Ameerika uued valitsejad tõotavad kasutada diplomaatiat

Ameerika uued valitsejad tõotavad kasutada diplomaatiat

TÜTRE TOETUS: Ajal, mil USA tulevane riigisekretär Ameerika välispoliitika uut doktriini tutvustas, viibis tema läheduses tütar Chelsea.

Eeloleval teisipäeval astub ametisse Ameerika Ühendriikide uus president Barack Obama. Kuid käesoleva nädala alguses tutvustas USA tulevane riigisekretär Hillary Clinton Ameerika uue valitsuse välipoliitilist doktriini. Selle põhimõtteks on nn targa jõu poliitika – see tähendab uut lähenemist Iraani küsimuses, NATO tugevdamist, uute liitude otsimist ja vastuseisu Hiina ning Venemaa mõjuvõimu kasvule maailmas.

Teisipäeval, 13. jaanuaril esines Hillary Clinton USA Kongressi senatis programmkõnega. Maailma juhtivad uudistekanalid BBC World ja CNN tegid sellest sündmusest otseülekande, sest senati välisasjade komitees toimunud esinemine on aluseks proua kinnitamisele riigisekretäri ametikohale. Alljärgnev kokkuvõte on tehtud teleülekande alusel.

Enam diplomaatiat

Hillary Clintoni esinemise juhtmõtteks oli, et USA uus administratsioon hakkab maailma probleemide lahendamisel senisest enam kasutama diplomaatilisi meetodeid, palju rohkem kui seda ametist lahkuv president tegi.

“USA ei suuda üksinda lahendada neid teravaid probleeme, mille ees kogu maailm praegu seisab, kuid samas ei suuda ka maailm neid probleeme ilma USA osavõtuta lahendada,” teatas Ameerika endine esimene leedi.

Et aga maailmaga suhteid parandada ja Ameerika prestiiži tõsta (sellega möönis proua Clinton kaudselt, et Bushi valitsuse ajal on USA autoriteet tõsiselt kannatada saanud – toim), kavatseb Hillary Clinton juhinduda nn targa jõu (õigemini “nutika” või “leidliku”; ingl k kasutati väljendit smart power) põhimõttest.

“Tänaseid julgeolekuprobleeme pole võimalik lahendada isolatsioonis. Tark jõud nõuab suhete otsimist ja seda nii sõprade kui ka vaenlastega. Tuleb toetada juba olemasolevaid liite, mis on aja proovile vastu pidanud, eriti aga suhteid meie NATO partneritega ja liitlastega Aasias,” rääkis Clinton.

Et oma mõtet veelgi veenvamaks teha, pöördus proua belletristika poole. Nimelt tsiteeris ta ootamatult vanarooma näitekirjanikku Terentiust (elas u 195–159 eKr), kes ütles: “Igas ettevõtmises oleks targa mehe esmaülesanne oma partnerit esmalt veenda.”

Tuli kõigi pihta

Samas aga rääkis riigisekretäri kandidaat kohe endale vastu. Ta lausus, et riigidepartemang vajab enam vahendeid. Juhul, kui lisavahendid saadakse, lubas Clinton “tulistada kõigi taldrikute pihta” (ingl k the State Department will be firing on all cylinders) ja seda tehakse lähtuvalt USA elulistest huvidest.

Clintoni arvates peaks Washington kasutama nn targa jõu diplomaatiat selleks, et taastada maailmas USA liidriroll, mis kannatas invasiooni tõttu Iraaki ja Afganistani. “Ma usun, et Ameerika liidrirolli igatsevad endiselt veel kõik,” märkis Hillary Clinton kindla häälega.

Lähis-Ida: hundid söönud, lambad terved

Loomulikult ei saanud Clinton mööda minna Lähis-Idas Gaza sektoris puhkenud konfliktist. “Barack Obama ja mina saame aru ja tunneme sügavalt kaasa Iisraeli soovile kaitsta oma riiki ja vabaneda Hamasi raketirünnakutest,” selgitas Clinton. Kuid seekord ei pakkunud tulevane riigisekretär välja konkreetset plaani, kuidas kriis lahendada. Tema sõnades väljendus vaid abstraktne tahe liikuda rahu suunas.

“Konflikt Gazas peaks tugevdama meie soovi rahukokkuleppe sõlmimiseks, mis tooks kaasa Iisraeli reaalse julgeoleku, tema normaalsed ja positiivsed suhted naabritega, kuid samuti sõltumatuse, majandusliku progressi ja julgeoleku palestiinlastele nende endi riigis,” ütles proua Clinton Kongressis esinedes.

Obama ja Clintoni valitsemise ajal saab USA prioriteediks Iraagi sõja lõpetamine. Esimeseks sammuks oleks vägede väljaviimine linnadest ja seda juba selle aasta juunis. Proua Clinton meenutas, et vastavalt plaanile, mille Bushi administratsioon kooskõlastas Iraagi valitsusega, peaksid Ameerika sõdurid Iraagist lahkuma aastaks 2011. “Ma aga loodan, et see protsess realiseerub mõnevõrra varem,” lisas ta.

Suhted Hiina ja Venemaaga

Venemaale ja Hiinale pööras Clinton oma esinemises üldiselt vähe tähelepanu. Kuid seda delikaatset teemat vältida ta tõenäoliselt ei saanud.
USA tulevane riigisekretär rääkis oma kavadest “töötada Hiina ja Venemaaga väga tihedalt” ja teha seda eriti majandusküsimuste, julgeoleku ning tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas.

“Me soovime Venemaaga kokkuleppeid, et START kokkuleppe raames kindlustada relvastuse edasine vähenemine,” märkis Clinton.

Veel ütles ta välja ka oma suhtumise Venemaa kavatsusse luua OPEC-i eeskujul gaasitootjate riikide organisatsioon. Clintoni arvates kindlustaks säärane organisatsioon Venemaa haaret kogu maailmas.

“Meie jaoks on rängaks õppetunniks, et OPEC-i kartell pole sugugi vaid kommertslik ühendus – tegu on ühendusega, kel on kindlad geopoliitilised eesmärgid, millega meil on viimase 36 aasta vältel tulnud võidelda,” veenis proua Clinton kuulajaid.

Probleeme, mis alanud aasta alguses tekkisid seoses Venemaa gaasitarnetega Euroopasse, nimetas praegu ametisse astuv riigisekretär “tõsiseks väljakutseks julgeoleku alal, millega meil on tulnud kokku puutuda”.

Suhelda Venemaaga tuleb Ameerikal ka Arktikas, on Clinton veendunud. Ta kinnitas, et president Obama nõunikud ei välista rahvusvaheliste “vaidluste teket Arktikas olevate energeetiliste varude ja mineraalide pärast”. Kuid see on teema, kus Ameerika ja Venemaa saavad tugevdada dialoogi, rõhutas Ameerika diplomaatia tulevane juht.

Vaidlused senaatoritega

Esinemise ajal USA Kongressis oli Hillary Clinton sunnitud astuma diskussiooni mitme mõjuka senaatoriga. Nii näiteks püüdis senati väliskomisjoni uus esimees John Kerry (endine kandidaat presidendi kohale, kes kuulduste järgi olevat ise soovinud saada riigisekretäriks – toim) selgusele jõuda, kas president Obama arvates on Iraani tuumapommi omamine vastuvõetamatu või lihtsalt ebasoovitav nähtus.

“Vastvalitud president on korduvalt rääkinud, et see on vastuvõetamatu. USA diplomaatia teeb kõik, et Iraanist ei saaks tuumariik,” vastas Clinton. Samas ta aga lisas, et suhetes Iraaniga hakkab USA “kasutama uut lähenemist”. “See, mida varem kasutati, pole ju tulemust andnud,” märkis USA tulevane riigisekretär, täpsustamata oma mõtet.

Kuid palju teravama küsimuse esitas vabariiklasest senaator Richard Lugar. Nimelt tõstatas ta küsimuse fondist, mille on asutanud proua Clintoni abikaasa, ekspresident Bill Clinton.
Uue valitsusega opositsioonis olev senaator väljendas kartust, et seda fondi võivad välisriigid kasutada, saavutamaks proua riigisekretäri poolehoidu ja head suhtumist.

Muide, samal päeval levitas uudisteagentuur AP uuringu tulemusi, millest ilmneb, et tulevane riigisekretär on vähemalt kuuel korral senatis kaitsnud erinevate farmaatsia-, telekommunikatsiooni- ja energeetikakompaniide huve, kusjuures kõik need kompaniid olid eelnevalt teinud annetusi tema abikaasa fondi.

Siinjuures oleks huvitav märkida, et sellest probleemist oskas proua Clinton nutikalt kõrvale hiilida. Kas esimene näide nn nutika jõu (smart power) kasutamisest?

Ja lõpetuseks: maailma ajalehed märkisid sel nädalal, et üldjoontes rääkis proua Clinton veenvalt ja ei närvitsenud. Ta istus väikese musta lauakese taga, kohe tema läheduses seisid tema tütar Chelsea ja nõuandjad. Abikaasat Bill Clintonit sel päeval Kongressis polnud.


START (õigemini START II) – strateegiliste ründerelvade vähendamise kokkulepe, millele 1993. a jaanuaris kirjutasid alla presidendid Boris Jeltsin ja George Bush vanem. 2002. a suvel, George Bush noorema valitsemise ajal, ütles USA lahti 1972. a sõlmitud ABM leppest. Tulemuseks oli, et Venemaa väljus START II kokkuleppest. Tänaseks on sõlmitud palju pehmema iseloomuga SORT kokkulepe, mis allkirjastati 2002. a Moskvas.

Print Friendly, PDF & Email