Gümnaasium põhikoolist eraldi?

Gümnaasium põhikoolist eraldi?

 

Riigijuhid arutavad, kuidas peaks tulevikus toimuma gümnaasiumihariduse andmine. Peamine suur muudatus, mida kavandatakse, on gümnaasiumide eraldamine põhikoolist. Oma Saar tundis huvi, mida arvab sellest kauaaegne koolijuht ja Kuressaare linnavolikogu esimees Toomas Takkis.

Kas plaanitav haridusreform, mis eraldab gümnaasiumi põhikoolist, on meie maakonnas teostatav?
Küsimus on püstitatud ja põhjendused on erinevad. Osa räägib, et sellega säilitame maal tugevad põhikoolid. Teised ütlevad, et me parandame oma hariduse kvaliteeti gümnaasiumides. On muidki seisukohti.

Saare maakonnas oli kõige rohkem õpilasi üheksandas klassis 2005. aastal – 662. Siis võtsid Kuressaare gümnaasium ja Saaremaa ühisgümnaasium kümnendasse klassi vastu 326 õpilast. Leisi keskkool ja Orissaare gümnaasium aga 18 ja 56 õpilast. Kokku hakkas 10. klassis õppima 400 last (60,4% maakonna üheksandate klasside lõpetajatest). See lend lõpetas kooli 2008. aasta kevadel.

Laias laastus on maakonnas põhikooli lõpetajatest pooled asunud edasi õppima linna päevaõppega gümnaasiumis ning kui lisada juurde Leisi ja Orissaare, siis on gümnaasiumides jätkavate noorte osakaal umbes 60% põhikooli lõpetajatest.

Kui riik hakkab administratiivsete meetoditega piirama õpilaste vaba valikut edasiõppimise teede valikul, siis on raske öelda, milline osa põhikooli lõpetajatest jätkab gümnaasiumi päevaõppes.
Ja kui vastata esitatud küsimusele lühidalt, siis kindlasti on see maakonnas teostatav, aga kas ka mõistlik? 

Kas meil on sobiv koolimaja olemas, kus selline mammutgümnaasium avada? Kumb linna kahest gümnaasiumihoonest sobiks paremini või vajame hoopis uut maja?
Mina ei kasuta termineid mammutkool, eliitkool või põhupeade kool, mis on käibele tulnud meedia vahendusel. Professionaali jaoks puudub nendel terminitel sisu.

Koolihooneid on saare peal küll. Enamik on korras ja remonditud praegust koolide struktuuri silmas pidades. Linna koolihoonetest rääkides on pilt järgmine: SÜG-is on sel aastal 27 klassikomplekti, mahuks 30. Kuressaare põhikoolis on 12 komplekti, mahuks 15. Kuressaare vanalinna koolis on 17 komplekti, mahuks 20. KG-s on 34 komplekti, mahuks 40.

Osas maakondades arutletakse ka uute sobilikumate koolihoonete ehitamise üle, kuna praegused suured koolimajad on ehitatud 1.–12. klassi mahutavaid koole silmas pidades. Kui kerkib päevakorda küsimus, millises hoones peaks paiknema nn puhas gümnaasium, siis sellest on veel vara rääkida. See vajab analüüsimist, variante on erinevaid. 

Kas sellise muudatuse tulemusena muutuks gümnaasiumiharidus konkurentsivõimelisemaks?
Kui seada eesmärgiks muuta gümnaasiumiharidus konkurentsivõimelisemaks, siis tuleb täpsustada, mida selle all silmas peetakse. Hariduse kvaliteeti iseloomustab väga palju erinevaid näitajaid. Rääkides Kuressaarest, siis on meie gümnaasiumide lõpetajad olnud vabariigi taset silmas pidades Eestis vägagi konkurentsivõimelised.

Ning sisetunne ja tagasiside piiri taha siirdunud vilistlastelt annab kinnitust, et meie lapsed saavad ka kaugemal hakkama. Meie õnneks on Saaremaal kõrval ka tugev ametikool ja täiskasvanute gümnaasium.

Igaüks, kes soovib tegelikult õppida, peaks selle võimaluse meie linnas ka leidma. Ma ei usu, et linna tingimustes mehaaniline kooliastmete lahutamine kvaliteedinäitajaid parandab.

Arutletakse ka selle üle, et sellise õppeasutuse ellukutsumine eeldaks seda, et gümnaasium oleks edaspidi avatud vaid neile, kellest saavad tulevased üliõpilased.

Mina sellist lähenemist ei poolda. Panna lapse elutee paika põhikooli lõpus? Tugev ja laiapõhjaline keskharidus on see, mis annab inimesele tulevases tööelus konkurentsieelise. Selliselt tugevalt aluselt on igasugune edasiõppimine, ka erinevate ameti- ja kutseoskuste omandamine tunduvalt kergem ja kiirem.

Mind teeb haigeks jutt sellest, et gümnaasium on mõeldud vaid neile, kes soovivad kõrgkoolidesse minna. Seda mõtteviisi kohtab palju ka pedagoogide hulgas. Võimalus haridust omandada, vabadus oma haridusteed ise valida, see on mu meelest üks inimese olulisemaid õigusi.  

Gümnaasiumide omandiküsimus – ehk siis kas omavalitsuse või riigi omandis gümnaasium?
Pean valdavalt õigeks gümnaasiumide kuulumist omavalitsustele. Kogukonna vajaduste tunnetamine on siis parem. Kaugemal asuv võim kipub võõraks jääma. Riigi asi saaks sellisel juhul olla gümnaasiumide tarvis kriteeriumide määratlemine, olgu need siis seotud näiteks minimaalse suuruse või õppekava või kvaliteedinäitajatega. 

Kas gümnaasiumisse sissesaamiseks peaks olema väga tihe sõel?
Puhta gümnaasiumi näitena saame hetkel käsitleda Hugo Treffneri gümnaasiumi Tartus, kus on 5 paralleelklassi ja kuhu tulevad lapsed kogu riigist. Sellise kooli puhul, kus soovijaid on rohkem kui kohti ja kus kool muuhulgas positsioneerib end hüppelauana kõrgkoolidesse, polegi suurt paremat varianti! Kooli vastuvõtt tuleb otsustada koolis, sest just kooliinimesed vastutavad ka tehtava töö kvaliteedi eest. 

Millised võimalused on neil noortel, kes gümnaasiumisse ei pääse?
Targaks saamise teid on palju. Ametikoolidele ja täiskasvanute gümnaasiumile lisaksin veel ka iseõppimise. 

Kui riigis võetakse vastu otsus gümnaasiumiaste põhikoolist eraldada ja moodustada nn puhtad gümnaasiumid, siis tuleb seda teha ka Kuressaares. Kui palju see maksma läheb ja kes peaks kulud katma?
Maksumust on täna raske öelda, sest hind sõltub sellest, millist “karpi” ehk koolihoonet selle tarbeks sobilikumaks peetakse. Või otsustatakse uue ja funktsionaalsema hoone kasuks? Kulud tuleks katta selle otsuse tegijal.

Ma saan aru inimestest, kes peavad õigeks säilitada suuremates keskustes tugevad põhikoolid. See on kindlasti õige ja vajalik. Saan aru ka nendest, kes peavad vajalikuks pisikese gümnaasiumiosaga koolide põhikoolideks ümberkujundamist. Mul pole midagi ka puhta gümnaasiumi vastu kohtades, kus nii on otsustatud. Aga ma ei pea õigeks üle Eesti ühesuguse koolikorralduse mudeli kehtestamist.

Ma ei pea õigeks hästitoimivate süsteemide lõhkumist seal, kus lapsi jagub nii täna kui ka edaspidi ja õppekasvatustegevuse kvaliteet on hea. Selline on täna olukord näiteks ka Kuressaares. Piirkonnad on erinevad, inimesed, koolihooned ja võimalused-vajadused on erinevad. Mitmekesisus ja paindlikkus on väärtused, vulgaarne ühe mütsiga löömine teeb minu arvates meie haridussüsteemile kahju. 

Gümnaasiumis õppimine tähendab Saaremaal edaspidi suure tõenäosusega linnas koolis käimist. Kas sel juhul oleks vaja uusi ühiselamukohti või autoparklaid koolide juurde?
Linnas koolis käimine ei tähenda alati elamist kooli nn ühiselamus või õpilaskodus. Majutusteenuse pakkujaid on Kuressaares piisavalt, õpilasi on kogu aeg ka mujal kui ühiselamuis elanud. Kuna laste arv väheneb, siis ei näe ma erilist vajadust täiendavate ühiselamukohtade või uute parklate järele.

Linnas piisab sellest, kui teostatakse kavandatud ehitusplaanid – pean silmas Nooruse–Kaevu tänava äärse parkla väljaehitamist. Praegu on linna kahes üldharidusgümnaasiumis 9 klassikomplekti ja sügisese seisuga 269 abiturienti, nende hulgas teatav osa autoga sõitjaid.

Koolide vahel valikutegemise seniste tendentside jätkudes ja olenevalt klassikomplektide suurusest jagub edaspidi õpilasi 4–5–6 klassikomplekti tarvis ühes aastakäigus, ehk siis lennus umbes 150–170 abiturienti ja sellevõrra on ka potentsiaalseid autoomanikke vähem.

Parkimisvõimalused koolide juures on kindlasti teema, mida koolijuhtidel koostöös omavalitsustega arutada tuleb, sest autoga koolis käiv gümnaasiumiõpilane pole ka täna enam mingi erandlik nähtus.

Õpilaste vähenemisest tulenevad paratamatud muudatused koolivõrgus puudutavad enamikku omavalitsusi Eestis. Seetõttu sõltub Kuressaares palju ka sellest, mida tehakse valdades. Ja vastupidi.

Print Friendly, PDF & Email