Rein Oidekivi: Uue aasta soovid Bulgaariast

Rein Oidekivi: Uue aasta soovid Bulgaariast

 

Tunnistada mõnda aastat heaks või siis halvaks oleks üheülbaline. Iga aasta on eelmiste tulem, nii nagu ta ise on uue lähteks. On aga aastad, kus varem arenenud ja küpsenud probleemid tulevad selgemalt päevavalgele. Nii oli ka 2008.

Seetõttu oli lahkuv aasta kindlasti paljuski ja paljudele silmade avanemise aasta. Aasta, mis pakkus õppimisainet palju enam kui mitmed eelnevad.
Küsimus on, kuivõrd me ise oleme õppimiseks valmis ja mil määral me õppida tahame-suudame. Kas tormilisel majanduse ja ühiskondliku arengu perioodil Eestis oli meie vaim kiirete muudatustega toime tulemiseks piisavalt valmis?

2008 andis võimaluse kogemuste omandamiseks. Selline saab olema ka 2009. Tahaks loota, et ka enesekogumise aasta. Uus aasta annab ka arutust, kuivõrd aruka peremehena me oleme käitunud parematel aegadel.

Kas oleme osanud raskemateks aegadeks piisavalt varusid, reserve koguda? Mil määral “pidutsenud” iseenese ja järgneva põlve tuleviku arvelt? See küsimus on aktuaalne nii riigi kui ka üksikisiku puhul. Ja nii materiaalsete kui ka vaimsete ressursside suhtes.

Riikliku julgeoleku valdkonda kuuluvaid ressursse on Eesti viimase kümnekonna aastaga täiendanud võrdlemisi edukalt – oleme liikmed Põhja-Atlandi Organisatsioonis ja Euroopa Liidus. See kuuluvus ei lahenda meie probleeme automaatselt, kuid loob märksa tugevama kindlustunde.

Nendes ühendustes peame olema aktiivsed. Ehk nagu öeldakse – julgeolekut tuleb pidevalt taastoota. Iseäranis on see oluline praegusel ajal, pärast suure naabermaa sõjalist interventsiooni meie partnerriiki Gruusiasse, mille järel meie eneste, eestlaste ohutunne märgatavalt kasvas. “Rahvusvaheline paradigma muutus,” tuleb nõustuda maailmapoliitikast rääkijate ja kirjutajate öelduga.

Ent mitte vähem oluline ei ole see julgeolek, see kindlustunne, mida me saame igaüks ise oma ümbruskonnas luua – suhtuda empaatiaga kaaskondsetesse, hättasattunuid aidata ja toetada. Märgakem ja tootkem ka sellist julgeolekut enam!

Päris isikliku kindlustunde loomiseks ei ole aga midagi paremat kui aja pühendamine oma kõige lähedasematele – kaasale, lastele, vanematele.
Põhimise osa aastast võõrsil viibinuna on minul õnn ja rõõm kohata 2009. aastat koos nendega Muhumaal.

Soov saarlastele, muhulastele ja kõigile teistele: palju arukust, koosmeelt, vastastikust tähelepanu ja palju armsaid hetki uuel aastal! Ja hoidkem lähedasi!

Rein Oidekivi
Eesti suursaadik Bulgaarias

Print Friendly, PDF & Email