Innovaatiline SÜG aastal 2009

Innovaatiline SÜG aastal 2009

 

Lego mindstorms nxt on kohal!
Kunnar Sink,
arvutiõpetaja

Saaremaa ühisgümnaasiumi koolipere jaoks oli tähtis päev 2. jaanuar 2009 – kohale jõudis 12 täiskomplekti robootika õpetamiseks mõeldud LEGO toodet nimega MINDSTORMS NXT. Paljud õpilased ja õpetajad on selle huvitava õppevahendi (mänguasjaks küll ei julge nimetada) tegutsemist näinud juba varem. Nüüd saab siis ise ka käe valgeks teha.

Miks LEGO? Sellepärast, et robot tuleb kokku panna LEGO osadest. Täiskomplekti kuulub ühel robotil: standardvarustus (431 legoosa) pluss täiendav varustus (672 legoosa). NXT on aga LEGO-ga sobiv arvutil programmeeritav robot, mida saab muuhulgas pärast programmeerimist juhtida ka Bluetooth-ühendusega (mobiil, sülearvuti). Nii et ühendatud on käeline tegevus, programmeerimine, arvutitundmine, leidlikkus ja palju muud.

Veel sel õppeaastal on plaanis alustada esimese robootikaringiga. Ringi esialgne töö oleks ehitada ise standardrobot, õppida kasutama programmeerimiseks vajalikku tarkvara, harjutada erinevaid lihtsamaid programme ja lõppeda võiks esimene ring robotite võistlusega, kus õpilane ise nuputab, kuidas programm kokku panna.

Tulevikus on võimalik muuta robootika koos programmeerimisega valikaineks.
Kõik see on jätkuks Saaremaa ühisgümnaasiumi pikaajalisele tegevusele arvutite ja programmeerimise valdkonnas. Seni toimus töö ainult (ajaloolises järjekorras) paberil, nõukogudeaegsetel programmeeritavatel taskuarvutitel, Nõukogude suurarvutil (mõõtmetelt) NAIRI, Nõukogude mikroarvutitel AGAT ja JUKU, kuni aastal 1993 sai arvutiklass esimesed viis PC arvutit.

Edasi on arvutiparki täiendatud-uuendatud, aga programmeerimine kui selline on jäänud ikka ainult tarkvara tasemele. LEGO NXT on üks samm edasi: tarkvara tuleb küll vanaviisi programmeerida, teoreetiliselt ükskõik millise eespool nimetatud vahendiga, aga kui õnnestub see tarkvara robotisse sisestada, võib ta väga nupukaid asju tegema hakata. Kõik sõltub programmeerija ja roboti kokkupanija fantaasiast, leidlikkusest ja teadmistest.

Uut tüüpi õpilaspilet ja uued võimalused
Aado Haandi,
kooli haldusjuht

Selle õppeaasta ühe olulisema muudatuse tõi uue õpilaspileti kasutuselevõtt. Olime juba mõnda aega plaani pidanud, et asendada senine paberile trükitud ja ilma igasuguste tänapäevaste turvaelementideta dokument tänapäevasega. Tahtsime lüüa mitu kärbest ühe hoobiga – anda õpilaspiletile lisafunktsioone. Pärast erinevate variantide uurimist ja kaalumist sõlmisime kolmepoolse lepingu, mille osalised on MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liit, Koolisüsteemide OÜ ja SÜG Sihtasutus.

Lepingu tulemusena võtsime 1. oktoobrist kasutusele uut tüüpi dokumendi, mis on üsna sarnane pankade poolt väljastatavale ISIC kaardile. See on puutevaba kiibiga, pildi ja allkirjaga kaart õpilase staatuse tõendamiseks. Kaardile on aga võimalik anda väga mitmesuguseid lisafunktsioone. Seni oleme uut kaarti rakendanud kahes kohas – kooli raamatukogus ja sööklas. 

Raamatukogus töötab see identifitseerimiskaardina, sööklas pääslakaardina. Lihtsalt äraseletatuna tähendab see seda, et sööklas siseneb õpilane – aga ka õpetaja või muu kooli töötaja, sest neilgi on kaardid – päevamenüü tsooni ja saab seal endale sobiva toidu ise taldrikule tõsta. Kaardikasutus registreerib söögikorrad ja kuu lõpus jääb raamatupidamisel üle vaid meilitsi arve saata.

Ikka nii, et gümnaasiumiõpilastele, õpetajatele ja töötajatele täies mahus ning põhikooliealistele selles mahus, mis ületab linna ja riigi poolt antud kuu toiduraha.

Kaardi kasutuselevõtu rahalise poolega saime suhteliselt hõlpsasti hakkama, sest valdava osa – 75 000 krooni – katsime Tiigrihüppe Sihtasutuselt saadud innovaatilisuse preemiaga. Vaid 1000 krooni tuligi oma eelarvest juurde lisada.

Kuid käivitamisega tekkis probleeme, sest olime selle süsteemiga liitujate hulgas Eestis esimeste seas. Ometi saadi
kaardikasutus suhteliselt nobedasti selgeks ja tundub, et asi toimib. Tulid ka esimesed kogemuste küsijad, näiteks Pärnu linnavalitsus otsustas kõigis oma linna koolides sellise süsteemi tööle panna.

Ja siit võib ju edasi mõelda, miks mitte ka fantaseerida. Koolis on mitusada garderoobikappi ja nende hulk kasvab. Võib-olla võiks tulevikus mehaanilise kapiluku asemel olla õpilaspiletiga avatav lukk?

Kooli territooriumi tahame igal juhul korda saada ja see tähendab ka parklate rajamist. Miks ei võiks parklasse sissepääs olla taas kaardiga? Ja üks väga ammune ja paljudele koolidele tuttav teemadering: missugused lapsed on koolis, missugused puuduvad, kui palju on momendil majas inimesi. Piisab vaid täiendavate kaardilugejate ja pöördväravate paigaldamisest ja ülevaade ongi olemas.

Jah, muidugi on laiendusvaldkondadega probleeme, sest kõik see toob kaasa muudatusi ja kõik see maksab raha. Mõni idee tundub ehk mõttetugi ning paljusid kasutusvaldkondi pole me suutnud veel välja mõelda, kuid arenguvõimalusi on tohutult ja põnev on.

Print Friendly, PDF & Email