Hea on olla teel, aga elada on kõige parem Eestis

Need tervitused tulevad praegu Uluru hiigelkivi, siinse ühe otseses mõttes suurima turismimagneti juurest Austraalia sisemaalt. Olen Austraaliat avastamas ja kõige parem on seda teha autoga mandrit läbi kruiisides.

Alustasime sõbraga ringreisi Sydneyst ja vastupäeva liikudes on läbi sõidetud idarannik Brisbane’ini ja edasi põhja poole troopilisse Cairns’i, kust sai liigutud keskmaale, Alice Springs’i.

Edasi suundume lõunasse, kõigepealt Adelaide’i, misjärel mööda Great Ocean Road’i Mel-bourne’i, kust jälle Sydney’sse. Nii teemegi ringi peale, ühtekokku ligi 9000 kilomeetrit.

Lääne-Austraalia jääb mõneks teiseks korraks. Seiklust on olnud omajagu – metropolide sära, väikeasulate aborigeenid, metsateedel auto ette hüppavad kängurud, lugematud kaunid liivarannad, vihmametsad, asustuseta sisemaa lagendikud, metsatulekahjud ning rahvuspargid.

Jõulud saabuvad plaanijärgselt Melbourne’is. Väga raske on siin muidugi jõulutunnet saada, kui varjus tuleb taluda 38-kraadist kuumust, kuigi päike on mulle siiski meeltmööda.

Aastavahetus saabub võimsa ilutulestikuga siinsete eestlastest sõprade-sõbrannade seltsis Sydneys. Reisimiseks on Austraalia huvitav maa, aga pikemalt siin elamine pole minu jaoks – hea on olla teel, aga elada on kõige parem ikkagi Eestis.

Ja on ju inimene siiski selline olend, kel on vajadus olla ümbritsetud lähedastega. Kodus on hea!

Meenuvad Urmas Alenderi laulusõnad:
“Minu Eestimaa püsib minus,
ta kutset ma eneses kuulen.
Minu Eestimaa püsib minus
ja kestab mu kasinas luules.
Ja tulgu või halvadki ajad,
ei läheks ka ajades,
kuni siin mind ükski veel vajab
neis madalais majades.”

Soovingi siinkohal saarlastele ilusat lumist aastalõppu oma pere keskel, menüüs seapraad ja magusad mandariinid! Parimat uut, 2009. aastat!

Eugen Vaher

Print Friendly, PDF & Email