Vabariigi valitsus alustas tööd külmas erakorteris

Suuremate avalikkude asutuste ruumid nagu Toompea loss ja mitmed teised olid veel sakslaste ettevõtete all kinni ja valitsusel puudus koht kokkutulemiseks. Ta oli sunnitud oma algupäevadel koosolekuid erakorterites pidama.

Ühel külmal novembrikuu varahommikul helistati ägedalt ja pikalt meie välisuksel. Oli tunne, et nüüd on jälle mõni hädaoht lähenemas. Niisugust helistamist olime kuulnud kas läbiotsimiste puhul või mõne muu äreva sündmuse ajal. Avasin aralt ukse. Trepil oli kogu rida mehi minu mehega eesotsas, mõnel kaust kaenlas, mõnel mapp käes.

“Korralda kohe asjad nõnda, et võiksime valitsuse koosolekuid kümmekond päeva meie kodus pidada!” ütles minu mees (Jaan Raamot – toim).

Rahvas vooris sisse ja välja

Tuligi siis kiires korras ruumides ümberkorraldusi teha, sest valitsus tarvitas ruume mitte ainult koosolekute tarvis, vaid tuli siia ühes oma kantselei ja kogu asjaajamisega. Varsti ilmusid valitsuse sekretär Eduard Laaman ja riigiasjade valitseja Theodor Käärik kogu kantselei personaliga, mis koosnes paarist masinakirjutajapreilist kirjutusmasinatega, paarist käskjalast ja kuberneri endisest vanast pika halli habemega teenrist.

Kuberneri juures sisseharjunud kombe järgi seisis teener eeskojas ja võttis valitsuse jutule soovijaid suure aupaklikkusega vastu. Rahvast käis hommikust õhtuni. Igaühel olid südamel oma soovid ja hädad, mis pidid valitsuse poolt lahendust leidma. Peeti mitmesuguseid nõupidamisi mitmesuguste tegelaste poolt ja nende tulemused kanti valitsusele ette. /…/

Esimene vabariigi valitsus külmumisohus

Ilmad olid külmad ja rõsked. Meie korter oli külm nagu hundilaut. Peeter Põld, Ajutise Valitsuse haridusminister, tuli, palitu õlgadel, minu juurde selles asjas nõu pidama. Ta algas oma juttu kurja kirumisega, mida tema vist küll enne ega pärast ei ole selliselt teinud, ja seletas energiliselt, et siin see esimene Eesti Vabariigi valitsus tõepoolest ära külmub: kõik istuvad tundide viisi palitud ja kasukad seljas ja külmetavad.

Elasime keskküttega majas ja korteri soojus ei olenenud meist. Ilm oli tõepoolest külm ja korter rõske. Läksin siis omal algatusel majaperemehe juurde ja seletasin, et valitsus on otsustanud teda vangi panna, kui soojust korterisse ei saa. Minu käigul olid ootamatud tagajärjed. Paari tunni pärast oli korter nii soe, et tööta kas või vesti väel.

Läbirääkimised sakslastega magamistoas voodi serval

Kogu meie suur üheksatoaline korter võeti varsti valitsusasutuste alla peale meie magamistoa ja veel ühe ruumi, mis oli välja üüritud kolonel Raudsepale. Ühel päeval toimus mingi koosolek Saksa sõjaväe juhtide ja meie kõrgemate sõjaväelaste vahel, nagu Põder, Larka jt. Ruumi nappusel tuli see koosolek pidada meie magamistoas. Toole ei olnud sama palju kui rahvast ja sakslastega läbirääkimine toimus meie voodi serval istudes.

Mitmesugused käskjalad ja kullerid käisid sisse ja välja. Iga silmapilk tõi uudiseid. Ametkonnal oli palju tööd. Neil ei olnud sel ajal tunnitöö, vaid töötati niipalju, kui töö sel päeval nõudis – hommikust õhtuni, teinekord öödki appi võttes. Tasu oli minimaalne.

Need, kellel olid lähemad sidemed maaga, olid toiduainetega varustatud. Ka meie majas oli alati midagi toidupoolist tagavaraks. Ühel päeval oli valitsuse ametkonna töökoormatus eriti suur ja tööaeg pikk. Neil puudus võimalus suupistet hankima minna. Keetsin siis tollel päeval tubli portsjoni hernesuppi singiga, mida me kõik ühtmoodi püstijalu kolonel Raudsepa toas sõime.

Ka valitsuse koosolekud kestsid alati kaua ja olid mõnel päeval eriti kärarikkad. Arutati ja vaieldi mõne küsimuse juures hulk aega, kuni asi oli igast küljest läbi kaalutud ja valmis üksmeelne otsus, mille täideviimine pandi ühe või teise ministri õlgadele.

Aeg oli ärev ja nõudis rahvajuhtidelt rutulisi ja kindlaid otsuseid ja nende kindlat maksmapanemist.

Mari Raamot (1872–1966), “Minu mälestused”, 1962


Protokoll nr 1
11. nov 1918
Osavõtjad:
Peaministri asetäitja Jaan Poska.
Ministrid: Jüri Jaakson, Jaan Raamot, Juhan Kukk, August Hanko, Ferdinand Peterson, Peeter Põld.
Protokollis Th. Käärik.
Otsustatakse:
1) Kohustada omavalitsusi politseiasjandust oma kätte võtma.
2) Omakaitse laiali saata.
3) Maa kaitsmine Eesti Kaitseliidu kätte anda, mis allub sõjaministrile.
4) Mõnede Valitsuse liikmete sooviavalduse puhul ametist lahkuda: kõik Valitsuse liikmed jäävad oma kohtadele, kuni uue valitsuse moodustamiseni Vanematekogu ja Maapäeva poolt.
5) Avaldada rahvale üleskutse kolmes kohalikus keeles: “Eesti Ajutine Valitsus Eestimaa rahvale” ja volitada J. Poskat seda alla kirjutama.

Print Friendly, PDF & Email