Saaremaa Kodukant tähistas aastalõppu Pärsamal (4)

Saaremaa Kodukant tähistas aastalõppu Pärsamal

HOIDA KÜLAD JA VALLAD KOOS TEGUTSEMAS: Saaremaa Kodukandi liikumise koordinaator Elvi Viira (vasakul) tõdes, kuivõrd oluline on omavalitsuse toetus külades ja külavanematele.

Reedel Pärsama kultuurimajas MTÜ Saaremaa Kodukant traditsioonilisel aastalõpu-üritusel vaatasid Kodukandi liikmed koos vallajuhtidega tagasi möödunud aastale ja ettevõtmistele, mida küla ja vald üheskoos ära teinud. Seekordne kokkusaamine kandis nime “Meie ühine tegu – vald ja küla koos”.

Tänavusel kodanikupäeval tunnustas vabariigi valitsus esimest korda mittetulundusühinguid, teiste seas sai tänukirja ka Saaremaa Kodukant, millesse kuulub 28 liikmesorganisatsiooni üle kogu maakonna.

“See oli väga pidulik sündmus. Üle Eesti on Kodukandi liikumine väga tugev, ühendades väikeseid külaseltse, ja see tänukiri on kõikidele nendele, kes meie külades toimetavad,” kiitis Saaremaa Kodukandi juhatuse esimees Kaja Juulik vallajuhte, seltsiliikmeid ja külaelanikke ning näitas kokkutulnuile saadud tänukirja.

Inimest ei kaasata otsustamisse

Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira tõdes, et külainimesi ei tule mitte ainult kaasata, vaid inimene peab tundma, et ta osaleb. “Kui ta osaleb protsessis, siis on ta vastutaja.

Aga tänast ühiskonda vaadates tundub, et otsustamisprotsessi inimest ei kaasata. Miks inimene ei tule? Sellepärast, et tema arvamusega ei arvestata 100%. Erinevate arvamuste kokkusulatamine ja ühiste arvamuste kujundamine on juhtide privileeg,” rääkis Viira.

Samuti pidas ta oluliseks omavalitsuste toetust külades ja külavanematele. “Hea meel oli, et osa vallavanemaid või valdade esindajaid sai tulla. Seltsidele on väga oluline, kui nende vald on kohal. Eks see on tunnustus ka oma seltsidele ja seda osatakse hinnata,” rõõmustas Viira.
Seejärel tutvustas Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep Pärsama renoveeritud kultuurimaja, kus paljud kohaletulnuist viibisid esimest korda.

Saare maavanema tervitused andis üle Leo Filippov, kes kinkis Kodukandi liikumise eestvedajatele värske trükise “Saare maakonna rahvarõivad” ja 2009. a spordi- ja kultuurikalendri. Lisaks rääkis Filippov maakonna arengukavast.

“Lähemas perspektiivis mõjutavad meid toetusrahad, see periood lõpeb 2013. aastal. Selles kontekstis on ääretult oluline seltside tahe ja suutlikkus, et see raha, mis meie toetuseks on mõeldud, ära kasutada,” innustas ta seltse kavandama ideid ja projekte.

Järgnevalt võtsid sõna vallajuhid ja külade esindajad, rääkides aasta jooksul toimunust külades ja valdades. Valjala vallavanem Kaido Kaasik kiitis aktiivseid külainimesi. “Palju on tehtud, kuid palju on tegemata. Ühine probleem on aga see, et inimesi jääb külades vähemaks. Õnneks on Valjala projektid olnud jätkusuutlikud ja palju plaane on veel ees,” vaatas ta optimistlikult tulevikku.

Orissaare vallajuht Raimu Aardam tõi huvitava asjaoluna välja, et tugevas tööstuspiirkonnas nagu näiteks Saiklas millegipärast seltse ei teki.
“Meil on Tagaverel väga tugev selts, mis võtab enda kanda raamatukogutöö korraldamise, ning algkooli hoone läheb seltsi kasutusse.”

Aardam nentis, et vald panustab sinna piirkonda, kus on olemas tegutsemistahe ning kohaliku kogukonna tunnetus, mis aitab kõike teha ühiselt.

Ühine arvamus

Lümanda vallavanem Tarmo Pikner kiitis aktiivselt tegutsevaid Karala ja Leedri külaseltsi. “Karala suutis luua kontaktid Prantsusmaal ja see laieneb omavalitsuse tasandile. Leedri küla suur projekt on aga Leedri küla küün, sinna tahame oma raha kaasa anda. Samuti tahame aidata Atla sadama rekonstrueerimisega, Taritu kandis on maakonna kuulsad tantsupeod, tegevus toimub ka Koimlas ja mõnes väiksemas külas.” Kihelkonna vallajuht Jüri Saar toonitas, et eelkõige peaks külades olema ühine arvamus.

Ludvik Mõtlep kurtis, et Leisis ei ole külaseltside tegevus nii aktiivne kui mujal. “Võib-olla on see tingitud sellest, et Leisis on neli keskust – Leisi, Karja, Metsküla ja Pärsama, nendel allasutused ja nende baasil toimuvad ühised üritused.

Seega ei ole küladel vajadus kokku saada ehk nii aktiivne. Kuid siiski näen seda, et külaseltside areng on veel ees,” toonitas ta.

Arvo Vaga Muhust rääkis aktiivsetelt tegutsevatest seltsidest Muhumaal. Külade esindajatena võtsid sõna Maive Õispuu Käesla külaseltsist, Milgete Pihl Randverest, Kavandi kandi seltsi esindaja Aarne Põlluäär, Jaak Oks Leisi Värksist, Laadjala külavanem Lemmi Saun, Kaarma valla koolide muuseumi juht Leida Iir, Muhu käsitöömeister Marget Tafel jpt.

Elvi Viira sõnul on aasta Saaremaa Kodukandil hästi möödunud. “Alati saab paremini, kuid oleme püüdnud külainimeste tegemisi igati toetada. Hea meel on, et Saare maavalitsus pidas just Saaremaa Kodukanti vääriliseks esindama maakonda kodanikupäeval minister Urve Palo vastuvõtul. Üheks õnnestumiseks pean ka üleriigilisi ja maakondlikke koolitusi külavanemaile ning külavanemate kogu moodustamist.”

Külavanemate kogu moodustati 2. detsembril Saaremaa Kodukandi allorganisatsioonina, millele valiti ka 7-liikmeline juhatus, kes panevad järgmise aasta 14. jaanuaril kokku saades kokku programmi ja tegevussuunad.

“Oleme püüdnud arendada partnerlussuhteid erinevate organisatsioonide ja omavalitsustega. Suur tänu kõigile, kellega oleme teinud koostööd, ja neid on palju,” tundis Viira heameelt.
Päeva meelelahutusliku poole sisustasid Pärsama Tüdrikud.

Print Friendly, PDF & Email