Jälle laevad seisavad, uskumatu! (28)

Jälle laevad seisavad, uskumatu!

 

Jälle on ilmad tuksis! Tuul kogub akna taga hoogu, taevast tuleb igasugust ollust. Ajalehti täidavad sõnumid sellest, kuidas halva ilma tõttu lennuk hilineb ja laevad Suures väinas ei sõida. Paistab, et taas tuleb pead murda, kuidas mandrile saada või tagasi.

Meie hulgas on igale sügisele omaselt esile kerkinud pahameel laevaühenduse ebakindluse pärast ja viimaste nädalate tormihood on tusatuju süvendanud.

Otsime süüdlast

Jäin hiljutise sajatamise ja kirumise rohkuse juures mõtlema, et milles asi? Kas tõesti on tormid meie kandis nii haruldased, et tekitavad paljudes nõutust? Kas inimesed on unustanud, et elavad saarel? Mind paneb hämmastama Saaremaal lokkav pahameel selle üle, et ei saagi Suurt väina ületada oma tahtmise järgi.

Süüdlased on ka kohe varnast võtta – need, kes ilmale vastu ei hakka ja tavalist rutiini ei järgi. Otsime süüdlast alates väsinud olemisega piletimüüjast kuni valitsuse ministriteni välja.

Ma ei näe põhjust kirumiseks. Ei mäletagi, et oleksin ilma kohta paha sõna öelnud. Põhjust kurtmiseks võib ju alati olla. Purjelaevaga kristallselge taeva all tuult püüdes olen kogenud, kuidas lähenev äiksepilvega pagi vähem kui minutiga kõik nii pahupidi keerab, et ei jõua purjesidki alla võtta.

Vaikset ookeani ületades printerist ilmakaarti võttes olen tõdenud, et lähenevat tornaadot ei õnnestu vältida. Lübecki sadama reidil olen puksiiri oodates vööris käsikaudu liikunud, kuna tugeva tuule tõttu horisontaalselt tormav vihm ei lasknud silmi lahti hoida. Olen India ookeani ületades poolteist nädalat 10-pallist tormi talunud ja muud moodi tuule käes vintsutada olnud. Vaatamata sellele ei virise.

Ilma pole mõtet kiruda

Olen ilmateateid jälgides alati teadlik, mis ees ootamas. Kui ei õnnestu ebameeldivusi vältida, siis olen juba mõtteis selleks valmistunud ja halva üleelamiseks üht-teist ette võtnud. Rõõmustan iga ilma puhul, mis nelja seina vahele ei ahelda, sest alati võib ju olla hullem.

Väga pikalt kuumade suveilmade ja soojade sügiskuude suhtes olen pigem umbusklik, sest enamasti lõpeb see ilmapidu tormide, äikese, lausvihmade ja kõrgete lainetega. Pigem hindan stabiilseid ilmu kui äärmustesse kalduvaid temperatuure, ja kui soojakraadid ongi aastaaja ja tavaolukorraga võrreldes ebatavalised, siis tean juba ette, et loodus teeb kõik tasa. Virisemise asemel mõtlen pigem sellele, et kui hea saab olema siis, kui loodus taltub.

Seepärast panebki imestama, et ilmamuutusi võetakse kui ootamatuid tülitekitajaid. Olgugi et ilmaennustajad on teaduse ja tehnika arenedes järjest osavamaks muutunud.

Vaatamata sellele, et ilmauudiseid tuleb meedia kaudu nii uksest kui aknast, ikkagi läheb jutt kuidagi ühest kõrvast sisse, teisest välja. Kui kuulatakse, siis ei usuta või tõdetakse lisainfot kogumata, et prognoos antakse nii suure ala kohta, et meile ennustatavat küll ei saabu.
Uudiste juures piilutakse eelkõige ilmaneiut ja selle riietust, selle asemel et süveneda tuule suunda ja tugevusse.

Prognoosid on täpsed

Ka kolme päeva ilmaprognoosi ennustatakse juba üsna täpselt, erinevaid infoallikaid kasutades saab ka oma küla jaoks prognoosi kokku panna. Ülearune ei ole ka omakandi tuult jälgida ja pilvi lugeda. Asi see siis 4–5 tundi enne laevasõitu ilmaga tutvuda ja siis otsustada, kas on mõtet sadamasse sõita ja seal imet oodata.

Elu ja ilm on ootamatusi täis. Kas või natuke oma elu ette sättides ja võimalikele kõrvalekaldumistele mõeldes on raskusi kergem vastu võtta ja üle elada. Kummaline oli ka paanika Pärnu üleujutuse ajal, samas kui vanem põlvkond muigas omaette, et selliseid asju on ennegi juhtunud ja mitte üldse ammu.

Oleme justkui loodusest võõrdunud, paljud ei oska oma õueski öelda, kuspool asub põhi või lõuna, rääkimata sellest, mis ilmakaare tuul juba eilsest saati naabri kuuri tagant aina külma puhub.

Elame ju saarel

Mõnele tuleb aeg-ajalt meelde tuletada, et elame saarel. Siiski tuleb tõdeda, et meil on isegi hästi. Võrreldes hiidlaste ja teiste saareelanikega on meil veel vedanud, et ülesõit nii lühike on. Mõelgem end nende pisisaarte elanike olukorda, kel vahel ühendus mandriga pikaks ajaks katkeb ja külapoes toitugi nappima hakkab.

Tehke seda ja siis adute, et kuidagi tõusiklikult nõutame enda jaoks ilmast sõltumatut erikohtlemist mandrile pääsuks ja tagasi. Meri on meri, laevad on laevad. Ja kui sellega leppida ei taheta, võib ju mandrile kolida, kus mere tujud rutiinset elu vähem segamini pööravad.

Muuhulgas soovitan enne reisi jälgida EMHI veebilehel Läänemere ilmaprognoosi, kus ilmakaardilt saab jälgida ka Kuivastu ja Virtsu vahelise mereala prognoosi. Kolmetunnise täpsusega.

Print Friendly, PDF & Email