ÜhesHingamine liitis lauljad Sandlas ühiseks pereks

ÜhesHingamine liitis lauljad Sandlas ühiseks pereks

EYSYSLA KUTSUB JUUBELILE: Kuressaare linnuse kapiitlisaalis saab 22. novembril nautida kahekümneseks saava EYSYSLA juubelikontserti. Lauljad Liilia Virves (vasakul), Anu Teppan ja Anu Hiiuväin harjutavad usinalt.

Hakatuseks katke laulu- ja tantsupeo ÜhesHingamine kodulehelt.
“Hinge” ja “hingamise” ühine tüvi pole juhus. Üks sõna arenes kunagi teisest, sest hingamine ja hing on seotud. Isegi nii seotud, et kellegagi ühes rütmis hingates võib hea õnne korral tema hingega kohtuda. See võluvägi toimib ka siis, kui üheskoos hingavad kümned ja tuhanded.

Otsides hingeldades õiget kohta. Hoiavad ootuses hinge kinni. Hõiskavad kogu hingest. Siis kohtuvad ühe rahva hinged. See on hingematvalt ilus.
Ühes hingamine võib muuta ajalugu. Resonantsiks koondunud hingevõnked on purustanud rauda ja riigikordi. Aga see pole üheshingamise ainus mõte.

Sel peol saame kokku nendega, kes laulsid ja tantsisid enne meid. Ja kaasaegsetega, kelle hing argises võidujooksus märkamata jääb. Ühes hingamises pole vahet, kas oled näoga kuulajate või esinejate poole või asud hoopis kusagil mujal. Kui hingad ühes, on Su hing kohal.
See terve rahva hingetõmme tuleb jälle.

Tere tulemast laulu- ja tantsupeole ÜhesHingamine!

2009. aastal toimub taas kord eesti pere kokkutulek – meie oma laulu- ja tantsupidu. Seekordne laulupidu kannab väga väärikaid daatumeid – 25-ndat korda tullakse kokku end ühe rahvana tundma ning esimesest laulupeost möödub 140 aastat. Tantsupidude ka juba väärikas ajalugu ulatub tagasi aastasse 1934, mil toimus I Eesti Mängude võimlemispidu.

Seekordsel laulupeol jätkatakse 1999. aastal alanud traditsiooni, et laulupidu koosneb kahest eriilmelisest kontserdist. Esimesel päeval on kavas nõudlikum repertuaar nii eesti kui ka lääne koorimuusika ja vokaal-sümfoonilisest repertuaarist.

Kaasatud on kontserdile kõik Eesti kutselised koorikollektiivid ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Teise päeva kontsert on enam väljakujunenud traditsioonide ja muusikaga, kus kõlab ainult eesti heliloojate looming. Laulupeo kunstiline juht on Ants Soots.

Tantsupeo mereteemalist etendust on huvilistel võimalik vaadata kolmel korral, traditsiooniliselt Kalevi staadionil. Tantsupeo idee autor on Henn Tiivel ja kunstiline juht Ülo Luht.

Laulu- ja tantsupeo juhatab sisse pillipidu, kuhu oodatakse ca 200 rahvamuusikut rahvamuusikaansamblitest üksikmängijateni.

On’s saarlastest ja muhulastest koorilauljad ÜhesHingamiseks valmis? Küllap ikka. Laupäevane laulukooride päev Sandla kultuurimajas on selle kujukaks näiteks. Ligi 350 lauljat kõikjalt üle kahe saare üheshingamise harjutamiseks ju kokku sõitnud ongi.

Sandla kultuurimaja suur saal saab kella kaheks lauljaist pilgeni täis. Istekohti napib. Toole tuuakse saali juurdegi. Kella poole kolmeks, nii nagu päevakava ette näeb, astuvad lavale võõrustajad, kohaliku kultuurimaja juhataja Annely Õisnurm ja Pihtla vallavolikogu aseesimees Priit Kuusk, samuti laupäevase laulupäeva kõige tähtsam ametimees, mentorkoolitaja, XXV laulupeo üks üldjuhtidest Heli Jürgenson.

Annely Õisnurm: viimase 20 aasta jooksul pole nii palju rahvast siin saalis olnudki

“Mul on rõõm teid kõiki siin näha! Ma olen siin majas töötanud kakskümmend aastat ja minu ajal ei ole varem nii palju rahvast siin saalis küll mitte olnud. Ja kas niipea tulebki. Kuna te olete kõik lauljad, seda suurem on minu rõõm,” räägib Annely Õisnurm.

Kultuurimaja juhataja tuletab meelde üht suvist sündmust, kui Pihtla naiskoor võõrustas Sandla kultuurimajas Sakala meeskoori.
“Oli lõbus laulude ja pillimängurohke õhtu. Kui ma pärast naiste käest küsisin, et kuidas siis oli, vastas üks osalenu väga tabavalt: “Kohe näha, et inimestel hing sees!” Ma arvan, et see lause iseloomustab ka teid kõiki.

Loodan, et teie hing ei ole täna jäänud kusagile köögilaua peale või riietekappi. Usun, et teil on hing sees. Soovin teile ilusat ja lõbusat päeva meie majas!” lausub majaperenaine.

Kohaliku võimu poolt ütleb tervitussõnu Pihtla valla volikogu aseesimees Priit Kuusk, kes samuti rõõmustab nii suurt hulka laulurahvast nähes. “Peame tõdema, et see maja täidab oma funktsiooni. Head laulupäeva teile!” lõpetab Priit Kuusk oma etteaste.

Tere tulemast, armastatud dirigent Heli Jürgenson!

Pärast Annely Õisnurme tervitust astubki paljudele lauljatele juba tuttav kooride “hirm ja arm” Heli Jürgenson aplausi saatel lauljate ette.
“Tere päevast! Mul on suur rõõm teie ees seista. Heameelega tulin ma siia, sest minu eelmise korra kogemus on hästi tore. Loodetavasti tuleb tänane päev töine, õhtupoolik aga meelt lahutav!” teeb mentorkoolitaja lühikese sissejuhatuse.

Lauljad peavad mõne tunni jooksul selgeks saama Urmas Lattikase loodud laulu “Väike maa” ja Aare Kruusimäe “Maailma avastamine”.
Heli Jürgenson tõmbab ohjad kohe pingule. “Kes eelmine kord minuga siin musitseerisid, siis nemad teavad, et teen vahel selliseid kentsakaid-imelikke harjutusi. Aga need on ikka selleks mõeldud, et laulmine meil paremini välja tuleb. Teie juurde tulen tagasi juba jaanuari lõpus esimeseks eelprooviks. Siis võimleme jälle,” juhatab mentorkoolitaja treeningtunni sisse.

Ja lähebki lahti. Hääleharjutusest, käte- ja pealiigutustest ega keha väänamisest pole kellelgi pääsu.
Asjast ülevaate saanud reporter hiilib saalist välja. Oh üllatust! Koridoris saali ukse taga uudistab inimesi suurte silmadega pisike lauljahing. Emme on samas lapsukest paremini kandetooli sättimas. Kohe läheb tutvuse sobitamiseks.

Viiekuuse võsukesega lauluharjutusele

Noor emme Lümanda külakoorist Anneli Enn on lauluharjutusele seltsi võtnud ka pere pesamuna, viiekuuse Antoni. Poiss uurib teraste silmadega ümbrust ja inimesi ning ei tee suurte onude ja tädide edasi-tagasi sebimisest väljagi. Anneli on mandri tüdruk, pärit Kesk-Eestist Koerust. Abikaasa sünnisaarele kolis noor pere hiljaaegu Tallinnast.

“Helistasin ise, kas saaksin koori laulma tulla. Kohe võeti vastu. Abikaasa käib mandril tööl. Suurema osa ajast olen kahe lapsega kodus. Kooris laulmine on toredaks vahelduseks,” räägib Anneli.

Väike Anton on harjunud emmega lauluproovides käima. “Vahepeal on ta mul kandelinas, siis tissi otsas. Omal ajal käisin minagi samamoodi emaga kaasas. Nii sain “Tuljakugi” päris väiksena selgeks,” pajatab emme Anneli.

Anneli meelest terendab Lümanda külakooril suur pidu silme ees. “Tahe on suur. Kõigepealt tuleb kopsaka repertuaariga ühele poole saada,” on nüüdne Viidumäe elanik sihikindel. Lümanda külakoori ja Pireti dirigent Ülle Reinsoo seisab selle eest hea, et mõlemad koorid repertuaari veatult omandaksid. Reinsoo sõnul on kooridesse alanud hooajal teisigi uusi lauljaid juurde tulnud.

“Pingutame ja harjutame selle nimel, et suvel laulupeole sõita. Laulud on rasked ja suur töö seisab ees,” tõdeb Reinsoo.
Heli Jürgensoni aadressil Ülle Reinsool kiidusõnadest puudust ei tule. “Ta on väga tubli dirigent. Tema õpetussõnadest on kasu nii lauljail kui ka dirigentidel,” hindab Reinsoo.

Enne laulupidu tähistatakse naiskoori Piret suurt juubelit. Piret saab juba kuuekümneseks. Kevadel annab koor Kuressaares juubelikontserdi.
Sandla kultuurimaja juhataja Annely Õisnurm laulab ise Pihtla naiskooris.
“Teeme tugevat tööd, et saaksime laulupeole minna. Meie koor on üsna noor. Saame alles kolmeaastaseks. Lauljad polegi varem suurel peol osalenud. Võib-olla mõni kunagi väga ammu.

Tegelikult on meie kandis koorilaulu traditsioon katkenud. Viimane koor tegutses siin 1970-ndate paiku. Praegu juhendab meid Marika Mets, kes käib kord nädalas Kuressaarest. Kuigi repertuaar on raskevõitu, püüame kõikidest lauludest jagu saada. Lauljad on tublid. Üritame sõelale jääda,” räägib Annely Õisnurm.

Muhu segakoor on väge täis

Dirigent Leena Peegel tunneb pärast esimest koolitustundi heameelt selle üle, et koor on kodus tublisti harjutanud, sestap ei tundunudki “lauludrill” väga raske.

“Tööd tuleb veel palju teha. Nädalas käime üks kord oma kolmekümne kahe liikmelise kooriga koos. Harjutame Muhu põhikooli muusikaklassis. Lauljad on üle Muhu saare – Kuivastust, Nõmmkülast, Nautsest, igalt poolt,” kirjeldab dirigent oma koori.

Lauljate pere on kirju. Mõned on alles esimest hooaega, teistel aga aastakümnete pikkune praktika seljataga. Leena Peegel käis ise esimesel suurel laulupeol 33 aastat tagasi.

“Käisime siis Hellamaa 8-klassilise kooli lastekooriga. See pidu on täitsa meeles. Laulupeo rongkäigus võeti meie käest teleülekande ajal intervjuu. Kodus isa ja ema vaatasid ja kuulasid. Pärast oli sellest palju juttu,” tuletab Leena Peegel oma esimest üldlaulupidu meelde.

Kuna kooril on jõulude ajal palju esinemisi, siis tihendatakse ka harjutamisgraafikut, et publikule meeldejäävalt laulda.
Nii nagu mujal tuntakse Muhuski puudust meeslauljaist. “Võtaksime mehi, just tenoreid oma koori juurde,” teavitab dirigent.

Ülo Roosil ja Neeme Metsal on koorilauljastaaži üle poole sajandi

Lyra laulja Ülo Roos sõitis esmakordselt Tallinna suurele peole Tiirimetsa kooli lastekoori liikmena 1950-ndate aastate keskpaiku. Seega on nüüdseks segakooris Lyra 35 aastat järjepanu laulnud mehel aukartustäratav koorilauljastaaž – enam kui poolsada aastat.

“Esimesest peost on mul meeles rongisõit Virtsust Tallinna. Mõni poiss jooksis ühe või kaks peatusevahet rongi järel, sest rong sõitis tasakesi,” meenutab Ülo Roos.

Kunagine Tiirimetsa koolipoiss on tänulik omaaegsele fanaatilisele muusikaõpetajale Aksel Kuusile, kes hiljuti oma 80. sünnipäeva tähistas. Nüüdseks on Ülo Roos osalenud vähemalt kaheksal suurel peol, rääkimata väiksematest laulupidudest maakonna- ja külakeskustes.

Taas astub Lyra publiku ette 28. novembri õhtul Kuressaare kultuurikeskuses kell seitse.
“Korraldame Lyra ajaloopäeva. Räägime koori loomisest 120 aastat tagasi. Ettekanded annavad koori ajaloost detailse ülevaate. Laulame muidugi ka. Ootame huvilisi!” kutsub Ülo Roos kuulama-vaatama.

Neeme Mets Orissaarest laulab Kuressaare kooris Ätsed.
“Orissaare koorides laulavad minust nooremad. Ätsed võtavad vanemad lauljad ka vastu. Olen 58 aastat laulnud ja teisiti ma ei saa. Kui ühest koorist välja visatakse, siis lähen teise. Muidugi üritame ka meie laulupeole.

Ma lähen kas või üksinda. 58 aasta jooksul ei ole mul mitte üks pidu vahele jäänud. Suured ja väiksed peod – kõikidel olen käinud. Erilise suure jõu saan rongkäigus marssides. Ma ei oska kohe rääkida, …see on minu elu osa,” tuleb Neeme Metsal sõnadestki puudu.
Kui koolituspäev läbi, algab pidu. Süüakse ja juuakse ning lauldakse jälle.

Kuue koori esitatust tunnistati mitteametlikel andmetel võidulauluks SÜM-i esitatud “Veinilaul”. Heli Jürgenson, kes Sandlas lauljatega rahule jäi, tuleb Saaremaale taas koore katsuma juba jaanuaris.

Print Friendly, PDF & Email