Tormide vahel jõudis Abrukal ära käia korstnapühkija

Ilmselt mõtlevad juba paljud lehelugejad, et küllap siinkohal jälle tuule- ja tormijutuks läheb. Õnneks ei pea ma neile, kes nii arvavad, pettumust valmistama. Lähebki. Tormi ja tuuleta ei saa me siin saarel kuidagi, see on üks meie eksistentsi osa.

Kahel nädalal järjestikku korraldas Saaremaa päästeosakond maakonna päästekomandodes õppepäevi. Leisis, Orissaares, Kihelkonnal ja Kuressaares olid päästekomando koosseisulistele töötajatele lisaks kaasatud ka abikomando liikmed.

Eelmisel teisipäeval õnnestus minulgi Abruka abikomando liikmena osaleda Kuressaares toimunud õppepäeval. Seal tutvustati Saare maakonna päästetöötajatele uut peatselt kasutusse võetavat raadiosidesüsteemi Ester. Tegemist on siseministeeriumi ametkondade vahelise raadiosidevõrguga. Õppepäev oli igati asjalik. Algul teooria ja siis praktika.

Uus raadiosidevõrk loodetakse Saaremaal tööle rakendada ilmselt 2009. a veebruaris või märtsis. Õppused viis läbi Kuressaare päästekomando pealik Arne Kana. Uus sidesüsteem peaks parandama ametkondade vahelist operatiiv-raadiosidet. Kui selline raadioside kunagi ka Abrukale jõuab, peaks see saareelanike turvalisust oluliselt tõstma.

Tulekahjudest on Abruka saare tingimustes isegi mõelda katastroofiline. Siinkohal oleks tark kasutada ühe Saaremaa keskkonnaametniku ajaloolisi sõnu, et “lepime kohe kokku, Abrukas tulekahju ei tule”.

Tore ta ju oleks, kui asjad sedapidi laheneksid. Aga see vanarahva tarkus, et uppuja päästmine on ikka eelkõige uppuja enda asi, osutub eriti aktuaalseks saare tingimustes. Hoidku kõigevägevam säärast sorti murede eest, aga head ja kvaliteetsed raadiosidevahendid kuluvad Abrukal, turvalisust silmas pidades, ka muuks otstarbeks ära.

Vaadake, kui valdav osa, täpsemalt kolm neljandikku Abruka saarest on kaetud põlismetsaga, kus telefonilevi lihtsalt ei ole, siis kujutage ette, mis võib juhtuda siis, kui mõni saare arvukatest külalistest peaks metsa eksima. Saare suurus on ju ikkagi 8,8 km². Mis siin pikalt arutada, iga tehniline vahend ja oskus seda käsitseda, mis saarel asuvate inimeste turvalisust suurendab, aitab süvendada siinsete elanike kindlustunnet.

Möödunud reedel võis Abrukal ringi liikumas näha korstnapühkijat. Mitte nii nagu tavaliselt, et naabrimees kadakatuustiga, millel kaalupomm raskuseks otsas, vaid kohe päris korstnapühkija. Ikka luud vööl, must kuub seljas ja kuldsed nööbid ees. Selleks asjameheks osutus Saaremaa tuletõrje- ja päästeühingu korstnapühkija Raul Kurm. Mees, kes on omal alal asjatundja ja seda tööd teinud 17 aastat.

Õnneks oli ilm sel korral meie poolt ja lasi korstnapühkijal rahulikult oma tööd teha. Ei sadanud ega tormanud nagu tavaliselt, vastupidi, kohati näitas päikestki.

Lisaks tavapärasele korstnapühkimisele ja kütteseadmete kasimisele andis ametimees ka asjakohase hinnangu nende hetkeseisule. Kõigele muule lisaks jagas ta veel teavet suitsuandurite ja tulekustutite kohta. Mis siin salata, tuleb tunnistada, et minu olemasolevatel teadmistel oli veel täienemisruumi kuhjaga.

Korstnapühkija külaskäigu tunnistuseks on mul nüüd ette näidata ka asjakohane paber, mis litsentseeritud spetsialisti poolt allkirjastatud. Hoidku kõigevägevam muidugi kahjutule eest, aga selle pisikese paberi õiget hinda tajub majaomanik alles siis, kui õnnetusejärgselt kindlustusrahade väljamaksmiseks läheb.

Sellel paberil võib väga suur väärtus olla. Seda enam, et korstnapühkija külaskäik läks keskmiselt maksma vaid 300 krooni. Ei taha küll siinkohal maailmaparandajana näida, aga soovitan tõsiselt kaaluda, kas kutsuda korstnapühkija ja loovutada selle teenuse eest teatud kogus kroone või vaadata ülejäänud elu kuuse alt oma kunagise kodu korstnajalga.

Hilissügisene päev on lühike ja laevgi teeb nüüd õhtuse reisi Abrukale varem. Sellele vaatamata jõudis korstnapühkija läbi käia ja korda sättida seitsme majapidamise küttesüsteemid.

Siinjuures võtan endale voli ja edastan kõigile asjaosalistele, kelle toimetamiste tulemusena Abruka rahva korstnad, ahjud ja pliidid korras, saarerahva siira tänu.

Print Friendly, PDF & Email