Kaunitar versus lömmisõidetud autoromu (9)

Kaunitar versus lömmisõidetud autoromu

 

Mäletan veel hästi aastat 1988, kui taas hakati valima Eesti missi. Missikrooni sai toona pähe Muhu rahvariietes Heli Mets. Tean, et poetasin teleka ees pisara, nii harras hetk oli… Aga kohe tulid ka kriitikanooled. Kes leidis, et miss võinuks ikkagi olla pikem ja siredam, teine arvas, et näe see tüdruk seal rea peal olla kohe hulka ilusam…

Nüüd on Eestis missivalimise vaimustus paraku raugenud. Ühel ajal hakkasid kaarte segama kaks härrasmeest – Valeri Kirss ja Raivo Kiisler. Saad sa siis, lihtne inimene, enam aru, kes see õigem mees on naisterahva ilu hindama. Missivalimine käib kuskil tagatoas, justkui salaja, ning rahvas kuuleb alles tagantjärele, et taas on üks kaunitar kuskil Hiinamaal Eesti rahvast esindamas käinud.

Selle kõige juures paneb imestama, et saarlased oma jonni ja järjekindlusega on täna õhtul valmis valima juba 16. Saarepiigat. Ja nagu näha, on sellel kauneima neidise valimisel veel jumet küll – kandideerijaid ju tervelt üheksa!

Ma ei ole päri nende tarkuritega, kes kogu seda nn missindust peavad paljalt üheks tühikargamiseks. Aga selle vastu on ju rohtu – kui sulle kaunite naiste pildid mitte ei istu, keera lehte. Massimeedia toidab sinu meeli ja mõtteid iga päev tapmiste, suitsiidide, liiklusõnnetustega.

Peaaegu et iga päev vaatab ajalehtede esiküljelt vastu üks lömmisõidetud auto või korrumpeerunud poliitik. Või mängi lihtsalt malet, lahenda matemaatikavõrrandeid, loe ulmekaid ja õudukaid. Valikuvõimalus on olemas. Tuletan meelde, et Saarepiigat valitakse aastas vaid üksainus kord!
Leian, et on igati tore, kui meie hulgas on nii palju ilusaid tüdrukuid, kes tahavad Saarepiiga tiitlit võita, ja et nad selle mõõduvõtmise raames ka midagi elust ja inimestest juurde õpivad. Tänu neile inimestele, kes jätkuvalt võtnud vaevaks Saarepiiga-valimisi korraldada.

Siia sügiseselt sombusesse ja pimedasse Kuressaarde sobib see missiüritus igatahes.

Print Friendly, PDF & Email