Hariduse tulevik Kuressaares: piisab ühest gümnaasiumist (3)

Hariduse tulevik Kuressaares: piisab ühest gümnaasiumist

30-AASTANE KG: Kas Kuressaare gümnaasium tähistab kümne aasta pärast 40. sünnipäeva ikka veel gümnaasiumina?

Haridussüsteemi muutmise tulemusena võib Kuressaarde jääda praeguse kahe asemel üks gümnaasium, kus ühes koolimajas õpiksid vaid 9.–12. klassi õpilased.

Kuressaare linnavolikogu hariduskomisjoni viimasel koosolekul oli koolide ruumiprogrammi arutamisel esmakordselt teemaks koolide gümnaasiumiosade võimalik liitmine.

“Meil [on] vaja otsustada, kas mõlemasse kooli [tuleb] gümnaasiumiosa või ainult ühte,” ütles komisjoni koosoleku üleskirjutuse andmeil Kuressaare gümnaasiumi direktor ja Kuressaare linnavolikogu esimees Toomas Takkis.

Lapsi 80ks klassiks

“Võimalik on ka n-ö progümnaasiumi variant, 7.–12. klassini,” ütles Oma Saarele Kuressaare abilinnapea Argo Kirss. Tema sõnul jääks nii SÜG-is kui KG-s ainult gümnaasiumina tegutsedes oluliselt ruumi üle, samuti räägib kahe gümnaasiumi kasuks nendevaheline tervendav konkuremts, mis on aidanud Saaremaa haridustaset kõrgel hoida.

Kirss tõdes, et kui Kuressaare linnakoolides on sel õppeaastal 90 klassikomplekti, siis mõne aastaga väheneb laste arv niivõrd, et koolijütse jagub vaid 80 klassi täitmiseks.

“Puhtmatemaatiline arvestus ütleb, et kuna Kuressaare põhikool on viimastel aastatel esimestesse klassidesse vastu võtnud ühe n-ö paralleeli, siis on seal mõne aja pärast üheksa klassikomplekti, mis on enam-vähem nii palju, kui kogu linna lõikes koolipinke tühjaks jääb,” rääkis Kirss.
Abilinnapea lisas, et haridusasutuste nn ruumiprogrammiga töö käib ning eeloleva talve jooksul tuleb ära otsustada, mis ja kuhu läheb.

Haridusministeeriumi asekantsler Katri Raik ütles, et normaalne gümnaasium oleks 3–4 paralleelklassiga, sest siis jätkuks õpetajatele koormust.

Argo Kirsi arvates võiks linnagümnaasiumide õpetajad tunde anda mitmes koolis, seda eriti ainete puhul, mida tunniplaanis vähe, näiteks filosoofia.
Novembri keskel oli riigikogus haridusteemaline arutelu, kus pikema ettekandega esines Peeter Kreitzberg. Endise haridusministri hinnangul tuleb haridustee muuta paindlikumaks.

“Meie keskharidust iseloomustab väga terav rõhuasetus akadeemilisele haridusele, gümnaasiumiharidusele. Eestis läheb pärast põhikooli gümnaasiumi 69,1 protsenti põhikooli lõpetajaist,” rääkis Kreitzberg. Tema sõnul oli näiteks Soome paarkümmend aastat tagasi üsna samas seisus, kuid nüüdseks on jõudnud selleni, et ainult 33 protsenti põhikooli lõpetanutest valib puhtakadeemilise jätku.

Kreitzbergi arvates tuleks tõsiselt kaaluda gümnaasiumivõrgu ülevaatamist. “Ka riigikontrolör soovitas gümnaasiumiastme riigistada,” tõi ta näite.

Kohapeal teatakse paremini

Kuressaare gümnaasiumi direktor Toomas Takkis gümnaasiumide riigistamist päris õigeks ei pea, sest mida tsentraalsem juhtimine, seda kaugemaks see kogukonnast jääb.

“Ju ikka koha peal teatakse, mis parem,” usub koolijuht, kes leiab, et Saaremaal peaks kujunema üks omavalitsus, mis lahendaks ka koolipiirkondade küsimuse.
Kreitzberg on selle poolt, et koolipiirkonnad peaksid ületama omavalitsuste piire ning laste kooliskäimisel peaks olema kriteeriumiks, et koolitee kestus ei tohi ületada 1–1,5 tundi.

Katri Raik nentis, et haridusteemadel on ees pikad ja põhjalikud arutelud, ning hetkel on küsimusi rohkem kui vastuseid.
“Kindlasti peab selgeks saama, millist gümnaasiumi me tahame ja millistele kriteeriumidele peab vastama hea gümnaasium,” märkis ta, lisades, et maakondade haridusjuhid on öelnud, et koolisüsteemi korraldamisel peab riik oma sõna ütlema, sest omavalitsused seda ei tee.

Print Friendly, PDF & Email