Advendiaeg on jõulupühadeks valmistumise aeg

Advendiaeg on jõulupühadeks valmistumise aeg

 

Igal tähtsal sündmusel või suurel saavutusel on oma eellugu. Tänavu suvel tundsime rõõmu Gerd Kanteri olümpiavõidu üle, aga meist enamiku jaoks jääb varjatuks, mis sellele võidule eelnes. Kui palju treenimist, pingutust ja loobumist. Olümpiavõitjaks ei saada juhuslikult, sellele eelneb tõsine eeltöö.

Oma ettevalmistus tuleb teha enne kontrolltööd ja eksamit ja kui see on põhjalikult tehtud, siis tavaliselt järgneb koolis sellele hea hinne. Ilma ettevalmistuseta eksamile minnes võime kergesti läbi kukkuda.

Häälestame end jõululainele

Sarnaseid paralleele võib tuua mitmest eluvaldkonnast. Alates 5. sajandist hakati mõistma, et kui me tahame sügavuti mõista jõulupühade tähendust, siis tuleb selleks võtta aega, et ennast nii-öelda õigele lainele häälestada. Jõulupühade eel peeti koguni paastu, et ennast ihu ja hinge poolest kalliteks pühadeks valmis seada.

Advendiaeg on tuletatud ladinakeelsest väljendist Adventus Domini, mis tähendab “Issanda tulekut”. Vanem põlvkond on harjunud selle perioodi eestikeelse nimetusega “Kristuse tulemise aeg”. Advendiaega on neli pühapäeva ning igal pühapäeval on veel omaette teema.

1. advendipühapäeval keskendutakse sellele, et Jeesus pole mitte üks tavaline inimene, kelle sünnipühale me vastu läheme, vaid ta on kuningate Kuningas. Temas on Jumala Poeg inimesena sündinud.

2. advendipühapäeval on tähelepanu all see, et kord on Jeesus siia maailma lapsena sündinud, aga tema teine tulemine on see, kui ta tuleb aegade lõpul kohtumõistjana.

3. advendipühapäeva nimetatakse ka Ristija Johannese pühapäevaks. Johannese kohta kasutatakse Piiblis väljendit “hüüdja hääl kõrbes”. Johannes kutsus rahvahulki paluma andeks oma eksimusi ja seadma end valmis Jeesusega kohtumiseks. Johannes on Piibli järgi Jeesusest 6 kuud vanem ja tema sünnipäeva tähistame suvel jaanipäeval.

4. advendipühapäeval on keskmes Jeesuse ema Maarja. Tubli noor naine, kelle Jumal valis välja oma poega ilmale tooma.

Süütame küünlad

Nõnda on advendiaeg sügav ja mitmetähenduslik. Ühest küljest on meile see aeg vajalik, et teha jõulupühadeks õigeid ettevalmistusi.
Teisest küljest on see meile hea võimalus juba ette Jõululapsest ja jõulupühadest rõõmu tunda.

Advendiaja alguses süüdatakse mitmes paigas jõuluküünlad. Olen mõtelnud, et sedagi võime mõista ühe kauni sümbolina.
Küünal võib olla igati tore ja kaunis, aga ta ei saa iseendast põlema süttida. Et ta hakkaks valgust andma, peab keegi tule küünla tahi juurde tooma. Alles seda tuld vastu võttes saab küünal ise valgusallikaks. See tuli peab tulema väljastpoolt.

Nõnda on ka selle maailma ja inimestega. Jõulude suur sõnum on see, et Jumal sai inimeseks ja tuli meie juurde. See sündmus on ajaloohetkena fikseeritud.

Sellest sündmusest loeme aastanumbreid, aga samas on see sündmus aktuaalne meie igaühe jaoks läbi aegade. See on küsimus sulle ja mulle: kas tahan mina saada sellest valgusest süüdatud?

Johannese evangeeliumi algusosas on kirjutatud: Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes, see pidi tunnistust andma, tunnistama valgusest, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma. Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest.

Tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse.

Rahulikku advendiaega ja õnnistatud saabuvaid jõulupühi!

Rene Reinsoo
Kihelkonna, Kärla ja Mustjala koguduse õpetaja
kihelkonna@eelk.ee

Print Friendly, PDF & Email