Üks ilus nimi (3)

Üks ilus nimi

 

“No ütle üks ilus poisslapse nimi,” pinnis Kiir Palamusel klassivendi. Poisid pakkusid küll eesti nimesid, küll piiblitegelasi. Kiir tahtis ikka kõige erilisemat ja uhkemat, sellist, mida polnud enne kuuldud ega nähtud. Ainult õunanäljas Tootsi fantaasialend suutis rätsepapere ootustele vääriliselt vastata. Kuid siis rikkus pastor kõik ära.

Saaremaa Laevakompanii nimekonkursi lugu on osalt selle kuulsaima nimepaneku looga sarnane, osalt erinev. Erinev selles mõttes, et pakkumisi oli palju ja peapreemia sai igati ilus nimi. Sarnane aga selles mõttes, et ilus ja parim on sellised kriteeriumid, millele igaühel on vaba voli anda selline sisu, nagu tema soovib.

Kelle arvates on uhke kõla nimedel Star ja Sultan, kelle arvates on aga mõnusad Mann ja Tõnn. Kui suur hulk inimesi leiab ühe nime taga nende jaoks hea põhjenduse olevat, siis ongi rahva hääl rääkinud ja haamer võib kolksu teha.

Nimed läbi aegade

Nimevaliku sõltumist subjektiivsest eelistusest näeb kõige selgemini laste nimedest. See on loomulik, sest vanemad otsustavad, milline nimi on ilus. Inimese nimest saab ka aimu, kui vana inimesega on tegu. Selle järgi, millised nimed millisel ajal parajasti moes olid: Alviine ja Aino on vanema inimese nimed, Mia ja Markus viimaste aastate valikud.

On ka nimesid, mille populaarsus nii suuri tõuse ja mõõnu läbi ei tee – näiteks Mari, Liisi või Siim. Lapse nime puhul on kõige tähtsam, et see meeldiks vanematele ja ka lähematele sugulastele. Uuel ilmakodanikul on elus lihtsam, kui tema nimi on hästi hääldatav, hea kõlaga ja kui sel pole kõrvaltähendusi.

Kas laev on aga täpselt samasugune olevus kui inimlaps? Mõnes mõttes jaa ja mõnes ei. Laev on samamoodi inimeste looming, tal on oma töö- ja eluaeg. Lisaks veel see, et nii inimest kui laeva, kes/mis nii otseses kui kaudses tähenduses Eestimaa pinnal sündinud on, saab nimetada eestlaseks.

Kuid erinevalt inimesest, kellest igaüks saab kaasa unikaalse geenikombinatsiooni, on laevadel, täpsemalt parvlaevadel, rida ühistunnuseid. Kõigepealt muidugi see, et laev sõidab punktist A punkti B, tal on pikka aega kindel marsruut. Parvlaev on suur ja võimas, ta sõidab aeglaselt üle vee, ta on pontsakam kui sale jaht ja lihtsam kui ristluslaev.

Ta peab viima oma reisijad kohale turvaliselt ja kindlalt. Ta teeb oma tööd iga päev ega ole erinevalt lõbusõidulaevast ainult puhkuse ja meelelahutuse koht.

Ja mis kõige tähtsam – ta on meie Eesti asi. Nii saame kokku parvlaeva lühiiseloomustuse, mis kehtib kogu tema eluea, erinevalt inimlapsest, kel on pikk kujunemis- ja valikute tee alles ees.

Luidjal on kõlaprobleem

Kui me nüüd need vastused veel omakorda minimaalseteks märksõnadeks taandaksime, saaksime näiteks sellise rea: parvlaev on suur, jõuline, usaldusväärne, igapäevane ja Eesti oma. Kui sellele lisada veel hea kõla, hääldatavus ja nimega kaasnevad võimalikud head ja halvad kaastähendused, siis ongi meil nime üle otsustamise kriteeriumid käes.

Kas Lisete nime kuuldes tuleb teil silme ette midagi suurt, jõulist, usaldusväärset, igapäevast ja Eesti oma? Minul mitte, pigem ikka üks kena pisike piiga.

Luidja on Hiiumaa kohanimi ja seega igati eestipärane, kuid sel nimel on kõla probleem, ta on väga sarnane sõnale “luider”, samas kui parvlaev on ikka pigem priske ja ponts, üks tugev tükk. Saarepiiga vastab minu silmis kõige tähtsamale tingimusele – see on meie rahvakultuurist pärit ilus eestikeelne nimi. Ka üldnimi, ning selles suhtes sobivalt igapäevane või argine.

Omanikfirma otsustab

Kuid kuidas jääb suuruse, jõulisuse ja usaldusväärsusega? Mitte et üks saarepiiga neid tingimusi täita ei võiks, kuid saarepiiga puhul pole need lihtsalt esimesed märksõnad, mis pähe tulevad, pigem oleksid need märksõnad ehk noor, sale, ilus ja käbe. Ka nime autor tõi saarepiiga kujutluspildina oma pisikese valgelokilise lapselapse.

Nüüd peabki Saaremaa Laevakompanii otsustama, millised kriteeriumid lõpliku otsuse langetamise aluseks valida. Kas kuulata subjektiivsete häälte koguhulka, millel on oma, enamuse õigus. Või tõmmata otsustuspõhimõtteid selgemaks ja koomale, nii et nendeks jäävad objektiivse(ma)d kriteeriumid nagu laevatüübi kirjeldus, tema funktsioon, eesti rikas (rahva)kultuur ja ilusa kõlaga keel.

Merit Karise
Tartu ülikooli reklaami- ja
reklaamikriitika õpetaja

Print Friendly, PDF & Email