Kultuurikonverents: mis, milleks, kellega ja kuhu? (1)

Kultuurikonverents: mis, milleks, kellega ja kuhu?

KULTUUR JA INIMLIKKUSE MÕÕT: Kõik ettekandjad ja sõnavõtjad analüüsisid kultuuri olemust ning suhtumist kultuuri ja kultuuriväärtustesse suure põhjalikkusega, tuues ohtrasti näiteid nii kaugemast kui ka lähiminevikust, samuti olevikust.

Just niisuguse küsimuse püstitas üleeilne kultuurikonverents, mida paarikümneaastase vaheaja järel Saaremaal, seekord Kuressaare Linnateatris peeti.

Konverentsi üks korraldaja, Saare maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Valve Heiberg tähtsustas kultuuri kui ühiste väärtuste kandjat ja kujundajat – saarluse alustala. Enamik esinejaid maalis kuulajaile pildi oma tulevikuversioonist ühe või teise kultuurivaldkonna kohta.

Pärast konverentsi tõdes Eesti esimene suhtekorraldusdoktor, Soome Jyväskylä ülikooli avalike suhete ja organisatsioonikommunikatsiooni õppejõud Kaja Tampere, et me kõik peaksime suhtuma kultuuri natuke laiemalt kui näiteks rahvatantsu, maalimisse või luuletuste lugemisse.

“Aeg on aga muutunud ja me ei saa minna liikvele elitaarsest kunstikäsitlemisest nagu omal ajal Cicero, arendades välja kaunite kunstide käsitluse,” arutles Tampere. “Tähtis on see, mida me teeme, kuidas istume ja astume, milliseid otsuseid vastu võtame, milliseid sõnu kasutame, mismoodi käitume. Kultuuri käsitlemine vajab natuke täiendamist ja võib-olla moderniseerimist.”

Kaja Tampere sõnul ei saa öelda, et ainult need inimesed, kes käivad näitustel ja teatris, on kultuursed ja teised mitte. “Tegelikult on kultuur äärmiselt lai mõiste. Kui sa naabrimeest hommikul ei tereta, ei näita see jonni ega ebaviisakust, vaid kultuuritaset. Seda mõtet tuleb meil ilmselt jätkuvalt rõhutada,” väitis Tampere.

Saarlasest emeriitprofessor Ülo Vooglaid rõhutas, et tihti ütlevad inimesed välja oma arvamused, tundmised ja mõtted, kuid ei mõtesta neid teaduslik-teoreetiliselt lahti. Teadlase hinnangul arvavad paljud humanitaar- ja sotsiaalteadustega tegelejad, et nende väljaöeldu neis valdkondades on õige, unustades sealjuures teoreetilise poole, miks asjad on nii, aga mitte teisiti.

Põhiküsimusena tõusis konverentsil esile see, mida me saar-lastena väärtustame, mis on meie olemise ja elamise taga. “Kui teeme endale need asjad selgeks, siis saame vaadata ka seda, kuhupoole edasi arenema hakkame ja mismoodi me tahame, et teised meist aru saaksid,” arutles Tampere.

Kaja Tampere tõdes ka seda, et igal hommikul volikoguna kusagile maapoe taha õllepudeleid lahti korkima kogunenud maamehed ütlevad välja väga väärtuslikke mõtteid nii hariduse, kultuuri, poliitika, majanduse kui ka muude asjade kohta.

“Olen mõne taolise “volikogu” mehega juttu vestnud ja pean ütlema, et niisugust elutervet maailmanägemist on nendes inimestes väga palju ning samuti ehedust ja ausust. Iseasi, kas nad peavad oma “volikogu” poe taga õlut juues pidama,” rääkis Tampere.

Aadu Luukase miljonikroonise preemia värske laureaat, Eesti kunstiakadeemia professor David Vseviov kinnitas ka siinsel kultuurikonverentsil oma sisuka ettekandega esinedes, et ta on seda preemiat väärt.

Print Friendly, PDF & Email