“Vanasti sai tattninalambi valgel kõik lehmad lüpstud” (6)

“Vanasti sai tattninalambi valgel kõik lehmad lüpstud”

ELU SEISAB: Orissaare alevi vahel ei olnud eile liikumas peaaegu et mitte kedagi.

Eile keskpäeval, 15 tundi pärast voolukatkestust, on elu Orissaares esmaspäeva kohta haruldaselt vaikne. Kauplus ja sidekontor on suletud. Tänaval võib kohata inimesi veeämbritega. Ning bensiinijaama elektrontabloo on kustunud.

“Vanasti sai tattninalambi valgel kõik lehmad lüpstud,” imestab Meida, et kui palju tänapäeval inimesed ikka voolust sõltuvad. Et nii kui kuskil mingi jama on, siis elu samahästi kui seiskub. “Vett mul nii palju ikka oli, et juua sai,” räägib korteris elav vanaproua, kes on parasjagu asutamas end minekule õe juurde, kellel pidi pliit olema.

Probleemiks on kortermajad

Orissaare vallavalitsuse ukse peal on sarnaselt kauplusele ja postkontorile silt, mis teatab, et elektrikatkestuse tõttu on asutus suletud. Siiski on haiguspuhkusel olevat vallavanemat asendav abivallavanem Ivar Ansper majas ning eriti rõõmus ei paista ta olevat.

“Seis on keeruline. Ootame generaatoreid praegu, mida lubati tuua,” räägib Ansper hetkeseisust ning tunnistab, et suurim mure on just Kuivastu maanteel asuvate kortermajadega. “Seal ei ole sooja, seal ei ole vett.”
Ansper tunnistab, et inimesed ikka helistavad vallamajja ja muretsevad. Peamine soovitus, mida abivallavanem oskab anda, kõlab, et kellel vähegi võimalik, mingu sooja tuttavate juurde, kellel on ahiküte.

Õnneks on olemas kaev

Mööda lumist Pärna tänavat liigub õpetaja Ene, kes on selle tõttu, et koolitunnid ära jäid, varem koju saanud ja tassib nüüd endale mööda lumist tänavat vett. “Õnneks on ühel heal inimesel veel kaev õue peal,” räägib Ene. Öö oli ta oma veevarudega üle elanud ning maja on soe, sest köetakse oma ahju.

Ene viib ämbri tuppa ja tuleb natukese aja pärast tühja ämbriga tagasi, et suunduda 50 meetrit kaugemale, kus elab Volli, kelle kaevust saab vett. Ämber lastakse ketikolinal kaevu ning täis ämbriga võib taas koduteele asuda.

Jutud levivad kiiresti

Koolimajas istub oma hämaras kabinetis Orissaare gümnaasiumi direktor Peeter Hansberg, kes kurdab, et mitte midagi ei saa teha. Sülearvuti aku on tühi, telefoniaku on otsakorral.

Õpilasi hommikul direktori sõnul kooli eriti ei tulnud, kuna jutt tundide ärajäämisest oli juba laiali läinud. Direktor muigab, et kui on teemaks, et kool ära jääb, levivad jutud kohe kulutulena. Kui on aga vastupidised jutud, siis levivad need visalt.

Hansberg räägib, et maja tegelikult nii väga külm ei olegi ning valgust paistab ka akendest piisavalt. Pigem on probleem selles, et ei tööta kooli söökla ja kemmergud. “Kui kempsus ei saa käia ja süüa ei saa pakkuda, ei ole siin suurt midagi teha,” märgib direktor. Sarnaselt õpilastele on koju läinud ka enamik õpetajaid. Direktor tunnistab, et ega neilgi majas sellistes oludes suurt midagi teha ole.

Esialgsetel andmetel ei toimu õppetööd Orissaare gümnaasiumis ka täna. Tornimäe põhikoolis, kus eile elektri puudumise tõttu samuti õppetunde ei toimunud, homme koolitöö siiski jätkub.

Poe ees seisab kaks meest, kes arutavad, et kust saaks süüa, sest suur kauplus on suletud. Üks meestest kurdab, et viina ja õlut saab igalt poolt, kuid leiba ei ole. Päris nälga siiski jääma ei pea. Kohalik trahter on lahti ja kaminas põleb hubane tuli.

Perenaine Inge ütleb, et neil on gaasipliit ning süüa saab. Saab ka kohvi. Inge istub ja imestab, et kui vähe on vaja selleks, et elu korraks rütmist välja viia.

Loe ka juhtkirja

Print Friendly, PDF & Email