B7 – kellele ja milleks? (4)

B7 – kellele ja milleks?

B7 NOORTELAAGER: Toredad üritused ja uued tutvused.

Usun, et nime B7 on kuulnud enamik saarlastest ja muhulastest. B7 ühendab Läänemere seitset suuremat saart, kes on koostööd teinud alates juba 1989. aastast. Peale Saare- ja Hiiumaa kuuluvad koostöövõrgustikku Bornholm (Taani), Gotland ja Öland (Rootsi), Rügen (Saksamaa) ning Ahvenamaa (Soome autonoomne piirkond).

B7 eesmärgiks on aidata rahvusvahelise koostöö kaudu kaasa oma liikmessaarte arengule ja nende eesmärkide saavutamisele. Läänemere saartel on palju ühiseid probleeme, mille lahendamine on üheskoos palju kergem kui üksinda.

Eesmärgiks saarte areng

Et võimaldada B7 saartel olla atraktiivne elukeskkond areneva ja mitmekesise majanduse ning rikkama, targema ja õnnelikuma elanikkonnaga (just nii on visioonina kirjas B7 strateegias aastateks 2007–2013), tuleb Läänemere saarte jaoks olulisi teemasid teadvustada nii rahvusvahelisel, riiklikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil.

Peale saarte poliitikute ja ametnike regulaarsete nõupidamiste, kus arutatakse organisatsiooni jaoks olulisi teemasid ja kavandatakse B7 tegevust, korraldab B7 igal aastal ka mitmsuguseid üritusi. Kõige pikemate traditsioonidega on B7 noorte spordimängud ja noortelaager, millest on aastate jooksul osa võtnud paljud Saare maakonna noored.

Mitmed ühisprojektid

B7 egiidi all toimunud üritustest väärib kindlasti äramärkimist ka 2006. aasta suvel Kuressaares korraldatud esimene Läänemere saarte teatrifestival Teater Ö(ö)sel.

B7 algatatud ja elluviidud projektidest on aastate jooksul kasu saanud erinevad valdkonnad ja huvigrupid. Näiteks on tegeletud põhjavee säästliku kasutamisega Läänemere saartel (projekt SUSWAT, mille raames rahastati veepuhastusjaama ehitamist Orissaarde), ja säästva turismi edendamisega (projekt BEST).

2007. aasta septembris alustati B7 energeetikaprojektiga TransPlan, mille käigus kaardistatakse saarte energiatarbimine ja energiaallikad ning koostatakse projektis osalevatele saartele, sealhulgas Saaremaale, energeetikaalane tegevuskava. Eesmärgiks on vähendada fossiilsete kütuste kasutamist ja sõltuvust välistest energiaallikatest ning otsida võimalusi energia säästlikuks tarbimiseks saartel.

2009. aastal jätkub mereohutusalane projekt Baltic Master. Projekti teise etapi raames kavandatud tegevustest saavad kasu ka saarlased: plaanis on koostada Lääne-Eesti merereostustõrje plaan, millega määratletakse reostustõrje korraldus regionaalsel tasandil.

Teisisõnu, töötatakse välja plaan, mis sisaldab infot selle kohta, kes peavad tekkinud merereostuse puhul tegutsema hakkama, millised on nende täpsed ülesanded ning olemasolevad ressursid, et tagada reostuse likvideerimine Lääne-Eesti merealadel ja rannikul.

Ettevalmistamisel on Läänemere saarte turismiprojekt, milles on kavas keskenduda saarte ühisele turundamisele, turismihooaja pikendamise võimalustele ja konverentsiturismi arendamisele.

Saaremaa on eesistuja

B7 tegevust juhib igal aastal rotatsiooni korras vahetuv eesistujasaar. Käesoleval aastal on B7 eesistuja Saaremaa, mis tähendab, et teemad, millele B7 tänavu rohkem tähelepanu pöörab, on valitud saarlaste poolt. 2008. aasta märksõnadeks on “regionaalpoliitika”, “saarte staatus” ja “Läänemere strateegia”.

Aprilli alguses toimusid Brüsselis kohtumised Euroopa Parlamendi Läänemere töörühma liikmete, Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi ning kalandus- ja merendusasjade peadirektoraadi esindajatega.

Mais korraldas Saaremaa B7 eesistujana Kuressaares konverentsi “Kuidas ühildada sotsiaalmajanduslikku arengut ja keskkonnakaitset?”, kus käsitleti keskkonnakaitse mõju arendustegevusele, arutleti tekkivate konfliktide peamiste põhjuste ning nende ennetamise ja lahendamise võimaluste üle.

Ühistegevus areneb mitmel suunal

Juuli alguses said Saaremaal Tehumardi puhkekülas toimunud B7 noortelaagris kokku Gotlandi, Rügeni, Hiiu- ja Saaremaa noored. Läbiviidud keskkonna-, kultuuri- ja ajaloopäev andsid osalejatele võimaluse tutvustada oma kodusaart ja tutvuda Saaremaa vaatamisväärsustega.

B7 osales sel aastal ka Kuressaare merepäevadel. Läänemere saarte esindajad jagasid oma saari ja B7-t tutvustavaid infomaterjale ning vastasid merepäevi külastanud inimeste arvukatele küsimustele.

Oktoobris kohtusid B7 esindajad Tallinnas regionaalministri Siim Kiisleri ja siseministeeriumi ametnikega ning riigikogu saarte ühenduse liikmetega. Riigikogus toimunud arutelu käigus tegi saarte ühenduse esimees Imre Sooäär ettepaneku luua Läänemere parlamentide vaheline saarte toetusgrupp.

Läänemere riikide parlamendiliikmeid ühendav saarte toetusgrupp võimaldaks tegeleda senisest põhjalikumalt saari puudutavate küsimustega ning ühtlustada saartega seonduvat poliitikat ja seadusandlust. Läänemere saartel on sarnased probleemid ja nende lahendamiseks on vajalik nii riigisisene kui ka riikidevaheline koostöö.

Tulemas on aastakonverents

3. detsembril toimub Kuressaare kultuurikeskuses B7 aastakonverents. Aastakonverentsi teema on tänavu saarte tulevik Läänemere regioonis. Konverentsil käsitletakse Läänemere regiooni senist arengut ja tulevikku, saarelist dimensiooni poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning tutvustatakse B7 saarte arengustrateegiaid.

Samuti tehakse aastakonverentsil kokkuvõte B7 tegevusest ja Saaremaa eesistumisest 2008. aastal ning oma plaane tutvustab 2009. aastal B7 tegevust juhtiv Ölandi saar.

Kes edendavad elu saartel?

Tulles tagasi pealkirjas esitatud küsimuse juurde – B7 tegutseb kõigi Läänemere regiooni saarlaste huvides, juhtides riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil tähelepanu saarte probleemidele ja otsides võimalusi nende lahendamiseks. Kui Saare maakonnas elab ligikaudu 36 000 inimest, siis B7 saartel on kokku umbes 268 000 elanikku.

Seega, B7 ühistel seisukohtadel on kordades tugevam kaal ja suurem mõjukus kui iga saare arvamusel eraldi. Koostöö kaudu suudavad Läänemere saared end paremini kehtestada ja kuuldavaks teha.

Elu saartel peavad edendama ja oma huvide eest seisma saarlased ise – keegi teine seda meie eest ei tee. Tuleb vaid tahta ja osata koostöövõimalusi ka tulevikus ära kasutada. Olen kindel, et saarlased ja muhulased on selleks valmis. Püsiühendust mandriga meil ei ole, kuid mentaalne sild teiste Läänemere saartega on eksisteerinud juba peaaegu 20 aastat.

Print Friendly, PDF & Email