Kaarma lõpetab prügi eest pealemaksmise (1)

Saaremaa viimase omavalitsusena elanike prügivedu doteeriv Kaarma vald kavatseb üle minna erakonteinerite süsteemile.

“Põhimõte on see, et kohalik omavalitsus ei hakka enam vahendama jäätmetekitaja ja jäätmeveofirma vahelisi suhteid,” ütles Oma Saarele Kaarma abivallavanem Kairi Niit.

Erakonteineritele ülemineku tingimused pannakse paika valla jäätmekavas, mille koostamist Kaarma vald hiljuti koos Pihtla vallaga alustas.

Samal ajal kui teistes Eesti omavalitsustes on kõik prügitekitajad sõlminud seadusest tulenevalt vedajaga otselepingu, korraldab Kaarmal enamiku elanike jäätmemajandust ikka veel vald, küsides selle eest pereliikme kohta tasu 100 krooni aastas. Kaarma valla 4300 elanikust on valla prügiveosüsteemiga liitunud üle 3700 inimese.

Kudjape korterelamute piirkonna elanikud ja väike arv eramaju on sõlminud lepingu otse OÜ-ga Prügimees.
2006.–2007. aasta eest on elanikud vallale tasumata arvete näol võlgu ligemale 50 000 krooni, 2008. aasta prügiveovõlgnevused pole veel täpselt teada.

Kõige viletsam on prügiveo kulude ja laekumiste suhe Lahekülas ja Mändjalas. Lahekülas maksab vald aasta jooksul prügiarveid üle 80 000 krooni ning saab elanikelt tagasi 14 000 krooni, Mändjalas tasub vald prügivedajale aastas üle 100 000 krooni ja saab elanikelt tagasi 20 000 krooni.

Isegi kui kõik Mändjala piirkonna inimesed sõlmiksid vallaga lepingud ja tasuksid arved, ei piisaks sellest prügiveokulu katmiseks, sest piirkonna konteineritesse sokutavad oma prügi ka Salme valla elanikud. 2007. aasta kohta tehtud arvutuse kohaselt kulutas Kaarma vald iga vallas registreeritud elaniku kohta 250 krooni, elanikelt küsiti aga tollal 50 krooni.

“Arvestades, et järgmisel suvel hakkavad jäätmed minema mandrile, ei suuda kohalik omavalitsus enam oma eelarvest neid vahesid kinni maksta,” ütles Niit.

Erakonteinerite üks eesmärke on panna iga jäätmetekitaja oma rahakoti peal tundma, et kasulik on prügi sorteerida ja liigiti koguda. Praegu maksavad Kaarma elanikud ühesugust tasu, sõltumata sellest, kas nad koguvad jäätmeid liigiti või viskavad ühiskonteinerisse ka puulehti, autokumme, diivaneid jne.

Kaarma vallavalitsuse halduse peaspetsialisti Maidu Otsa sõnul on kõige hullem olukord Lahekülas, kus ühine prügikonteiner täidetakse õunapuuokste ja niidetud muruga ning õige prügi jaoks seal enam kohta polegi.

Laheküla probleemiks on inimeste vähene läbikäimine. “See on selline seltskond, kes läheb laupäeval-pühapäeval sinna, kraabib oma aias ja naabreid sisuliselt ei tunnegi,” rääkis Ots.

Paljud suvilaomanikud on Kuressaare elanikud, kes ei loe Kaarma valla ajalehte ega oma infot vallas kehtivate reeglite kohta.
Kairi Niit rääkis, et uus jäätmekava ei välista ka ühise konteineri kasutamist, kui külakogukond saab omavahel kokkuleppele. Pealegi on vallas piirkondi, kus elanikelt laekuv prügitasu katab valla tehtavad kulutused prügiveole.

Prügivedu tasub ennast ära Asuküla, Kaarma, Kirikuküla ja Nõmme küla piirkonnas, ka Eikla piirkond ja veel mõned külad on selles osas päris heas seisus.

Loe ka juhtkirja

Print Friendly, PDF & Email