Sarnaselt paljudele raamatukogudele on ka Saare maakonna keskraamatukogul probleemiks raamatute kättesaamine võlglastelt, et ka teised huvilised neid lugeda saaksid. Tagastamata raamatuid on käes 1167 inimesel, kes hoiavad enda käes kokku 2147 raamatut. Pikemaaegsed võlgnikud on mõnda teost enda käes hoidnud neli aastat.
“Kord kuus saadame võlglastele meeldetuletusi SMS-ga või e-meili teel, tihti ka helistame,“ räägib Saare maakonna keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Maire Rauk.
Pahatihti muutuvad inimeste telefoninumbrid ja e-posti aadressid tänapäeval sagedasti, kuid raamatukogu sellest ei teavitata.
Seega tallavad raamatukogutöötajad kohati tühja tuult ning kui võlgnik isegi kätte saadakse, ei pruugi see veel tähendada, et ta raamatu tagasi toob.
“Kahjuks on lugejaid, kes ei reageeri meie meeldetuletustele ja helistamistele, andes ometi kõiksugu lubadusi,” ütleb Rauk, lisades, et praktikat, kus lugejaid kodust otsimas käidi, tänapäeval enam ei rakendata.
Viivis ei hirmuta
Maakonna keskraamatukogu viivis on Eesti üks väiksemaid. Ainult 10 senti raamatu kohta iga tagastamistähtajast üle läinud tööpäeva eest. Kuid ka viivisehirm ei pane inimest alati raamatut õigel ajal tagasi tooma. Nii on näiteks praegu kõige suurem viivis 601 krooni 50 senti.
Maire Rauk möönab, et raamatukogu eesmärk ei ole viivist koguda, vaid ikkagi raamat tagasi saada, et ka teised seda lugeda saaksid.
Säästmaks inimesi viivise maksmisest ja lootes siiski nende südametunnistusele korraldab raamatukogu aeg-ajalt viivisevabu nädalaid.
Siiski ei saa neid välja kuulutada konkreetseteks aegadeks, kuna kogemus näitab, et siis hoitakse raamatuid kuritahtlikult käes kas või aasta otsa, oodates viivisevaba nädalat.
Maire Rauk nendib, et nemad ei ole veel seda teed läinud, et raamatuvõlglasega hakkaks tegelema inkassofirma. Siiski ei välista pearaamatukoguhoidja, et seda teenust kasutama ei hakata.
Sellekohaseid mõtteid on Raugi sõnul mõlgutatud.
Maire Rauk nendib, et võlglased on raamatukogu jaoks suur probleem ning aina tõsisemaks muutub, kuna tuleval aastal vähenevad raamatute ostmiseks ettenähtud summad eelarves ja raamatukokku ostetavate eksemplaride arv veelgi.
Võlglaste käes olevatest raamatutest moodustavad Raugi sõnul suure osa mitmesugused teatmeteosed, õpikud jms, mis on olulised just õppijatele ning mida kojulaenutuses on tavaliselt vaid 1–2 eksemplari. Palju on sealhulgas ka koolis kohustuslikku kirjandust.
Maire Rauk räägib, et nii mõnigi toob raamatu tagasi alles siis, kui tal on vaja uut kohustuslikku või õppekirjanduse nimekirja kuuluvat raamatut.
Kadunud on 3000 raamatut
Lisaks võlgnikele vähendab raamatukogu varusid raamatute kadumine, mida võib nimetada ka varastamiseks. Rauk nendib, et maakonna keskraamatukogus ei ole turvaväravaid. See teeb aga raamatu taskupistmise ja majast väljaviimise kindlasti lihtsamaks.
Maire Raugi sõnul on juunis läbiviidud inventuuri andmete põhjal 11 aastaga kaduma läinud umbes 3000 raamatut. Lihtne arvutus näitab, et selline tempo tähendab seda, et raamatukogust läheb kaotsi keskmiselt üks raamat päevas.
Raamatute tagastamine
Lugejalt ei võeta viivist, kui ta tagastab raamatu tagastamistähtaja ületamise järgse lähima kuu viimasel kolmapäeval. Tähtaja pikema ületamise korral tuleb viivist maksta.
Soovi korral saab lugeja raamatute tagastamistähtaega Saare maakonna keskraamatukogus pikendada. Selleks tuleb raamatukokku kohale tulla või helistada tel 45 20 733, 45 20 734 või 45 20 735. E-posti teel tähtaegu ei pikendata.
Raamatukogu ei pikenda tagastamistähtaega raamatuil, millele on järjekord ja mida ootavad teised lugejad ning koolis kohustuslikku kirjandust.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Aga pange see viivis kõrgemaks?
Inimene saab rahulikult lugeda kaua tahab ja teie teenite ka.
Mulle jääb sellest antud ajast lihtsalt väheks. Pere ja töö võtavad oma ja harva on aega lugemiseks.
Viivis kõrgemaks? Artikis ju kirjas, et see ei aita. Ega selle viiviseraha eest ju 5 aastat tagasi trükitud raamatut enam asemele osta ei saa. Lugeja vajab ju raamatut, mitte viivist.
Tundub, et “võrlglane” on tõesti aeglase lugemisega. Kirjutises on ju selge sõnaga KIRJUTATUD, kuidas on võimalik “antud aega” pikendada. Toon sii selle uuesti välja: ” Soovi korral saab lugeja raamatute tagastamistähtaega Saare maakonna keskraamatukogus pikendada. Selleks tuleb raamatukokku kohale tulla või helistada tel 45 20 733, 45 20 734 või 45 20 735. E-posti teel tähtaegu ei pikendata.
Raamatukogu ei pikenda tagastamistähtaega raamatuil, millele on järjekord ja mida ootavad teised lugejad ning koolis kohustuslikku kirjandust.”
Jääb arusaamatuks, miks raamatukogu kasutab tagastamistähtaja teada andmiseks paberlipikuid. Minule kui lugejale on need tüütud ja kipuvad kaduma minema ja raamatukogule peaks ju see paber ka päris palju maksma. Kas ei oleks mõttekam kasutada templi süsteemi- lüüa tempel tagastamise kuupäevaga raamatu siselehele? Oleks ikka kokkuhoidlikum ja puid jääks ka metsas rohkem järgi!
…ja siis oleks raamatud varsti nagu passid hiljuti, mis olid pilgeni täis riiki sissesõidu ja väljumise templeid. Mitmed raamatud on siiski kaunilt kujundatud ja keset illustratsiooni templit lajatada ei ole eriti ilus.
tembeldamine on ikka ju mõistusevastane.popullaarsemaid raamatuid loevad sajad inimesed,mis siis raamatust järgi jääb?kõik ei pea ju olema lausa otsaette kirjutatud.mõne märkme võib ju inimene ise ka kodus teha ja meelde jätta.raamatud kodus peaksid juba meenutama,et need tuleks ikka tagastada ka millalgi.