Lahing rahvusvaluuta kaitseks

RASKUSTELE VASTU: Avalikkusele püüab Ukraina peaminister Julia Tõmošenko end alati tahtekindla poliitikuna näidata. Küsimus on, kas kindel tahe suudab ka majandusraskused võita.

Vastavalt sellele, kuidas süvenevad majandusraskused ja halvenevad majandusprognoosid, kukub ka Ukraina rahvusvaluuta. Koos Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), kel on nüüd Ukraina finantspoliitika kujundamisel enam sõnaõigust, on Kiievis asuv valitsus eesmärgiks seadnud rahvusvaluuta grivna kursi korrastatud langetamise – nõrgem vahetuskurss oleks kriisist haaratud riigi majandusele tõhusaks kaitseks. Samas on analüütikud hoiatanud, et säärane samm on äärmiselt valulik ja kütab üles niigi juba lõkkele löönud poliitilisi kirgi.

Praegu on Ukraina rahvusvaluuta grivna vahetuskurss saavutanud kõigi aegade madalaima taseme. Kuigi Ukraina keskpanga koduleheküljelt võib lugeda, et ühe Ameerika dollari hinnaks on kehtestatud 7,36 grivnat, annavad majandusanalüütikud tegelikuks vahetuskursiks hoopis teistsuguse suhte – väga autoriteetse infoagentuuri Bloomberg andmetel maksis üks dollar rahvusvahelistel valuutaturgudel üleeile de facto vaid 7,48 grivnat. Lugeja jaoks olgu kohe selgituseks ära toodud, et juuli alguses maksis 1 dollar 4,6 grivnat.

Varem on Ukraina keskpank püüdnud rahvusliku raha kurssi langusest päästa valuutainterventsioonidega rahvusvahelistel rahaturgudel. Säärane abinõu tõi aga kaasa keskpanga reservide järsu kukkumise – ainuüksi oktoobris vähenesid riigi välisvaluutareservid 15% võrra, jõudes tasemeni 31,9 miljardit dollarit. Tagajärjeks on kujunenud olukord, kus keskpank ise saab vähe midagi grivna kaitsmiseks teha.

Polnud üllatus

Usalduse puudumine Ukraina valuuta suhtes pole üllatuslik. Inflatsioon on sel aastal tõusnud taevakõrgusele – tänavu teises kvartalis mõõdeti inflatsioonimääraks veidi enam kui 30 protsenti. Tõsi, kolmandas kvartalis hinnatõusu tempo küll mõnevõrra aeglustus, kuid jäi püsima ikkagi väga kõrgel 26-protsendilisel tasemel.

Ukraina tööstus on vabalangemises. Nii näiteks kukkus tööstustoodangu maht augustis poole protsendipunkti võrra ja septembris 4,5%; kuid oktoobrikuine vastav näitaja oli tänavu lausa šokeeriv – läinud aasta oktoobriga võrreldes kukkus tööstustoodangu maht ligi viiendiku võrra (19,8%).

Majandusarengu aeglustumine ja üha enam nõrgeneva ekspordi väljavaated on Ukrainas tekitanud laialdase välisabi vajaduse. Samas on välisinvesteeringute maht Ukraina majandusse globaalse finantskriisi tingimustes praktiliselt kokku kuivanud.

Mõranev teras

Ukrainlaste lohutuseks võib öelda, et ka nende idanaabri Venemaa rahvusvaluuta rubla on praegu vägagi tugeva surve all. Venemaa juhtumi puhul on rubla kursi alanemise peamiseks põhjuseks naftahindade järsk langus.

Nagu teada, on energeetika sealse majanduse lipulaev ja naftahinna langus (viimase viie kuu jooksul on see kukkunud ligi kolm korda) on investoritele avaldanud psühholoogilist toimet. Kõige sellega on seletatav ka Venemaa väärtpaberituru liikumine – see on täpselt järginud naftahindade langust käesoleva aasta teisel poolel.

Ukraina jaoks on aga tähtsaim eksportkaup teras: mustad metallid annavad 40 protsenti eksporditulust ja 25 protsenti tööstustoodangust. Nagu Venemaal naftast, nii on Ukrainas terase ekspordist saadud tulud elulise tähtsusega kogu ülejäänud majanduse stimuleerimiseks.

Alates 2007. aasta lõpust kuni käesoleva aasta keskpaigani oli grivna kurss dollari suhtes küllaltki stabiilne ja atraktiivne. Selle stabiilisuse taga oli Ukraina terasetoodangu kasv ja terase hinna tõus maailmaturul.

Mõned näited internetileheküljelt www.metalbulletin.com : kui 2007. aasta lõpus maksis tonn teraskange (ingl k steel billet) maailmaturul 540 dollarit, siis 2008. aasta juulikuu alguseks oli hind tõusnud 1200 dollarile.

Täpselt samamoodi kerkisid kõrgustesse ka ülejäänud terasetoodete hinnad: terastahvlite (ingl k steel slab) tonni hind tõusis käesoleva aasta esimesel poolel 550 dollarilt 1100 dollarile ning kuumvaltsitud terasrullide (hot-rolled coil) ühe tonni hind kerkis 620 dollarilt aasta alguses kuni 1130 dollarini juuli esimesel poolel. (Tuletagem meelde, et see oli aeg, mil ka naftahind saavutas ajaloo kõrgtaseme.)

Seega võib öelda, et käesoleva aasta juuli oli Ukraina majanduse jaoks üle aegade üks soodsamaid aegu. Augustist alates on musta metallurgia toodete hinnad hakanud aga kiiresti langema. Teraskangide hind on viimase nelja kuu jooksul kukkunud keskmiselt 25 protsenti kuus. Sama allakäigu tegid ka ülejäänud terasetooted.

Kuid veel järsemalt on alates juulist vähenenud globaalne nõudlus terasetoodete järele. Kõige sellega on seletatav ka Ukraina tööstustoodangu kiire allakäik ja eksporditulude kiire kokkukuivamine – ligi 90% Ukraina terasetoodangust läheb ju ekspordiks.

Kuna terasetoodete hinnalangus 2009. aasta esimesel poolel aga kindlasti jätkub (ennustatakse kuni 40% langust), on pessimistlikult meelestatud eksperdid väitnud, et järgmise aasta alguses võib Ukraina terasetoodang aastataguse perioodiga võrreldes väheneda ligi 75 protsenti.

Grivna kurb saatus

Ukraina rahvusvaluuta grivna on järginud terase saatust. Infoagentuuri Bloomberg andmetel maksis üks Ameerika dollar juulikuu alguses 4,6 grivnat. Septembris jõuti tasemeni 5 grivnat dollari eest. Novembris järgnes kiire langus: kui 21. novembril oli vahetuskurss 6,12 grivnat dollari eest, siis 27. novembril langes grivna tasemele 7,38 grivnat ühe dollari eest (vt joonist).

Kuni käesoleva aasta sügise alguseni prognoositi, et Ukraina 2008. aasta jooksevkonto defitsiidi suuruseks kujuneb 6,7% SKP-st. Kuna nüüd on teraseekspordist saadavad tulud aga järsult alanenud, võib olla kindel, et tegelikult kujuneb see näitaja palju kõrgemaks.

Veel enam: juba praegu võib suure tõenäosusega öelda, et 2009. aastal tõuseb Ukrainale müüdava maagaasi hind, mis ähvardab jooksevkonto defitsiiti veelgi suurendada.

Katsed langus kontrolli alla võtta

Novembri alguses nõustus Ukraina valitsus 16,4 miljardi dollari suuruse abipaketiga IMF-ilt. Abi eesmärk oli pangandussektori elavdamine ja tekitada kindlustunne, et riik saaks teenindada oma suurt välisvõlga.
IMF-i finantssüsti peamiseks tingimuseks oli, et Ukraina keskpank loobuks rahvusvaluuta vahetuskursi jäigast kontrollimisest ja laseks grivna n-ö ujuvale kursile. Analüütikud on väitnud, et sellise käitumisega loodab IMF Ukraina majanduslanguse kontrolli alla võtta.

Kuna tänaseks on Ukraina keskpank tagasi tõmbunud ja grivna kursi kunstlikust hoidmisest loobunud, on kõige aktuaalsem küsimus, kui palju võib vabavoolu lastud rahvusvaluuta veel kukkuda.

27. novembril ütles Ukraina keskpanga üks kõrgemaid ametnikke Oleksander Savtšenko, et kui võtta arvesse Ukraina rahanduse hetkeolukorda, on mõeldav vahetuskurss 7 grivnat dollari eest.

Kuid vaid kümme päeva varem oli keskpank prognoosinud, et 2009. aasta keskpaigaks kujuneb vahetuskursiks 5,6–6 grivnat dollari eest; pärast seda hakkavat grivna taas tugevnema. Rahvusvahelised pangandusanalüütikud on aga väitnud, et kui lähtuda hetkesituatsioonist, on tõenäoline, et 2009. aasta keskel maksab 1 dollar 7,5–8 grivnat.

Usalduse kadumine

Juba praegu on rahvusvaluuta nõrgenemine toonud kogu Ukraina ühiskonnale kaasa raskeid tagajärgi. Siinkohal mõned näited.
Et maandada riske, tõstsid mitmed farmaatsiakompaniid oktoobris järsult Ukrainale müüdavate ravimite hindu. Kuna suur osa Ukrainas võetud krediitidest on aga dollaripõhised, on rahvusvaluuta kursi langus dollari suhtes pannud laenuvõtjatele ränga lisakoormuse. Ja seda ajal, mil majanduskasv aeglustub, töötus kasvab ja reaalpalk alaneb!

Nii näiteks on spetsialistid välja rehkendanud, et umbes 12 000 dollari suuruse autoliisingu igakuised tagasimaksed (juhul kui see liising on võetud 11,5-protsendilise intressiga ja seitsmeks aastaks) on viimase poole aasta jooksul kasvanud enam kui 50%.

Kuid peamine oht, mis Ukrainat praegu varitseb, seisneb selles, et tavakodanikud võivad kaotada usalduse rahvusliku valuuta vastu. Oktoobrikuu andmete põhjal võttis elanikkond pankadest hoiuseid välja suurusjärgus umbes 9 miljardit grivnat.

See tähendab, et usalduskriisi tekkimise oht on suur. Seepärast poleks ka üllatav, kui peaminister Julia Tõmošenko juhitav valitsus peab lähiajal kasutusele võtma kõige radikaalsemad vahendid ja seadma raha pankadest väljavõtmisele piirangud.