Valjalas anti avalöök väikesadamate korrastamiseks

Valjalas anti avalöök väikesadamate korrastamiseks

SADAMAILE ELU SISSE: Aastakümneid Saaremaa rannikut uurinud geoloogiadoktor Kaarel Orviku sõnul peavad saarlased tegema kõik, et väikesadamatele elu sisse puhuda.

MTÜ Saarte Kalandus korraldas kolmapäeval Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia sadamate uuendamise tegevussuuna koosoleku, mille käigus saadi ülevaade kalasadamate olukorrast ning vaagiti kalasadamate uuendamise võimalusi.

MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Taavi Nuum ütles Oma Saarele, et Valjala rahvamajas peetud koosolekul vaagiti Saaremaa sadamate tugevusi, nõrkusi ja võimalusi arutleti uuendamist vajavate sadamate valikukriteeriumite üle.

“Uuendamist vajavate sadamate nimekirja koostamine on edasiste tegevussuuna koosolekute temaatika,” lausus Taavi Nuum, kelle sõnul saab uuendamist vajavate kalasadamate ning lossimiskohtade nimekiri üheks osaks koostatavast kalanduspiirkonna arengustrateegiast.

Koosolekul osalenud Kaunispe sadama omanik Priidi Saar ütles Oma Saarele, et loodab sadama kordategemiseks ja sadamas toitlustuskoha avamiseks saada arengustrateegia raames seitse miljonit krooni.
“Suvel käib meil tohutu palju inimesi, tullakse bussidega ja telgitakse,” rääkis Saare, kelle sõnul meelitab külalisi Kaunispe sadamasse puhas vesi ja ilus liivarand.

Lisaks sadama korrastamisele tuleb luua võimalused kalatoitude pakkumiseks ja ööbimiskohad. “Mul praegu on kodus kaks suitsuahju, ei jõua niipalju ära teha, kui palju on tellimusi,” lausus Priidi Saar. “Kõik meie ministrid on sealt kala saanud,” lisas ta.

Möödunud aastal käis Kaunipelt kala toomas ka Riigikogu liige Iivi Eenmaa. Küsitud öömaja polnud Priidi Saarel aga riigikogulasele pakkuda.
Meregeoloog Kaarel Orviku ütles Oma Saarel, et vaatamata elukutseliste kalurite arvu vähenemisele, tuleb iga hinna eest üritada sadamaid taastada, olgu siis kalasadamana või mereturistidele mõeldud külalissadamana.

Toetusesaajate pingerea koostamisel tasub kindlasti vaagida sadamate juurdesõiduvõimalusi, et setete liikumine ei hakkaks merekanalit ummistama. Looduslike tingimuste poolest on Orviku sõnul väga hea koha peal ja vajaksid edasiarendamist Veere kalasadam ja Papissaare sadam, mida saab edukalt kasutada Vilsandi rahvuspargist lähtuva teadusturismi arendamiseks.

Eesti Väikesadamate Liidu esimees Jaak Reinmets ütles Oma Saarele, et edukaks toimimiseks peaks väikesadam olema polüfunktsionaalne.
“Isegi ühe kai saab jagada pooleks nii, et ühele osale saab toetust küsida kaluritele ja teisele poolele kaist seoses turismimeetmetega,” rääkis Reinmets pidades silmas erinevaid toetusmeetmeid.

Ta lisas, et tulevikus võiks Saaremaa rannik olla kaetud väikesadamatega selliselt, et kõigile Saaremaa rannakaluritel oleks paarikümne kilomeetri raadiuses koht, kus saaks paadiga merele minna.

Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia rahastamisallikaks olev kalanduspiirkondade säästva arengu toetusmeede näeb Saaremaa kalanduspiirkonnale toetusperioodiks ette 60 miljonit krooni.
Ühele projektile võib meetme kaudu toetust saada kuni seitse miljonit krooni.


Sadamate ja lossimiskohtade uuendamise tegevussuuna koosolekule järgneb järgmisel kolmapäeval, 21. jaanuaril algusega kell 11 Kuressaare kolledži saalis koolitus “Kala töötlemine väikeettevõttes” ning kolmapäeval, 28. jaanuaril algusega kell 11 Salme kultuurimajas kalatöötlemise ja turustamise tegevusuuna ning kalandusega seotud turismi arendamise tegevussuuna koosolek.

Print Friendly, PDF & Email