Janne Sepp: Pihtlas loetakse vene krimkasid, Cartlandi ja Robertsit

Janne Sepp: Pihtlas loetakse vene krimkasid, Cartlandi ja Robertsit

 

Alanud aastal tähistab Pihtla raamatukoguhoidja Janne Sepp 40. tööjuubelit ning jaanuaris oma ümmargust sünnipäeva. Krapsakas naine ütleb, et 2008. aasta jääb talle meelde juba seetõttu, et oli esimene, mil ei pidanud hommikul tööle tulles tuba kütma.

Janne Sepp võtab rõõmsalt oma “valdustes” tulija vastu. “See on ikka öö ja päev võrreldes vanade ruumidega,” märgib ta. Kuigi – nostalgiliselt meenutades oli raamatukogu vanas asukohas ikka omad plussid ka, asus ju asutus endisaegses vallamajas ning vana puumaja hõng, mälestused ja kõik muu sinna juurde kuuluv oli teistpidi omaette väärtus.

Kuid riigi ja valla toel ehitati 2007. aasta sügiseks praegusesse vallamajja senini tühjalt seisnud saaliruumidesse uus raamatukogu ning Janne Sepp koliski oma raamatutega üle tee. “Mis peamine, ma ei pea hommikuid alustama ahjukütmisega!” kiidab ta. Ning ei saa esile tõstmata jätta tutikaid riiuleid, mis ametikooli poiste tehtud.

Uute ruumide, mida muide avamispidustustel lausa kadestasid teised maakonna raamatukoguhoidjad, plussiks loeb kauaaegne raamatukoguhoidja ka seda, et inimesi “satub” tema juurde sagedamini. Asub ju samas majas vallavõim ning lisaks ka perearstikeskus.

Ja tegelikult on Janne Sepa juurest läbiastumiseks põhjuseid lisaks raamatute laenutamisele ja ajalehtede lugemisele veel mitmeid. Kohaliku külaseltsi liikmed teavad, et tema juurde jookseb kokku info ning uudised.

Ikka tullakse ennast üritustele kirja panema või osavõtumaksu maksma. Ning raamatukogu ja külaseltsi tegemiste kõrval on Janne Sepal kindel koht Pihtla Mannides ning Pihtla naiskooris.

Nii et igati tegus inimene. Aga muidu oleks ju igav ka, sest oma lapsed suured ning mis siis ikka pikkade õhtutundidega peale hakata.

Aastas 7000 laenutust

Kui tulla aga tagasi Pihtla raamatukogu juurde, siis märgib raamatukoguhoidja, et 40 aasta jooksul on inimeste lugemisharjumused ikka muutunud. Ja lugejaid on muidugi ka vähemaks jäänud – nii nagu maal üldse inimesi. Aga siis oli ju Pihtlas ka terve põhikool, nüüd on haridusasutusest saanud lasteaed-algkool.

“Vanasti loeti rohkem vene kirjandust,” märgib Janne Sepp. Et aga raamatukoguhoidjal on just käsil 2008. aasta aruande koostamine, lubab ta ajakirjanikulgi sellesse pilgu heita. “Meie teeninduspiirkonnas on 15 küla umbes 600 elanikuga, neist 260 on meie lugejad,” räägib ta.

“Eks neid mõni vähem ole kui aasta tagasi, aga tegelikult on pilt päris kena,” on naine rõõmus. Laenutusi oli kokku 7000 tuuris, neist seitsmendik laste omad.

Tore on ka see, et lugejate “top-kümnes” on mehi ja naisi võrdselt. “Muidugi lapsed võiks rohkem lugeda, kuid eks neil on seda aega ikka vähe ka, lisaks laenutavad linnakoolides käivad lapsed raamatuid linnaraamatukogust,” teab ta.

Siiski meenutab ta toredaid kohtumisi lastega – muinasjututunde ning niisama kokkusaamisi. “Aga kui küsida, siis selgub, et ka kodudes on olemas väga palju raamatuid,” räägib ta. Nii pole paljudel põhjustki raamatukogusse tulla.

Vene krimkad, Cartland ja Roberts

Mida siis Pihtla inimesed loevad, uurin. “Kõige loetavam autor on Barbara Cartland, kuid kõige loetum raamat Nora Robertsi “Gabrieli ingel”. Kõige loetavam Eesti raamat oli Helgi Sallo elulooraamat ning kõige rohkem laenutati eesti kirjanikest Erik Tohvri teoseid.

“Aga ka venelased on uuesti “pilti” tulnud,” märgib Janne Sepp, lisades kolm nime: Dontsova, Marinina ja Ustinova. “Need on kolm naist, kes kirjutavad väga haaravaid ja lihtsaid kriminulle,” täpsustab ta.

Üldse on aga Pihtla inimesed hakanud “seebikate” kõrval lugema elulooraamatuid, mille väljaandmine möödunud aastal hoogu juurde sai. Ise peab staažikas raamatukoguhoidja neist huvitavaimaks just stiili poolest Maire Aunaste oma.

Küsimusele, kuidas ta oskab orienteeruda ilmuvate raamatute virr-varris – neid on ju tõesti palju, ütleb Janne Sepp, et eks ikka uurib uudisraamatute juures olevat tutvustust. “Aga eks need ole ka üles kiidetud ning vahel võib päris alt ka minna,” teab ta kogemustest.

Aga eks raamatute tellimisel peab ikka arvestama lugejate maitsega – niisama seisma pole ju mõtet raamatuid tellida. Ning lugejaid – neid on Janne Sepa ajal üles kasvanud ju mitu põlvkonda – tunneb ta läbi ja lõhki. Teab täpselt, millise riiuli juurde keegi suundub või millisest žanrist raamatut küsib.

Print Friendly, PDF & Email