Kas teil on hetk aega? (17)

Kas teil on hetk aega?

 

Ei teagi, tuleb see lähenevast jõuluajast või millestki muust, aga olen täheldanud, et viimastel nädalatel on telefonitsi müük märgatavalt elavnenud. Möödub mõni harv õhtu, kus mulle sel teel midagi müüa ei üritata.

Tänagi oli tervelt kaks kõnet: esimene ühest kirjastusest, milles viisakas meeshääl soovis tutvustada järjekordset soodsat raamatupakkumist. Teises reklaamiti telekanalite paketti.

Pealetükkiv reklaam

Alljärgnev kirjutis peegeldab minu isiklikku suhtumist telefoni teel müümisesse. Kindlasti on olemas inimesi, kes arvavad risti vastupidi. Vaba riigi vabade kodanikena on meil õigus teha igal hetkel enda jaoks kõige paremaid valikuid. Ma tahan, et mulle jäetakse siiski võimalus ise valida aega ja kohta, mil sedalaadi müügireklaami vastu võtta soovin.

Niisiis, kuidas näeb välja telefonimüük potentsiaalse kliendi poolt vaadates? See tähendab, et on argipäevaõhtu, olete pärast tööpäeva koju jõudnud ja siis heliseb telefon.

Tõstate ootusärevalt toru ja kuulete: “Tere õhtust, kas teil on hetk aega?” Kui siis puhtast ettevaatamatusest ütlete, et aega on, tuleb teil end mugavamalt pikemaks istumiseks valmis seada, kuulamaks sütitavat etteastet ajakirjade enneolematust sooduspakkumisest, teile eluks hädavajalikust raamatust või mõnest muust supervahendist, ilma milleta elu pole elamist väärtki.

Kui olete piisavalt uje, katkestamaks meisterlikku müügiakti, leiate mõne päeva pärast oma postkastist arve ning teete suure tõenäosusega väljamineku, mida hiljem kahetsete, või ostu, mida tegelikult üldse ei vaja.

Läksin liimile

Minu viimane sel viisil sooritatud ost oli üks kokaraamat, mille müüja suutis telefonis nii atraktiivseks rääkida, et läksin liimile. Tõele au andes ei ole ma seda raamatut pärast kättesaamist rohkem avanud. Seisab raamaturiiulis ja tuletab mulle meelde, et ise olin rumal, ei osanud öelda ei. Poest ma poleks seda kindlasti ostnud.

Aga ega telefonitsi ainult ajakirju-raamatuid pakuta, tehakse ka näiteks küsitlusi. Jälle näide elust: õhtul pool kaheksa helises telefon, helistajaks tugeva vene aktsendiga tütarlaps, alguses tavapärane küsimus: “Kas teil on hetk aega, umbes 10 minutit?” Ütlesin, et on, ja algas usutlemine mobiilioperaatorite teenuste kohta. Kümnest minutist sai kolmkümmend ja küsimustel ei paistnud otsa.

Olin lõpuks juba päris ärritunud, kuna aeg muudkui kulus ja usutleja keeleoskus jättis tugevasti soovida, nii et mõnest küsimusest ma ei saanudki täpselt aru, vastasin umbropsu. Tegelikult vastasin kõigile küsimustele pikemalt mõtlemata, et kiiremini asjaga ühele poole saada, pealegi küsiti korduvalt üht ja sama, ainult erinevas sõnastuses. Kogu selle kõne aja kirusin ennast: oli mul tarvis öelda, et on aega!

Võid ka pahandada saada

Selline kogemus on mul ka olemas, et helistaja-müüja saab pahaseks, kui ma pole nõus talle vastu tulema, hakkab minuga suisa õiendama. See juhtus, kui mulle pakuti Kirby tolmuimeja esitlust, mis oleks toimunud minu kodus.

Kuna olin sellest imeriistast enne kuulnud, keeldusin – mulle ei meeldi, kui võõrad inimesed minu kodus toimetama hakkavad, demonstreerimaks, kui kehvasti ma seni olen koristanud! Pealegi ei ole mul mingit kavatsust nii kallist tolmuimejat soetada, olgu ta kuitahes super.

Pärast minu keeldumist esitlusest algas tõsine pealetung: miks te ei ole nõus, see ei maksa teile ju midagi! Me tuleme ekstra teie pärast Tallinnast kohale! Kuidas te saate keelduda, kui teie see-ja-see tuttav on teid soovitanud ja arvanud, et teil on sellist imelist tolmuimejat kindlasti vaja! Suutsin endale siiski kindlaks jääda ja palusin mind rohkem mitte tülitada.

Teevad oma tööd

Ma mõistan, et telefonimüük on nende helistajate töö ja nad peavadki andma oma parima, et müük oleks tulemuslik ja makstav töötasu saaks ausalt välja teenitud.

Samas pean oma privaatsuse rikkumiseks, kui õhtul mu kodutelefoni ja aega minult küsimata sellistel eesmärkidel kasutatakse. Arvata võib, et juriidiliselt on kõik korrektne ja ükski seadus seda tegevust ei keela. Nii et tegemist on puhtalt minu probleemiga ja mida ma asjast arvan või kuidas sellega toime tulen, sõltub vaid minust endast.

Millised oleksid võimalikud lahendused tüütute telefonimüüjatega toimetulekuks? Oleks tegemist paberreklaamiga, poleks probleemi – kleebiks oma postkastile sildi “Palun mitte toppida siia reklaami, mida ma pole tellinud”. Telefonile pandud silt paistaks paraku silma vaid mulle endale, soovimatuid õhtusi tülitajaid see ei peletaks.

Kuidas pealetükkijatest pääseda?

Ilmselt aitaks numbri salastamine, aga seda ma teha ei tahaks. Soovimatu kõne kiirelt katkestada või vastata, et ei ole aega? Olen mõlemat varianti proovinud. Esimesel juhul helistatakse veidi aja pärast uuesti. Pealegi on ebaviisakas toru poolelt jutult hargile visata, teises otsas on ju siiski ka inimene, kes lihtsalt teeb oma tööd.

Kuuldes aga, et mul praegu aega pole, hakkab müüja uurima, millal võiks uuesti helistada, ja sellega lükkan ebamugava olukorra lahendamise lihtsalt edasi. Ta helistab nagunii uuesti, kuna andsin talle tahtmatult lootust, et võin pakutavast mõnel muul ajal huvitatud olla.

Olen märganud, et kõige paremini töötab järgmine variant: pärast seda hetk-aega-küsimust tuleb vastata: “Te ilmselt tahate midagi müüa, aga ma ei ole ostmisest huvitatud, aitäh pakkumast!” See mõjub, on kindel ja samas ka viisakas. Vajadusel tuleb sama lauset korrata, kuni ka eriti järjekindlale müüjale kohale jõuab, et ma tõesti ei ole tema reklaamjutust huvitatud.

Kui lasta helistajal oma sütitav müügikõne maha pidada, siis on juba tunduvalt raskem keelduda, sest heatahtlik sisemine hääleke sosistab: inimene on ju nii palju vaeva näinud, et mulle oma head pakkumist tutvustada, kuidas ma talle siis nüüd ära ütlen.

Ja ostategi. Kui teil seda toodet tõesti vaja läheb, olete õnnega koos – ei pidanudki poodi kõmpima, tuli koju kätte. Rahul on nii müüja kui ka ostja. Kui aga olete niiviisi soetanud asja, mida tegelikult sugugi ei vaja, kirute oma järeleandlikkust ja lubate endale järgmisel korral targem olla. Rahul on ainult müüja, teie ilmselt mitte.

Õnneks kestab aga õppimine kogu elu ja kunagi pole hilja targemaks saada.

Heli Maajärv

Print Friendly, PDF & Email