Uuring kahtleb väikesaarte üldkogu vajalikkuses

Püsiasustusega väikesaarte seaduse mõju käsitlev uuring seab kahtluse alla üldkogu kokkukutsumise vajaduse väikesaartel.

Uuringu äsjavalminud vahearuanne leiab, et rahvakoosolek on elanike kaasamiseks ja demokraatia arendamiseks küll parim vahend, kuid ühtse nõude sätestamine kõigi väga erineva rahvaarvu ja traditsioonidega saarte jaoks on põhjendamatu.

Üldkogu võib olla kasulik Piirissaarel, Ruhnus ja suurematel omavalitsuseta väikesaartel (Vilsandi, Abruka, Prangli), kus üldkogu oleks kogukonna kaitseks väljast tuleva surve eest.

Seevastu suuremate saareliste omavalitsuste (Kihnu, Vormsi) jaoks on otsustusvõimelise üldkogu kokkukutsumine ja ka läbiviimine mitmesaja osavõtjaga tõeline pähkel, mis võib takistada nende omavalitsuste tööd.

Ühe perega väikesaartel nagu Osmussaar, Kesselaid ja Kõinastu on üldkogu kokkukutsumine ja saarevanema valimine uuringu hinnangul nonsenss.

Saare rahvakoosoleku ehk üldkogu kokkukutsumise nõude muutis kohustuslikuks 2008. aastal jõustunud püsiasustusega väikesaarte seaduse (PVS) muudatus. Üldkogu pädevuses on kooskõlastuse andmine väikesaare arengukavale, maakasutuse üldistele põhimõtetele jpm.

Jätkuvalt on saartevahelisi erinevusi mõiste “hääleõiguslik väikesaare püsielanik” tõlgendamisel. Vilsandlased lugesid üldkogu kokkukutsumisel püsielanikeks alaliselt saarel elavat kolme meest, Kihnu lähtub rahvastikuregistri andmetest.

Esimeses PVS variandis oli üldkogu kokkukutsumine ning pädevus sõnastatud leebemas ja sobivamas variandis. Üks võimalus, mis tagaks seaduse rakendatavuse, oleks üldkogu kui institutsiooni kõrvaldamine seadusest ja asendamine kohustusega teatud küsimuste läbiarutamiseks püsielanikega.

Kavandatava haldusreformi valguses pooldavad kõik saarvallad väikesaarte omavalitsuste säilimist. Selget piiritlemist vajavad vaid neile pandavad ülesanded ning riik peaks kavandama vastavalt seadusele ka nende omavalitsuste toetamise korra (väljatöötamise kohustus on pandud rahandusministeeriumile).

Uuringu vahearuande “Püsiasustusega väikesaarte seaduse mõju ning teiste püsiasustusega saarte vajadused” eesmärgiks on analüüsida senise seadusandliku kaitse toimimist saarelisest asendist tulenevate eritingimuste negatiivse mõju leevendamisel kui ka avada võimalike täiendavate/uute regionaalpoliitiliste meetmete tausta, mis tagaks kõigi Eesti püsiasustusega saarte elujõulise ja konkurentsivõimelise arengu.

Print Friendly, PDF & Email