Magistriõpe Saaremaal – miks, kellele, kuidas

Magistriõpe Saaremaal – miks, kellele, kuidas

 

Tänapäeva üks olulisi märksõnu “elukestev õpe” on muutunud loosungist tegelikkuseks ja seda on reaalselt teostada võimalik mitmel viisil ja tasemel. Ka kodus õunakoogi uue retsepti kasutaja on sisuliselt õppija, kuid paljud püstitavad endale lisaks teistsuguseid eesmärke.

Tänavu Tartu ülikooli avatud ülikooli astujatelt dokumente vastu võttes panin tähele, et haridusteed soovis jätkata palju neid inimesi, kes olid selle varasematel aastatel katkestanud. Nüüd oli neis sündinud otsus, et jätkamiseks on õige aeg. Hariduse omandamine tõstab enesekindlust ja enesehinnangulise defitsiidi juures on see määratu tähtsusega.

Samas ei ole ka kunagi omandatud kõrghariduse diplom unistuste tipp haridusteel, vaid pelgalt vaheetapp, millele võib järgneda magistriõpe ja miks mitte ka doktoriõpe.

Ülikoolid asuvad Saaremaast kaugel

Ülikoolid on Saaremaast kaugel, tavaliselt sõidavad õppijad saarelt Tartusse ja Tallinna. Samas tulevad ülikoolid ka siia saarele, õppijatele lähemale ning toovad oma kolmandat rolli – ühiskonna teenimist – täites kaasa erinevaid koolitusi.

Lisaks ülikoolide pakutavatele täiendusõppekursustele on viimase viie aasta jooksul Saaremaal kohapeal olnud võimalik õppida ka mitme erineva magistriõppeprogrammi järgi.

Kuidas see kõik oli ja on, sellest pajatamiseks saavad allpool sõna nii juba magistrikraadini jõudnud inimesed kui ka praegu magistriõppes õppijad.
Vastamisel lähtuti järgmistest autori esitatud küsimustest: miks asusite õppima magistriõppesse; mida see andis; kas õppijale oli oluline, et õppetöö toimus Kuressaares; mida soovitate neile, kes kavatsenud haridusteed jätkata, kuid seni pole oma mõtet veel realiseerinud?

Kuremari (Kuressaare magister) – suutlikkus õppida üksteist parimal viisil toetades

Tallinna ülikooli riigiteaduse magistriõppe Kuressaares 2003–2005 lõpetas teiste hulgas Ingrid Tilts, Kuressaare linnavalitsuse välissuhete nõunik, kes arvab nii: “Õppimissoov tekkis vajadusest luua praktika käigus kogunenud teadmistest ja oskustest süsteemne tervik ning täita lüngad puuduvate teadmiste osas.

Riigiteaduste õppimine on suurendanud võimet näha üksikküsimusi laiemas kontekstis ja tervikpildis ning mõista ühiskonna toimimist. See, et õppetöö toimus Kuressaares, oli kindlasti oluline nii ajalise kui ka rahalise ressursi seisukohalt. Kuna meil kõigil oli eelmisest ülikoolis õppimisest kenake hulk aega möödas, oli aga veelgi olulisem meie rühmas stuudiumi jooksul väljakujunenud koostöö ja üksteise toetamine, ning selle väärtust on raske üle hinnata.

Neile, kel õppimise soov mõttes mõlgub, on raske midagi soovitada. See on selline individuaalse asjade läbimõtlemise ja kaalumise koht. Tõsine huvi õpitava valdkonna vastu aitab pingele vastu pidada ja õppimisega õnnelikult lõpule jõuda.”

Pingutamine tasub ära

Kuressaare linnavalitsuse haridusnõunik Õilme Salumäe, kes samuti omandas magistrikraadi riigiteaduste erialal, arvab järgmist: “Ilus aeg meenutamiseks. Võib-olla et isegi seda ilusam, et tuli pingutamisega.

Õppima asumise soov tuli ja oli minus endas, sellega ei olnud seotud väliseid ootusi mingite tulevaste suurte muudatuste osas enamal kujul kui vaid iseenda proovilepanek ja teadmised ning lootused akadeemilisema õhustiku osas.

Seega ei oodanud ma midagi nn praktilise poole pealt vaid pigem seda “midagi enamat”, millest igapäevases elus puudu jääb.
Samas tuleb öelda, et see soov oleks võinudki suure tõenäosusega jääda platooniliseks unistuseks, kui konkreetne võimalus poleks avanenud Kuressaares. Siit ka vastus küsimusele, kui oluline oli see, et õppetöö toimus kohapeal.

Küsimus pole ju üksnes sõidu- ja ööbimiskuludes, vaid ka ajakulus ning asjaolus, et sind jätkuvalt ei ole koduste jaoks olemas.
Meie konkreetse juhtumi peale tagasi mõeldes meenubki kõige olulisemana “Kuremari” – suutlikkus õppida üksteist parimal viisil toetades.

Sõnades on seda eemalseisjale raske seletada, kuid võimalus omi mõtteid kellegagi kas või spontaanselt kohvitassi taga jagada, ühised arutelud ning jagatud vastutus, mis parimal viisil realiseerus valemis “minu võit on ka sinu võit ning kokkuvõttes veelgi suurem võit”.

Mida öelda järgnevatele: kui juba väikegi kõhklus on tekkinud, tasub ette võtta. Ma arvan, et selline õppimine on vajalik ka sellisele inimesele, kes ei plaani oma elus ja töös suuri nähtavaid muudatusi.

Õppimine on mõneti väga egoistlik tegevus, mille tulemust inimesest ei lahuta, kuid mis avaldab mõju ka teistele. See võiks olla hea ettekääne iseenda avastamiseks ning abinõu rutiinist väljumiseks olukorras, kus tundub, et kõik on juba kunagi olnud. Kindlasti ei peaks alustama mõttega, et proovin, ja hoidma tagataskus varianti, et mul on ju võimalus loobuda.

Enne alustamist ei tohi alla anda. Mis see kõik andis – vist nagu üks hea raamat, mille õhinaga läbi loed, mis ei lase sind nii kergesti lahti ning mis tekitab igatsuse seda veel kord kogeda.”

Siin on õige koht meenutada, et riigiteaduste magistriõppegrupp valiti aasta õppijaks 2005 ja Saare maavalitsuse poolt üle antud tunnuskiri austava tiitli omandamise kohta ripub mitmete asjaolude kokkulangemise tulemusena Ülikoolide Keskuse Saaremaal büroo seinal.

Vajadus värskete ideede järele

Praegu õppivatest Tartu ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise magistrantidest vastas küsimustele grupi vanem, JVÕK Pärnu üksikjalaväepataljoni ohvitser Rain Jano, kes kinnitas, et õppejõud ja kogu aasta on olnud ainult positiivne. Rain lisas: “Asusin õppima, kuna tundsin, et vajan oma igapäevases töös värskeid ideid. Eelmise kooli lõpetamisest oli möödas juba 8 aastat ning aeg tundus vägagi sobiv.

Lisaks vajasin igapäevase juhtimise kõrval rohkem majandusalaseid teadmisi, sest seni omandatud haridus ei sisaldanud neid piisavalt. On ääretult oluline, et õppetöö on kodus käes. Õppejõududel on lihtsam Kuressaares kohal käia kui pea 30-l tööga hõivatud inimesel Tartus käia.

Esimesel õppeaastal olin ma ainuke nn mandrilt käija, aga sel aastal on meid juba kolm ja kohalkäimine pole küll kellelgi mandril elamise taha jäänud. Minul kui mandrisaarlasel on seeläbi ka rohkem võimalusi kodusaarel viibimiseks.”

Print Friendly, PDF & Email