguse peale. Küsitakse, kas meil siin Šveitsis on ka samamoodi. Üks Zürichi läheduses elav eestlane käis jõuluajal Eestis. Tema arvates on seal olukord halvem kui siin. Paljud kardavad töökohta kaotada.

Ka on Šveitsis olukord veidi teistsugune, sest siin ei ole majandus viimastel aastatel nii kiiresti kasvanud nagu Eestis. Sellepärast ta nii kiiresti ka ei lange või vähemalt ei tunta, et midagi on jõuliselt muutunud.

Siiski on näiteks Šveitsi pangad suure löögi saanud ja see saab varsti ka riigieelarves oma vastukaja. Pangad on siin tähtsamad maksumaksjad. Kui nende äri läks hästi, siis on nad ka palju maksnud, nüüd aga vähenesid nende maksulaekumised.

Siiski ei ole meil üleilmset majanduslangust veel väga palju tunda. Inimesed veel tarbivad. Erinevalt teiste maade ministritest kutsus Šveitsi majandusminister siinsele raadiole antud intervjuus inimesi üles oma tarbimisharjumusi mitte muutma.

Tema põhjendas oma seisukohta väitega, et sellega olevat pool majanduskriisist juba lahendatud. Kuigi riigijuhid rõhutasid kogu aeg, et Šveitsi majandus olevat ekspordimajandus, mis sõltub otseselt teistest riikidest, omab ka sisetarbimine suurt tähtsust.

Mõõdukas tarbimine aitab

Mul oli kuu aega tagasi mõttevahetus ühe Eesti ajakirjanikuga. Tema edastas mulle väga kurbi uudiseid Eesti majanduse kohta. Ta rääkis, et majanduslangus võib sel aastal väga suur olla. Ta ütles ka seda, et Eesti majanduse areng sõltuvat suuresti sisetarbimisest.

Ilmselt on Eesti majanduse saatuse otsustaja ikkagi see, kui palju inimesed tarbekaupu ostavad. Kes nüüd kutsub üles vähem tarbima, unustab Eesti majanduse arengu, mille üle viimastel aastatel oldi ülimalt uhke.

Aga kujutame ette, mida see tähendab, kui tarbitakse vähem. Siis peab ka vähem pakkuma ja vähem müügile panema. Kuna aga iga toote taga on töökohad, tähendab tarbimislangus ka töökohtade vähendamist ja nende kadu. Riigil jääb käibemaks saamata, mis omalt poolt sunnib riiki kokku hoidma.

Riik hoiab aga kokku vaid oma tellimuste ehk investeerimise ja riigitöötajate arvelt. Kui aga ettevõtted riigilt tellimusi ei saa, siis peavad nad töötajaid koondama. See on spiraal, mis vähendab tarbimist peaaegu lõpmatult. Paavo üleskutsega ühinedes aina kiirendatakse sellist arengut, tegelikult on vastupidist vaja. Arvamusliidrid peavad inimesi üles kutsuma arukalt tarbima.

Peaminister Andrus Ansip, kes on igati optimistlik, täidab selles osas oma rolli eeskujulikult. Lätis on vastupidi, näiteks rahandusminister laseb ennast tsiteerida: “Me peame kõik kokku hoidma!” Jah, võib-olla on tal õigus, ent kuhu see võib viia, näeme Läti majandusest, mis on mitu korda halvemas seisus kui Eesti oma.

Pealegi jõuavad Riiast meieni teated esimestest rahutustest. Raske on ette kujutada, mis veel tuleb. Seda me Eestis küll ei taha, ikka on ju veel pronksiöö meeles.

Ratsionaalsus ennekõike

Mina propageerin sellepärast mõistlikku tarbimist. Kuna Eestis võeti viimastel aastatel liiga palju laenu, siis on vaja selle mahtu vähendada. Kui aga kõik arvavad, et ei osta midagi, viib see majanduskollapsini, mida keegi ei taha. Me tahame pigem, et majandus jahvatab aeglasemalt ja peatselt hakkaks taas kasvama. Sellepärast on vaja tarbimistaset võimalikult kõrgel hoida ja normaalselt edasi elada.

Loomulikult soovitan osta eestimaiseid tooteid, siis on osa majandusprobleemist juba lahendatud. Valitsus peab teise osaga hakkama saama. Ettevõtjatel aga on vaja uusi ideesid selleks, et juurutada uusi tooteid.

Veel vana-aasta õhtul vestlesin ühe Eesti ettevõtjaga. Ta jutt oli veenev, sest ta tunnistas mulle, et seni tehti vaid seda, mis suurt raha toob. See peab muutuma, nüüd on vaja tõsiselt mõelda.

Tema olevat sellega juba alustanud. Ma olen kindel, et see tal ka õnnestub. Sellepärast ootan peatset Eesti majanduse taassündi.

Aitan ise oma tööga kaasa

Tahan lõpuks mainida ka seda, et ma ei ole vaid lobiseja. Eeskuju on vaja anda. Sain ülesande korraldada šveitslastele reise Baltimaadesse. No, oleksin ju võinud käega lüüa ja öelda, et seda nüüd küll vaja pole, seal võivad tulla rahutused ja seal majandus langeb. Et inimesed olevat Baltikumis masenduses ja reis võib osutada ohtlikuks, kriminaalsuski võib seal kasvada.

Aga ei, ma nõustusin ja toon šveitslasi ka Saaremaale. Eks nad siis tarbivad siin teenuseid ja ostavad endale ilusaid suveniire.
Nii nagu mina siin soovitan, pean ka ise elama. Sest ainult sõnades “auru ja kuuma õhu” tegemine pole lahendus, seda on eelmistel aastatel piisavalt olnud.

Lugesin hiljuti ühe tuleviku-uurija mõtteid. Tema arvas, et me elasime viimastel aastatel oma kujundatud maailmas, kus tegelikkus ja ennekõike usaldus luges õige vähe. Nüüd tuleb nende väärtuste taastamise nimel palju töötada. Vajame ka usaldusväärseid eeskujusid, ettevõtjaid ja riigijuhte, kes elavad ise selle järgi, mida teistele soovitavad. Siis saab majanduskriis kiiremini ületatud ja praegused probleemid tõrjutud.

Print Friendly, PDF & Email