Lapsesuu: Kui ma magan, siis jõuluvana lendab (2)

Lapsesuu: Kui ma magan, siis jõuluvana lendab

NEMAD TEAVAD: Harold, Elisabet, Sander, Andres, Maris, Teele, Hugo ja Vootele.

Oma Saar käis vahetult enne jõule jutustamas Ida-Niidu lasteaia Liblika rühma koolieelikutega, et selgust saada, kuidas siis ikkagi jõuluvanade, päkapikkude ja kingitustega lood on. Meiega jagavad oma mõtteid Elisabet, Teele, Maris, Andres, Harold, Sander, Vootele ja Hugo.

Kas te olete jõule ka oodanud?
“Ma ootan siiamaani juba. Ja siis pärast jõulu hakkan juba jaanipäeva ootama. Ja siis ootan suve. Peale suve hakkan jälle jõule ootama.”

Miks seda jõulu oodatakse?
“Siis saab jõuluvanade käest kinke ja siis on pühade rahu ja siis saab uuel aastal rakette lasta ja vanal aastal.”

PÄKAPIKUD

Kust te teate, et päkapikud käivad?
“Sellepärast, et ma täna hommikul nägin ka, et mul olid sussi sees šokolaadid.”
“Kui ma panin omale sussi akna lauale, siis ükskord ei pannud ta mulle maiustusi, vaid hoopis tõi külmkapimagneti.”
“Meil tõid päkapikud kuuse kunagi ukse teha ja nad tegid till-töll ka.”

Millal päkapikud käima hakkavad?
“1. detsembrist.”
“Sa ütlesid, et päkapikku ei ole olemas!”
“Ma tegin nalja.”

Kui nad hakkavad 1. detsembrist liikuma, kus nad nii kaua on siis?
“Panevad endale kõik kommid valmis.”

Kas päkapikud toovad kõigile lastele kommi ja vitamiine?
“Päkapikud käivad öösel luures ja siis jõuluvanale annavad teada, kes käitub hästi, kes halvasti.”
“Päeval käivad luures! Öösel pole neil mõtet luures käia. Öösel kõik magavad.”
“Ainult siis, kui sa hea laps oled.”

Miks sussid akna peale just pannakse, mitte ukse juurde?
“Nad piiluvad akna taga.”
“Nad piiluvad igalt poolt!”

Millised päkapikud on?
“Väiksed.”
“Pöidlasuurused.”

Kas te olete näinud ka mõnda päkapikku kunagi?
“Mina olen.”
“Ma olen ka.”
“Päkapikkusid on võimatu näha, nad ei näita ennast lihtsalt.”

Kus sa nägid?
“Ma olin enda kodus. Päkapikk oli punane. Ma tõusin üles ja läksin alla ja trepi pealt nägin, et mingi punane päkapikk vaatas. Eriti suur ei olnud. Umbes nii suur oli.”
“Ma olin kuutõbine, siis käisin majas ringi, tekk üle õlgade.”

Kuidas ta siis jaksab sussi sisse šokolaadi ja kommi viia, kui ta nii väike on?
“Päkapikkudel on siuke võlujõud.”
“Nad viskavad sisse, nagu korvpalli.”

Kas päkapikud käivad ema akna taga ka vaatamas, et kas tema on hea laps olnud?
“Ema ei ole laps.”
“Ta peab olema hea ema.”

JÕULUVANA

Kust jõuluvana tuleb?
“Lapimaalt!”
“Seal ta teebki kingitused valmis.”

Kuidas ta siia jõuab?
“Saaniga. Saani ees on põhjapõdrad.”

Aga kui lund ei ole.
“Lumi ei puutu asjasse.”
“Kui lumi ei tule maha, siis jõuluvana tuleb pruuni habemega.”
“Jõuluvanal pole autot, tal on ainult üks saan. Ja üks suusk.”

Kas te olete näinud jõuluvana lendamas?
“Siis, kui mina magan, siis ta lendab. Selleks ongi saan. Ma magasin ja siis jõuluvana kihutas mööda nagu pöörane.”

Sa nägid suvel jõuluvana lendamas?
“Jah. Siis ta oli metsas ja lendas põhja suunas. Seal, kus jääkarud on ja pingviinid.”

Miks jõuluvana punane on?
“Äkist sellepärast, et Lapimaa on kõikjal valge ja jõuluvana tahab ergemaid värve.”

Milline on jõuluvana?
“Ta on suur ja kohmakas.”

Mis kingitusi sa tahad jõuluvana käest?
“See aasta mul oli hästi palju kingitusi! Ma ei tea, kui palju.”
“Mina kirjutasin, et ma tahan valget hobust, Barbie’ hobust, ja Barbie’t ka.”
“Elektrirongi ja politseilego. Aga jõuluvana toob ainult ühe asja.”

Kas sa ise kirjutasid kirja?
“Ühe lehekülje aitas mul õpetaja, teise ma kirjutasin ise.”
“Kui sa kirja pole kirjutanud, siis jõuluvana toob suvalise asja, mitte selle, mida sa soovid.”

Kas teil praegu ei ole Barbie’sid?
“Mul on seitse.”
“Mul on üks Bratz-nukk lasteaia paviljoni katusel kinni. Ühed poisid viskasid. Leidsid mu Bratz-nuku maast ja viskasid selle katusele. Kui jõuludel lumi on, siis ta jääb sinna kinni ja keegi ei saagi seda sealt kätte. Külmub purikatega kinni. Tal on hästi väikesed jalad ja pisike keha ja tohutu suur pea.”

Millal sa kirjutasid jõuluvanale?
“Kohe, kui päkapikud hakkasid käima!”

Kuidas kiri jõuluvanani jõuab?
“Päkapikud võtavad koti seest ära.”
“Ma sussi ei pane akna peale. Mul on päkapikukotid kapis.”

Millal jõuluvana tuleb?
“Meile toob jõuluvana niimoodi, et öösel käib ja paneb kuuse alla.”

Kuidas ta tuppa sisse pääseb?
“Meile korstnast tuleb.”
“Kuidas ta korstnast tuleb, kui korstna auk on nii väike, aga ta ise on nii suur?”
“Ta muudab ennast väikseks enne korstnasse minekut.”

Jõuluvanal on ka siis võlujõud nagu päkapikul.
“Tal on isegi veel suurem.”

Kus jõuluvana siis on, kui ta ei ole jõulude ajal siin?
“Siis ta paneb Lapimaal järgmisteks jõuludeks kingitused valmis. Kui jõulud on ära olnud, siis nad kohe hakkavad järgmiseks jõuluks panema.”

Kuidas jõuluvana siia jõuab?
“Tal on põhjapõdrad, nad lendavad. Jõuluvana paneb neile selle võlujõu. Võlujõudu on nii palju, et teised ei saagi… jõuluvana, päkapikud võtavad kõik võlujõu endale ja siis võluritel pole üldse võlujõudu.”

Kust neil see võlujõud tuleb?
“Kõik, kellel on võlujõud, need käivad väga tihti võluallika juures.”
“Kus see võluallikas veel on?”
“Võluallikas on puhta vee allikas.”

Kuidas sa jõuluvana käest kingid kätte saad?
“Loeme luuletust.”
“Ma ei tea, kuidas sel aastal on. Eelmisel aastal mängisin talle viiulit ja lugesin luuletusi ja tegin laule.”
“Mul oli üks anekdoot, mis rääkisin. Et jõuluvanal… eriti ei mäleta. Oli siuke luuletus, et jõuluvana tuli meile majja ja siis me tantsisime talle kaerajaani. Vot siuke luuletus oli.”
“Äkki see oli hoopis laul: kaerajaan, kaerajaan, karga välja jõulu!”

Miks jõuluvanale luuletused ja laulmised meeldivad?
“Sest kui sa oskad neid, luuletad, laulad, siis ta teab, et sa oled usinasti õppinud suve jooksul ja siis ta saab sulle kingi anda.”

Millised ta põdrad on?
“Põdrad on ikka pruunid nagu õiged põhjapõdrad.”
“Jah, tavalised põhjapõdrad. Võib-olla ta habe on lumine.”
“Jõuluvana habe ei saa lumi olla, sest ükskord mul käis jõuluvana ja oli pruun habe.”

JÕULUD

Teil tuleb homme jõulupidu, mis te seal teete?
“Seal me tantsime kaerajaani!”
“Ei tantsi, meil on oma tantsud.”
“Oh kuusepuu, kuusepuu, karga välja kuuske!”
“Meil on kolm külmapoissi ja kaks tähekest.”

Mis poisid need külmapoisid on?
“Need on need, kes teevad külma. Tähekesed on need, kes näitavad jõuluvanale valgust.”

Kuidas nad seda külma teevad?
“No sellega, et lehvitavad nagu pöörased.”

Kuidas te aru saate, kui kaua jõulud kestavad?
“Üks päev kestavad.”
“No jõulupühad kestavad ikka nädal aega.”
“Advendid on nädalate kaupa.”

Mis need advendid on?
“Esimene ja kolmas ja neljas ja viies ja kuues…”
“See tähendab, et nemad lähevad lähedamale jõuludele.”

Kas jõulud on kogu aeg olemas olnud?
“Vanasti oli, et ei olnud jõuluvana, vaid oli hoopis näärivana. Näärivana oli sama, mis jõuluvana.”
“Jõulude asemel oli näärid.”

Miks see nii oli?
“Vanasti ei tohtinud kirjutada jõuluvanale.”

On ema-isa rääkinud, mis neile toodi?
“Pähklilõhkumise tangid.”

Kas päkapikud ja jõuluvana toovad vanematele ka kingitusi?
“Vanemad ei kirjuta. Vanematele tuuakse printimismasinaid, kalendreid, kellu…”
“Mõnikord toovad lapsi.”
“Kurg toob lapsi.”
“Siis võib-olla jõuluvana toob kure. Kurg toob teile lapse. Lapsed toovad vanaema. Ja vanaema toob vanaisa ja vanaisa toob vanavanavanaisa ja vanavanavanaisa toob jälle jõuluvana.”

Kust jõuluvana teab, mida emale-isale kinkida?
“Selle järgi, mis tööd nad teevad. Kui nad teevad…”
“… ega minu ema meigis ei tööta, aga jõuluvana tõi ükskord talle meigiasju.”
“Ma mõtlengi, et ta käib hästi tihti pubis, siis ta saab ennast pubis teha meigiseks.”

“Pubis ta üldse ei käi.”
“Okei, käib balletti tantsimas.”
“Ei käi.”
“Sulle tõi sellepärast jõuluvana meigi…”
“… mul pole meiki vaja!”
“Aga sul on ju meiki vaja, su nägu on liiga valge.”

Kust ta siis teab, et emale on meiki vaja tuua?
“Ükskord tõi, ega rohkem pole toonud.”

KUUSED

Mismoodi te kuuske ehite?
“Võtame jõuluehted ja paneme kuuse peale.”

Millised need on?
“Praegu on plastmassist, aga järgmisel aastal tulevad…”
“… kullast?”
“Ei, klaasist.”

Kas need on samasugused ehted, mida inimesed iga päev kannavad? Sul on näiteks kõrvas ehted. Kas need pannakse ka kuuse peale?
“Kuusel pole kõrvu!”

Kas kuuse alla ka midagi pannakse?
“Jõuluvana kirjad.”
“Ja paneme nii palju küünlaid, kui palju kingitusi tahtsime.”
“Ei pane küünlad kuuse alla… siis läheb maja põlema.”

Kust te kuuse toote, kas metsast?
“Minul toovad tuttavad.”
“Mina elan metsas.”

Kas sa käid metsas kuuske ehtimas?
“Jah, jõulud pean metsas. Lähen üksinda ja siis saavad tulla kõik loomad sinna ka.”
“Mul on nii suur kuusk, et majast suurem.”
“Mul vanaemal oli nii, et see oli potitaim, ja siis see potitaim kasvas hästi suureks ja siis kasvas maja katusest läbi.”
“Minul on kuusk endal ka olemas väljas, aga seda me maha ei võta, sest see on meie aiakuusk. Me paneme sinna ühed lambid.”

Miks jõuludel tuuakse kuusk tuppa üldse?
“Siis jõuluvana saab aru, et teie olete palju tööd teinud. Ja teinud katuse sisse augu.”
“Meil on nii suur kuusk, et ei mahu uksest läbi. Siis topime aknast.”

Mis kuusest pärast saab?
“Meie viskame ahju.”
“Aga meie viskame niimoodi, et kui jõuluvana on ära läinud, viskame kuuse lõkkesse.”
“Meil on aia taga üks jõgi, siis me viskame sinna. Kõik putukad ja loomad sõidavad selle peal. Ükskord hüppas mammut sinna peale.”

Mammut pole jõuludega seotud ju?
“On küll, sest ta on jääajast.”
“Jääaeg on jõuluaeg.”

Print Friendly, PDF & Email