Tulumaksu laekumine on olnud hea

Tulumaksu laekumine on olnud hea

 

Majanduskriisist hoolimata on Saare maakonnas füüsilise isiku tulumaksu laekumine olnud hea. Üheteist kuu andmed näitavad, et maakonnas tervikuna peaks 2008. aasta tulumaksu laekumise plaan täituma – veel enam, on alust eeldada, et see näitaja mõne protsendipunkti võrra koguni ületatakse.

Maksu- ja tolliameti andmetel on Saare maakonnas 11 kuu jooksul planeeritud tulumaksust laekunud 94,7 protsenti (vt joonist).

Kui maakonna omavalitsusi võrrelda, on füüsilise isiku tulumaksu laekumine olnud kõige parem Kihelkonna vallas – novembrikuu lõpu seisuga oli valla eelarvesse tulumaksu laekunud 106 protsenti kavandatust, mis teeb ülelaekumiseks 324 544 krooni.

Kuna aga Kihelkonna vallas on tänavu kuu keskmine tulumaksu laekumine olnud suurusjärgus 520 000 krooni, võib eeldada, et umbes sama suur summa lisandub valla eelarvesse ka detsembris.

Ülelaekumisi ka mujal

Peale Kihelkonna valla on 2008. aasta eelarvesse kavandatud tulumaksu laekumise määra 11 kuu tulemuste põhjal ületanud veel neli omavalitsust: Torgu (102,4%; ülelaekumine 38 962 krooni), Ruhnu (101,4%; ülelaekumine 12 864 kr), Laimjala (100,7%; ülelaekumine 36 373 kr) ja Pihtla (100,2%; ülelaekumine 18 607 kr).

Hea on tulumaksu laekumine olnud ka Salmel (99,4% kavandatust), Kärlal (99%), Valjalas (97,7%) ja Orissaares (97,6%).
Kui võtta arvesse, et teoreetiliselt peaks kuus tulumaksu kavandatust laekuma keskmiselt 8,33%, võib eeldada, et üldiselt on Saare maakonna omavalitsuste 2008. aasta eelarved koostatud realistlikult ja vähemalt füüsilise isiku tulumaksu osas peaksid need täituma.

Vaid kahes vallas – Mustjalas ja Pöides – võib maksutulu tänavu kavandatust väiksemaks jääda. Pöide vallas on 11 kuu andmete põhjal prognoositud üksikisiku tulumaksust laekunud 90,4%, Mustjalas on see näitaja 90,7%.

Kas pidu jätkub ka katku ajal?

Et ka need kaks valda käesoleva aasta eelarvesse kavandatud tulumaksu kätte saaks, peaksid detsembrikuu laekumised kujunema keskmisest (8,33%) paremaks. Viimase paari aasta kogemus on näidanud, et reeglina on kalendriaasta viimase kuu maksulaekumised olnud üle keskmise.

Põhjus on nähtavasti selles, et detsembrisse langeb pikk pühadeperiood (jõulud ja aastavahetus). Tavaliselt on paljude ettevõtete ja firmade juhid nii iseennast kui ka oma alluvaid enne pühi turgutanud kopsakate preemiate, tulemuspalkade vmt. Eriti levinud on säärane käitumine avaliku sektori sfääris. Kuid maaomavalitsustes on just avaliku sektori asutused-ettevõtted (vallavalitsused, haridus- ja sotsiaalsfääri asutused jne) peamised tööandjad.

Seega jääb vaid loota, et ka sel aastal inimeste reaalsed sissetulekud detsembris suurenevad – see tooks ju kaasa ka maksutulude suurenemise. Iseküsimus on, kas praeguses majandusolukorras jätkub möödunud majandusbuumi aastatele iseloomulik pillav ja priiskav käitumine. Ehk, kui mõnevõrra poeetilisemalt väljenduda, küsimus on, kas avaliku sektori pidu jätkub ka katku ajal?

Võrdlus eelnevate aastatega

2007. aastal laekus jõulukuul Saare maakonnas füüsilise isiku tulumaksust 9,7%, mis ületab keskmise näitaja ligi 1,4 protsendipunkti võrra.
Mis puutub Pöide ja Mustjala valla vastavatesse näitajatesse, siis laekus Pöide vallas 2007. aasta detsembris 8,4% tulumaksust (mis on keskmisest näitajast kõrgem vaid 0,7 protsendipunkti võrra), Mustjalas aga alla keskmise – 7,5%. 2006. aastal olid vastavad näitajad nii Pöide vallas kui ka Mustjalas 8,7%.

Liialt optimistlik planeerimine?

Kui analüüsida füüsilise isiku tulumaksu alalaekumise võimalikke põhjuseid Saare maakonna kahes omavalitsuses käesoleval aastal, tuleb öelda, et üheks selgituseks võib siin olla liialt optimistlik majandusprognoos. Veel aasta tagasi, mil 2008. aasta eelarveid koostati, elati ju erakordse majanduskasvu tingimustes.

Võtame näiteks Mustjala valla majandusnäitajad. 2007. aastal oli füüsilise isiku tulumaksu laekumine Mustjalas Saare maakonna üks paremaid – maksutulu laekus 23,9% enam kui algselt oli vallaeelarvesse kavandatud.

Küllap säärane hea tulemus oligi üheks põhjuseks, miks Mustjala valla 2008. aasta eelarve koostamisel kirjutati üksikisiku tulumaksu laekumise lahtrisse summa (4,04 miljonit krooni), mis on ligi 12% võrra kõrgem kui 2007. aasta reaalne laekumine (2007. a valla eelarves toodud näitajast on see arv aga koguni 38,6% kõrgem).

Samas on huvitav täheldada, et Pöide vallas polnud 2007. aasta üksikisiku tulumaksu laekumise osas sugugi nii hea kui Mustjalas. Nimelt ilmneb rahandusministeeriumi koduleheküljel toodud statistikast, et möödunud aastal laekus Pöide eelarvesse tulumaksu 0,2% (ehk 10 639 krooni) prognoositust vähem.

Sellest hoolimata on Pöide 2008. aasta eelarvesse üksikisiku tulumaksu laekumise summaks kavandatud veidi enam kui 6,6 miljonit krooni – arv, mis on 15,2% suurem kui 2007. aasta reaalne laekumine.

Selle optimistliku näitaja poolest ollakse Saare maakonna omavalitsuste seas lausa kolmandal kohal – Pöidest suuremat tulumaksu laekumise kasvu (läinud aasta reaalse laekumisega võrreldes) on sel aastal prognoosinud vaid Kaarma vald (20,3%) ja Kuressaare linn (16,8%).

On ka realiste

Nagu eelpool öeldud, on sel aastal füüsilise isiku tulumaksu laekumine olnud seni kõige parem Kihelkonna vallas.

Siinjuures on huvitav täheldada, et ka 2007. aastal oli Kihelkonna vald tulumaksu tegeliku laekumise kasvu osas Saare maakonnas esimesel kohal. Nimelt laekus seal mullu valla eelarvesse füüsilise isiku tulumaksu ligi 29% enam kui kavandatud.

See väga hea saavutus vallaametnikes eufooriatunnet ei tekitanud – Kihelkonna valla käesoleva aasta eelarves on füüsilise isiku tulumaksu laekumise lahtrisse kirjutatud summa, mis enam-vähem võrdub möödunud aasta reaalse laekumisega.


Kommentaar

Kihelkonna vallavanem Jüri Saar:
Oleme järginud konservatiivset ja ettevaatlikku rahanduspoliitikat ning püüdnud eelarve koostamisel mitte liiale minna. Ja seda eelkõige tänu meie tublile raamatupidajale.

Kuid üldiselt on meil sel aastal hästi läinud, sest töötuse suurenemist pole seni veel märgata.
Kindlat plaani, kuidas valla eelarvesse laekunud lisaraha kasutada, meil praegu veel pole. Lõppkokkuvõttes sõltub kõik ju volikogu otsusest.

Praegu on meil pooleli mitmed objektid, mis tähendab, et lisaraha kulub marjaks ära. Kuid ühte võin kindlasti öelda – kuna raskemad ajad seisavad veel ees, siis kavatseme osa ülelaekumisest saadud raha jätta reservi.

Print Friendly, PDF & Email