Sillaotsuse teevad euroametnikud! (23)

Sillaotsuse teevad euroametnikud!

 

Ärielust nr 31 (2008) võib lugeda võrdlust, kui palju maksab erinevatest maakonnakeskustest sõit Tallinna. Kui Narvast saab autoga Tallinna (212 km) 282 krooniga, siis Kuressaarest Tallinna sõidu eest (216 km) tuleb välja käia 481 krooni, seega 200 krooni rohkem.

Kärdlast Tallinna (135 km) maksab sõit autoga 410 krooni. Järjekordne kinnitus teadmisele, et saartel elamine on mandril elamisest kulukam.

Kas saarel elamine on privileeg?

Kas elamine saarel on privileeg või vastutus? Teadlik või alateadlik vastutus hoida elu Eestimaa kõikides piirkondades? Olen veendunud, et selle vastutuse kandmisel peab osalema ka riik. Väiksemate sõidukulude tagamine saarte elanikele sõiduks mandri ja saarte vahel on riigi kohus.

Naaberriigis Soomes on valitsus seisukohal, et riik ja omavalitsused peavad tagama püsielanikele võimalused saarte- ja maismaavaheliseks transpordiks nii, et elu saartel oleks konkurentsivõimeline. Püsielanikele peab transport olema paindlik, koguni tasuta või mõõduka tasu eest.

Rootsis doteeritakse kõige olulisemat praamiliini Gotlandilt mandrile riigieelarvest. Erinevad soodustused saarlastele kehtivad saarte ja maismaa vahelise transpordi korraldamisel ka teistes Põhjamaades.

Silda lubatakse alati enne valimisi

21. novembri Oma Saares kritiseerib muhulasest riigikoguliige Imre Sooäär jõuliselt ideed langetada saartel elavatele püsielanikele parvlaevapileti hinda. Põhjendades seda vajadusega kohe-kohe silda ehitama hakata. Üks ja teine erakond on lubanud püsiühendust üle kümne aasta ja seda alati enne riigikogu valimisi! Muhu ja mandri vahelise silla ehitamise plaan oli päevakorral juba 1934. aastal.

1997. aastal loodi komisjon püsiühenduse rajamise võimaluste väljaselgitamiseks. Samal aastal valmis ka Phare CBC programmi raames uuring püsiühenduse võimalustest. Täna oleme suuresti samas seisus, mis kümmekond aastat tagasi, mingit otsust pole, küll aga on kulutatud kümneid miljoneid kroone kõikvõimalikeks püsiühenduse uuringuteks.

Novembris Muhu põhikoolis toimunud nn püsiühenduse seminaril tutvustati sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise seisu. Huvilisi oli mõnikümmend, kellest enamuse moodustasid antud projekti läbiviijad ja uuringute teostajad. Täna-homme valmiva silla lubajaid see üritus paraku ei huvitanud. Valimisteni on ju veel aega…

Kui palju sild tegelikult maksab

Lugupeetud kolleegi Sooääre teine vastuargument oli, et raha doteerimaks saarte püsielanike väinaületuskulusid tuleb kellegi või millegi arvelt. Tõsi! Kuid see, et saarlaste ilmselgelt suuremad transpordikulud tulevad saarte elanike taskust, ei ole normaalne. Riik peab oma kodanikke kohtlema võimalikult võrdselt! Ebavõrdne kohtlemine tuleb lõpetada täna ja tuleviku silla loosungiga lehvitamine ei aita saarlasi mitte kuidagi.

Usun, et Eesti riigi rohkem kui 90-miljardilisest eelarvest umbes 7 miljoni krooni eraldamine aastas saarte püsielanike liikumisvõimaluste toetuseks ei tohiks olla võimatu missioon.

Maanteeameti esialgsete arvestuste kohaselt võiks sild maksta umbes 3 miljardit krooni. Vabandage mu pessimismi, aga näiteks Ölandi silla (6072 m) maksumus Rootsis oli 1972. aastal orienteeruvalt 100 miljonit Rootsi krooni. Kui palju sild Muhu ja mandri vahel tegelikult maksma läheb, ei oska hetkel keegi öelda.

Ja kust tuleksid riigi praegust majandussituatsiooni arvestades need summad? Tean vastust, et ehitame Euroopa Liidu rahadega, aga ka vajalikuks kaasfinantseeringuks puudub meie riigil praegu jaks.

Kindlasti on sild üks võimalustest pidada ühendust Muhu ja mandri vahel, aga ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on hoopiski laiem. Kõikide saarte – Saaremaa, Muhu, Hiiumaa, Vormsi, Kihnu, Ruhnu – püsielanikel peab olema võimalus merd ületada mõistliku hinna eest, ja seda lähiajal. Silla valmimist ei pruugi minu põlvkond nähagi, kuid saartel elamise eest ei pea ega tohi elanikud peale maksta.

Otsuseni läheb veel aega

Paljulubatud silla ehitamise võimalikkuse üle otsustavad suuresti ametnikud Brüsselis.
Kuna Väinamere hoiualal kaitstakse loodusdirektiivi mõistes esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi, siis võib püsiühenduse rajada vaid lähtudes Euroopa Komisjoni positiivsest arvamusest.

Euroopa Komisjoni seisukoha saab Eesti valitsus kõige varem 2011. a. Alles siis saab vabariigi valitsus hakata arutama, milline ühendusviis on mandri ja Muhu vahel sobivaim – kas sild, tunnel või parvlaevaühendus.
Senikaua kui toimuvad uuringud ja euroametnikud vaevad oma otsust, peavad saarlased oma eluga toime tulema. Ja argipäevaga toimetulek saartel läheb iga päevaga raskemaks.

Saarte püsielanikele parema elukvaliteeti tagamine on parteide ülene kohus, aeg on lõpetada juba kümmekond aastat kestnud mängimine valimiseelse võlusõnaga sild! Sillast saame rääkida kaugemas tulevikus, kuid elada tuleb täna. Loodan kõigi saartega seotud riigikoguliikmete toetust ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisel ja menetlemisel parlamendis.


Mida arvate meie püsiühenduse teema arengutest?

Tiit Peedu, Muhu vallavanem:
Kui ma varem arvasin, et püsiühendus tuleb, siis nüüd see enam otseselt tuleku moodi ei paista. Mingil määral mõjub kindlasti ka sadamate renoveerimine ja uute laevade liinile tulek. Rumal oleks teha topeltinvesteeringuid, eriti nüüd, kui loeme sente.

Samas hakkab tunduma, et saarlastele sillateema enam huvi ei pakugi – Muhu seminari kutsed olid saadetud 60 inimesele, aga kohale tuli ikka väga vähe rahvast. Eks see püsiühenduse rajamine muidugi päevakorras ole veel, sest inimestel on vaja kiiremini mandrile saada. Ükskõik, kas kiirendatakse laevaliiklust või rajatakse püsiühendus.

Kui veel kuu aega tagasi olin ma väga tõsine silla pooldaja, siis nüüd, kus üks firma tahab Muhus hakata paasi kaevandama ja seda siit ära vedama, olen meelt muutunud.

Urve Tiidus, Kuressaare linnapea:
Mina küll ei arva, et inimestel huvi sillateema vastu kadunud on. Pigem ootavad inimesed uudiseid selle kohta, et midagi on juba otsustatud. Mina usun, et sild tulemata ei jää, see on ikka aja küsimus. Ühel hetkel jõutakse uuringutega niikaugele, et saab teha mingeid praktilisi järeldusi.

Loodan, et otsused tulevad positiivsed ja et Euroopa Komisjon ei pane vetot. Väga tahaks näha sellist insener-tehnilist projekti, sest maailmas on palju näiteid, kus pole mitte mingi küsimus kilomeetrite viisi sildu ja viadukte püsti panna.
Küsimus on pigem selles, kas sild muudab meie elu paremaks, kas ta sobib meie looduskeskkonda.

Mõte, et saarlased saaksid üle mere soodsama hinnaga, pole ju iseenesest paha. Aga Euroopa Liidus on üsna selged regulatsioonid selles osas, võrdne kohtlemine tuleb kohe meelde. Kuid praegu on ju saarlastel võimalus saada väikest soodustust laevafirma kaudu. Arvan, et iga idee, mis meie saarte regionaalset arengut edendab, on teretulnud.

Print Friendly, PDF & Email