Kohtinguvägivald noorte lähisuhetes

Kohtinguvägivald noorte lähisuhetes

 

Lähisuhtevägivallast on viimastel aastatel räägitud päris palju. Vähem on räägitud teemaga haakuvalt sellest, kuidas noored oma lähisuhetes toime tulevad ja kas ka nende suhetes on vägivalda.

Algul on kõik ilus

Kõik suhted algavad armastusega, noorena on see eriti ilus ja idealiseeritud. Partneri armukadedat käitumist võetakse kui armastuse näitamist ning ei mõisteta alati selle keerukamaid tagamaid.

Kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne või seksuaalne vägivald partnerite vahel, kes veel koos ei ela. Psühholoogide sõnul on hirmutunne ja sõltuvus ka mitteformaal-ses suhtes väga kiired tekkima.

Kohtinguvägivald on probleemiks ka seetõttu, et vägivald ilmub suhtesse algperioodil, kui teismelistel on väga raske ära tunda enda väärkohtlemist, kuna nad võivad tajuda kontrollimist ja armukadedust kui märke armastusest.

Maailmas on teismeliste hulgas läbi viidud sellealaseid uuringuid, eriti USA-s. Meile teadaolevalt ei ole Eestis seni sellises mahus ja kujul selleteemalisi küsitlusi korraldatud.

Vägivallale peab reageerima

Lääne politseiprefektuuri eestvedamisel viisime meie regiooni kuue maakonna koolides läbi küsitluse, mille üks eesmärke oli teada saada, kas noored on kogenud oma suhetes vägivalda ja milles see väljendub.

Sellises vanuses (15–18-a) hakkavad tekkima esimesed tõsisemad suhted ning seega on tähtis arendada ja suunata noori austuse ja vägivallavabade suhete poole. Vägivalla märkamine ja sellele reageerimine võimalikult varases staadiumis on oluline, sest vaid siis saame meie, täiskasvanud, noortele paremini abiks ja toeks olla.

Lääne politseiprefektuuri poolt noorte hulgas läbi viidud uuringu tulemused olid mõtlemapanevad ja kohati isegi jahmatavad:
* partneripoolset vägivalda on kogenud iga teine 15–18-aastane noor;
* pooled noortest on kogenud partneripoolset vaimset vägivalda,
* iga viies on kogenud füüsilist vägivalda;
* 46 % noortest teab kedagi, kelle partner on olnud vägivaldne;
* veerand noortest on kogenud perevägivalda.

Kõik saab alguse kodust

Lapsepõlvekogemustel on meie elule väga suur mõju. Seda kinnitab ka antud uurimus, millest nähtub, et kohtinguvägivalda on kogenud rohkem need noored, kes on kokku puutunud ka perevägivallaga.

Pooltel peredest, kes on politsei huviorbiiti sattunud perevägivalla juhtumitega, on lapsed. Neist kolmveerandil juhtumitest on lapsed perevägivalla juhtumeid pealt näinud. Mõtlemapanev, kas pole?

Igal lapsel on õigus turvalisele ja rõõmsale lapsepõlvele, kodule ja suhetele, mis pakuvad üksteisemõistmist ja armastust. Kodu, kus leiab aset perevägivald ükskõik missuguses vägivalla vormis, ei paku ühtegi neist.

Armastavat ja usalduslikku kasvukeskkonda ei saa aga kodus luua mitte keegi peale lapsevanemate. Seda ei saavutata ühegi seaduse abil.

Mida noored ise arvavad

“Vaimne ja seksuaalne vägivald on vähem vägivald kui füüsiline vägivald.”
“Perevägivald on kõige enam vanemate poolt laste suhtes toimepandud vägivald.”
Kolmandik noortest arvas, et õdede-vendade vaheline vägivald ei ole perevägivald.

Kõige enam on kogetud vaimset vägivalda: “väga armukadedat partnerit” ja “partneri soovi veeta kogu aeg minuga”.
Üle poole noortest on oma partneri ebameeldivast käitumisest kellelegi rääkinud. Sellistel juhtudel pöördutakse kõige enam sõprade poole. Enamasti on need tüdrukud, kes räägivad ebameeldivustest.
Pooled noortest arvasid, et partneril on õigus aeg-ajalt täiesti armukade olla.
Üllatavalt suur hulk noori (17%) oli nõus, et perevägivald on peresisene asi. Samas ei osanud 25% noortest öelda, kas see on peresisene asi või mitte. Sellega nõus ei olnud 58% noori.

Veerand noortest ei osanud öelda, kas perevägivald on tavaliselt ühekordne juhtum ja kas lapse sünd lõpetab perevägivalla.
Valdav osa noortest nõustus, et perevägivald on kuritegu.

Uuringust ilmnes, et 15- ja 18-a noored saavad mõistetest “vägivald” ja “perevägivald” aru erinevalt. Vägivalla liikidest pidasid 15-a vaimset ja seksuaalset vägivalda ning meeste poolt toimepandud vägivalda oma partneri suhtes vähem vägivallaks kui 18-aastased. 18-aastased pidasid ka õdede-vendade vahelist vägivalda tunduvalt rohkem perevägivallaks kui 15-aastased.

Kohtinguvägivalla all mõisteti erinevaid tegevusi: “kui oled kohtingul ja kaaslane teeb või üritab teha midagi, mis sulle ei meeldi – käperdab, suudleb”; “kui see, kellega kohtamas käin, muutub liialt pealetükkivaks, solvab, teeb haiget”; “kohtamisel põhiliselt vaimse vägivalla kasutamine – alandamine, narrimine” jne. Kohtinguvägivalda kirjeldati ka kui seksuaalset vägivalda (sh vägistamine).

Märkame probleemi

Uurimuse tulemusena leidis kinnitust eelnev subjektiivne arvamus, oletus, et probleem on olemas ning noorte lähisuhted ei ole vägivallast puutumata. Lapsed näevad pealt perevägivalda, suhteid alustades käituvad ise vägivaldselt või satuvad ohvri rolli.

Hiljem loovad oma perekonna ja selles toimuv vägivald mõjutab omakorda nende lapsi. See on ring, millest väljamurdmiseks on osa meil kõigil.

Julgustan noori oma muresid ja kahtlusi jagama kellegagi usaldusväärsetest täiskasvanutest. Elukogemust omavatele inimestele soovin julgust ja tahet märgata sirguva põlvkonna probleeme ning vajadusel neisse ka sekkuda.

Olles üksteise suhtes tähelepanelikud ja hoolivad, suudame nõiaringist välja murda ning elu turvalisemaks ja õnnelikumaks muuta.

Kati Nõmm
Lääne PP korrakaitseosakonna
preventsiooni- ja patrullitalituse
juhtivkonstaabel

Print Friendly, PDF & Email