Liiga suur hooldekodu ei tundu enam koduna (8)

Liiga suur hooldekodu ei tundu enam koduna

MÕTTEAINET KÜLLAGA: Vasakult Kaido Kaasik, Madis Allik, Arvo Vaga, Jüri Saar ja Liida Kaare.

“Usun, et see ei ole ainult minu arvamus, et liiga suur hooldekodu ei tundu eakale inimesele enam koduna. Ometi on hooldekodu ülesanne pakkuda inimesele turvalisust ja kodutunnet, kui ta päriskodus enam üksinda toime ei tulda.”

Nii leiab Inna Kask, Saare maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja kt, Saare maakonna hooldus- ja õendusabi arengukava koostamise töörühma liige. Seetõttu tundub Kase sõnul päris mõistlik, kuidas praegused arengud üldhoolduse osas Saare maakonnas liiguvad.

Muhu uus rajatav hooldekodu on nelja valla (Muhu, Orissaare, Pöide ja Laimjala) koostöö tulemus. Vastukaaluks on nüüd saare teises servas vallajuhid võtnud tõsiselt ette järgmise ühisprojekti, et laiendada Kihelkonna hooldekodu. Oma esialgse nõusoleku on andnud Kihelkonna eestvedamisel Kärla, Lümanda, Mustjala ja Salme vallajuhid ning kavas on kaasata ka Torgu.

“Kuressaare ja Kaarma võiksid üldhoolduse küsimuse koos ära lahendada, sest nad on omavahel nii tihedalt seotud. Mõneti on hetkel kõrvale jäänud Pihtla ja Valjala. Leisi katab oma valla vajadused Pärsama hooldekodu kaudu,” räägib Kask.

Samas on maakonnas õige napilt nn pansionaadikohti, kus eakas inimene saaks kas ajutiselt või alaliselt elada, kui ta ise toimetades veel hakkama saab, kui ei ole vaja vett ega puid tuppa tuua. Samas on vajadusel abi lähedalt võtta.

Üks suur probleem on suhtlemisvõimaluste nappus üksikutel maal elavatel eakatel. Hajaasustusega piirkondades on päevakeskuste korraldamine keeruline, kuid ometi vajame me kõik võimalust teistega suhelda.

Siit mõtteainet nii külavanematele kui ka vallajuhtidele – kuidas korraldada päevakeskuste tegevust, et meie vanaemad-vanaisad, isad-emad ei tunneks end üksildaste ja unustatutena, kui lapsed on kaugel linnades tööl ja käivad kodus harva.

Külas Järvamaa “kombinaadis”

1. detsembril külastas saarlaste töörühm Koerus asuvat Järvamaa hooldekeskust. Keskus asub Nõukogude ajal spetsiaalselt hoolekande teenuse osutamiseks ehitatud hoones, kus hetkel elab 220 klienti.

Hooldekeskuse juhataja Rünno Lass tutvustas külalistele, kuidas hoolekanne keskuses toimib ja milliseid teenuseid osutatakse.
Paljude inimeste abivajadus algab pansioniga, edasi tulevad sotsiaalkorterid, kindlasti on vajalik päevakeskus koos perearstiteenuse võimalusega.

Alles siis, kui inimese toimetulekuvõime väheneb ja hooldusvajadus suureneb, tuleb kõne alla tema paigutamine hoolekandeasutusse.

Maakonna vajadusi analüüsides leiti Järvamaal, et maakonna elanike arvust tulenevalt vajatakse geriaatriliste vajadustega inimeste jaoks 12, hooldusabi tarbeks 60, hooldekodule 118 kohta. Siia lisandub õenduse päevase abi ja koduõevisiitide vajadus.

Täna osutatakse Koeru hooldekeskuses üldhoolduse, erihoolduse ja psüühiliste erivajadustega inimestele statsionaarset ja ambulatoorset hooldusravi, samuti koduõendus- ja päevakeskuse teenust. Lassi sõnul on maakonnas võetud seisukoht, et Järvamaale tuleb moodustada üks suur omavalitsus ja selle tõttu on sellise suure hooldekoduna jätkamine mõttekas ka edaspidi.

Valjala vallavanem Kaido Kaasik ütles, et teenuseid oli Koerus mitut eri liiki ja nende kättesaadavus oli tagatud.

Elamine kulukas

“Nagu seal välja koorus, on sellises hooldekodus elamine küllalt kulukas. Eks nad ole seal Järvamaal ka teatud sundseisus, sest see suur maja on ju kunagi spetsiaalselt hooldekoduks ehitatud. Saaremaale oleks mõttekas rajada mitu eri tüüpi hooldekodu.

Kaasiku sõnul on Saaremaa territoorium ju piiratud ja kindlasti oleks Kuresaares haigla baasil selline koht, kus oleks võimalik hooldada vanureid, kel tervislik seisund raskem.

Maal peaksid aga olema sellised hooldekodud, kus elavad inimesed, kes enda hooldamisega ise toime tulevad, aga neil on vaja söögitegemist ning puhast ja sooja tuba.

Kindlasti oleks vaja spetsialiseeruda vastavalt hooldatava vajadustele ja diagnoosile ning laiendada pansionaadi-tüüpi hooldekodusid, nagu praegu on olemas Valjalas. Abiks neile, kes ajutist hooldust tahavad, eriti talveperioodil.

Muidugi peavad nad enamiku kuludest katma oma vahenditest ja kellel on lapsed, siis ka need aitavad. Kui inimesel kedagi pole ja vahendeid napib, toetab vald.

Loe ka juhtkirja


Inna Kask, Saare maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja kohustetäitja:

“Meie eesmärk oli vaadata, kuidas toimib integreeritud hooldussüsteem, et kaaluda, mida võtta, mida jätta oma maakonna arenguid silmas pidades.
Mõneti on Koeru hooldekeskuse ja Sõmera hooldekodu arengud olnud sarnased – mõlemal pool olid olemas ruumid ja vajadus teenuste järele, mõlemal pool osutatakse nii mitmesuguseid erihoolekande teenuseid kui ka üldhoolduse teenust eakatele. Aga sellega sarnasus ka lõpeb. Tänaseks kuuluvad Sõmera hooldekodu koos Kogula hooldekoduga ühise Sõmera hooldekodu nime all AS-i.

Kaalumisel on olnud eakate hoolduse korraldamine endise Kogula hooldekodu baasil. Vaja oleks spetsialiseerumist dementsete hoolduse osas. Tundub, et selles osas oleks töötajatepoolset pädevust pakkuda just Kogula ja Sõmera hooldekodu töötajail.

Samas, kui Koerus pakutakse ka statsionaarset õendushooldust, siis meie maakonnas on selle teenuse osutajana ainumõeldav SA Kuressaare Haigla.”

Kaarma valla sotsiaaltalituse juhataja Liida Kaare:

“Olen ammugi oma tööpraktikas sellest aru saanud, et hooldus peab olema diferentseeritud, kuid väikestes omavalitsustes ei ole see omaette mõeldav. Kahjuks on täna nii, et iga vald püüab kuidagimoodi oma abivajajaid hooldada, kas siis koduhoolduse korras või statsionaarselt üldhooldekodus.

Inimeste vajadused on erinevad, oleks aeg arendada ka nendele vajadustele vastavaid teenuseid sotsiaalhoolekandes. Saaremaa on nii väike, et püüame koos välja arendada optimaalset hooldussüsteemi.
Koeru hooldekeskust külastasime suurte ootuste ja lootustega, et saada ideid oma maakonnas hooldusteenuste arendamiseks. Koeru keskus on Eestis ainuke ööpäevaringest hoolekandeteenust osutav asutus, mis samaaegselt osutab ka tervishoiuteenust.

Mida nägime, kuulsime, see vajab seedimist. Esmamulje ei olnud positiivne, liiga erinevad teenused on pandud ühte majja: üldhooldus, erihooldus ja hooldusravi, üldkasutatavates ruumides puudus hubasus.

Teenuste pakett, mis on selles asutuses kokku pandud, on muidugi suurepärane võimalus äritegemiseks, kui nii võib öelda. Aga tänapäeval lõhnab ju kõik äri järele, nii, et kui on teenuste tarbijaid, on ka tarku pakkujaid. Õnneks on saarlastel tarkust oma hooldussüsteemi üles ehitada saare moodi.”

Print Friendly, PDF & Email