Maailm lõppeval 2008. aastal (1)

Maailm lõppeval 2008. aastal

GIGANDI HUKK: Septembris kokku varisenud Lehman Brothers põhjustas keerise, mis tekitas globaalse finantskriisi.

Alljärgnevalt põgus ülevaade rahvusvahelise elu olulisematest sündmustest peagi lõppeval 2008 aastal.

2008. aasta kõige tähtsamaks märksõnaks võiks ehk pidada alanud majanduskriisi. Majandusraskuste esimesed tundemärgid olid täheldatavad juba kevadel. Kuid septembris, pärast suvepuhkuste lõppu ja uue hooaja algust, kasvasid need raskused üle globaalse haardega finantskriisiks.

Septembri esimesel poolel teatas oma maksujõuetusest USA üks suuremaid investeerimispanku Lehman Brothers. Et kindlustussfääris suuremat kollapsit ära hoida, võtsid Ühendriikide võimud kiiresti oma kontrolli alla AIG – maailma ühe suurema kindlustuskompanii.

Umbes sama metoodikat kasutasid ka paljud teised arenenud riikide valitsused – mida enam ookeani tagant alguse saanud paanika maad võttis, seda rohkem esines juhtumeid, kus valitsused taganesid vabaturumajanduse põhimõtetest ja võtsid mitmed raskustesse sattunud kommertspangad oma kaitsva tiiva alla.

Kas muutus majandusparadigmas?

Ameerika ja Euroopa riikide valitsused reageerisid üha enam levivale rahanduskriisile sellega, et püüdsid nende valduses oleva maksumaksja raha abil päästa finantssüsteemi. Nii näiteks eraldati pärast meeleheitlikke lahinguid USA Kongressis riigi finantsasutuste toetuseks 700 miljardi suurune abipakett.

Kuna laenuturg oli kokku varisenud, tegid paljude riikide keskpangad kõik selleks, et likviidsust ergutada. Aasta lõpus läks USA keskpank – Föderaalreserv – ajaloos pretsedenditule sammule – tarbimise elavdamiseks alandas ta baasintressi nulli lähedale ja sekkus otse majandusse, ostes kokku maksuraskustesse sattunud kompaniide lühiajalisi laenukohustusi.

Enamik keskpanku kasutas traditsioonilisi vahendeid ja alandas baasintresse. Kuid oktoobris-novembris ilmnes veel üks halb asjaolu – purunesid lootused, et lääneriike haaranud finantskriisist jäävad puutumata nn kiiresti areneva majandusega riigid. Need lootused kustusid, kui väärtpaberiturud hakkasid kiiresti langema säärastes riikides nagu Hiina, India, Brasiilia ja Venemaa.

Vastavalt sellele, kuidas maailmas kasvas tööpuudus, kaalusid valitsused abinõusid, et majanduslangust peatada. Sellest hoolimata oli käesoleva aasta II ja III kvartalis nii eurotsooni riikides kui ka Jaapanis majanduskasv negatiivne. Samas teatas USA valitsus, et sealne majandus on sisuliselt languses olnud juba 2007. aasta lõpus. Tagajärjeks oli, et kõik maailma tähtsamad majandusanalüüsiga tegelevad asutused – IMF, Maailmapank ja OECD – alandasid oma majanduskasvuprognoose aastaks 2009.

Tõhusate muutuste ootel

Kuid majanduses aset leidvad negatiivsed protsessid aitasid Barack Obamal teha ajalugu – novembris saavutas ta esimese mustanahalise ameeriklasena ülekaaluka võidu USA presidendivalimistel.

Barack Obama valimisvõidu teeb veel suuremaks asjaolu, et aasta esimesel poolel oli ta demokraatliku partei eelvalimistel võitnud lahingu Hillary Clintoni vastu. Nüüd on teada, et proua Clintonile on järgmise aasta 20. jaanuaril ametisse astuvas USA valitsuses eraldatud riigisekretäri ametikoht.

Vaatlejad nendivad, et Ameerika uue presidendi üks tähtsamaid ülesandeid on meetmete rakendamine, mis võimaldaksid majanduskriisi leevendada. Nende läbisurumine peaks olema üpris lihtne, sest Kongressi mõlemad kojad on uuest aastast demokraatide täieliku kontrolli all.

Commandante viimne liigutus

Kuigi “vabadusesaare” Kuuba kauaaegne liider Fidel Castro on juba pikemat aega tõvevoodis lebanud, lahkus ta ametlikult ametist selle aasta veebruaris. Nagu ühele diktatuuririigile kohane, andis ta võimu üle oma nooremale vennale Raúl Castrole.

Kuuba uus valitseja märkis, et tema eesmärgiks on reformide teostamine. Eks tulevik näita, kas need sõnad ka teoks saavad. Sel aastal said takistuseks loodusnähtused – suve lõpul ja sügise hakul tabas Kuubat kaks laastavat orkaani.

Augustis puhkes relvakonflikt Kaukaasias Gruusia ja kiiresti jõudu koguva Venemaa vahel. Tänaseni vaieldakse konflikti põhjuste üle, kes selle tegelikult valla päästis. Alguses süüdistati üheselt Venemaad ja sääraste süüdistustega ühines a limine ka Eesti sõltumatu ajakirjandus.

Kuid hilissügisel avalikustas mitu väga autoriteetset väljaannet (näiteks International Herald Tribune, The Guardian ja The New York Times, Frankfurter Allgemaine Zeitung jpt) materjale, milles kahtlus langes hoopiski Gruusiale ja selle autoritaarset võimustiili harrastavale presidendile Mihheil Saakašvilile. Neid materjale Eestis ajalehtede esikülgedel loomulikult ei kajastatud.

Mis puudutab Venemaad, siis oli see meie idanaabri jaoks pärast 1979. aastal alanud Afganistani sõda esimene sissetung ühte välisriiki. Seekord saavutasid Vene väed kiire edu ja grusiinid tõrjuti Lõuna-Osseetiast välja. Tagajärjeks oli, et Moskva tunnistas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia riiklikku iseseisvust.

Märtsis võitis Dmitri Medvedev Venemaa presidendivalimised, kuid seni on jäänud mulje, et reaalne võim riigis kuulub endisele presidendile ja praegusele peaministrile Vladimir Putinile.

See rahutu maailm

Juulis arreteeriti Belgradis Radovan Karadžic, Bosnia serblaste liider, keda süüdistatakse sõjakuritegudes. Tagaotsitav oli ta olnud ligi 13 aastat. Mees viidi Haagi, kus tema süüd uurib rahvusvaheline tribunal.

Aasta lõpus tabas aga Indiat viimase aja rängim terrorirünnak. Mumbais haarasid terroristid oma valdusesse mitu luksushotelli. Korrakaitsejõud said olukorra peagi kontrolli alla, kuid hukkus ligi 200 inimest.

Vägivald jätkus ka ameeriklaste kontrolli all olevas Iraagis. Tõsi, riigi teatud piirkondades (Anbari provints) oli jänkidel edu ja neil õnnestus vastupanuliikumisele ränk löök anda. Samas surus Iraagi parlament läbi nõudmise, et USA väed lahkuvad riigist hiljemalt 2011. aasta lõpuks.
Demokraatia euroliidu stiilis

Nagu eelnevad aastad, nii oli ka lõppev aasta “sõbraliku” Euroopa Liidu jaoks väga keeruline. Nimelt ütlesid Iirimaa valijad juunis Lissaboni lepingule kindla ei. Euroskeptikute arvates on Lissaboni kokkulepe vaid katse suruda uuesti läbi euroliidu põhiseadus, millele prantslased ja hollandlased ütlesid ei juba 2005. aastal.

Seni on euroliit neis vaidlustes vaid demonstreerinud, mida see paljukasutatud sõnaühend – euroopaliku demokraatia põhimõtted – de facto tähendab. Nimelt on Brüsseli ametnikud avaldanud Iirimaa võimukandjatele survet, et nad korraldaksid eeloleval 2009. aastal uue referendumi. Eelnevalt on iirlastele lubatud erinevaid präänikuid ja kindlasti hakkab Iiri ajakirjanduses euroliidu rahade toel käima tugev valijate ajude “loputustöö”.
Hiina hiilgus ja häbi

Hiina jaoks oli 2008. aasta teguderohke. Suurriik võõrustas suveolümpiat, mille korraldus oli tõeliselt pompoosne. Kuid samas sai Hiina hakkama ka halbade tegudega – aasta esimesel poolel puhkesid rahutused Tiibetis, mille tagajärjel hakati rääkima, et Pekingi olümpiat tuleks boikoteerida.

Kuid vaid kolm kuud enne suve-olümpia avamist tabas Hiinat veel ränk loodusõnnetus – Sichuani provintsi maavärina tagajärjel hukkus ametlikel andmetel enam kui 70 000 inimest ja ligi 5 miljonit inimest jäi peavarjuta. Võimud algatasid suurejoonelise päästeoperatsiooni, mille eest neid maailmas palju kiideti.

Veel kord majandusest

Autotootjate jaoks oli lõppev aasta aga tõepoolest erakordselt kehv ja seda eriti Ameerika autotööstusele. Sealsed suuremad firmad läksid isegi nii kaugele, et pöördusid abi saamiseks Kongressi, käsi alandlikult välja sirutatud. Seni on neile ust näidatud.

Naftahind, mis 2008. aasta jaanuaris ületas ajaloos esimest korda 100 dollari piiri barreli eest, saavutas tipu juulis, mil hinnaks oli koguni 147 dollarit barreli eest. Pärast seda on “musta kulla” hind pidevalt langenud.

Zimbabwes säilitas võimu Robert Mugabe ja seda vaatamata asjaolule, et presidendivalimiste esimeses voorus oli võitjaks tulnud tema oponent: viimane loobus teises voorus kandideerimast, sest pidas valimisi ebaausateks.

Samas on Zimbabwet 2008. aastal tabanud enneolematu hüperinflatsioon – juba juulis mõõdeti seal aastaseks inflatsioonimääraks 231 miljonit protsenti ja aasta teisel poolel on see veelgi suurenenud. Säärase kõrge inflatsiooni tõttu oli sealne keskpank sunnitud käibele laskma kupüüri väärtusega 100 miljardit Zimbabwe dollarit. 1 Inglise nael (u 20 krooni) maksis siis 1,2 triljonit kohalikku dollarit.

Hirm musta augu ees

Ja lõpetuseks põikame korraks teadusmaailma. Šveitsi-Prantsusmaa piiril Genfi lähedal õnnestus teadlastel käivitada Suur Hadronite Põrguti (Large Hadron Collider) – maailma suurim elementaarosakeste kiirendi. Tegemist on 27-kilomeetrise ringtunneliga (pildil), milles kiirendatakse prootoneid peaaegu valguse kiiruseni, misjärel korraldatakse kahe vastassuunast tuleva osakeste ekipaaži vahel laupkokkupõrge.

Seadeldis võimaldavat teadlastel paremini selgusele jõuda meie universumi saladustes. Kuid on ka neid, kes kartsid ja endiselt kardavad, et kõnealused katsed ja nende jätkamine võib ohtlik olla kogu inimkonnale.

Skeptikud väidavad, et teaduskatsete käigus võib kujuneda olukord, kus väikesse ruumipiirkonda kontsentreeritakse nii palju energiat, et võib tekkida pisikene must auk, mis langeb Maa keskmesse ning hakkab seal kasvama, kuni hävitab terve meie armsa planeedi.

Kasutatud on materjale, mis on sel aastal ilmunud ajakirjas The Economist.

Print Friendly, PDF & Email