Osa pensionäre seisab valiku ees (6)

Osa pensionäre seisab valiku ees

 

Kuna järgmise aasta 1. veebruarist lõpetab riik pensionide ja muude rahaliste hüvitiste väljamaksmise Eesti Posti kaudu tasuta teenusena, seisab suur osa pensionäre valiku ees – neil tuleb kas avada pangakonto ja hakata edaspidi kasutama mõne kommertspanga teenuseid või siis tuleb neil posti teel saadava pensioni kättetoimetamise eest maksta teenustasu.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malveti sõnul ei puuduta väljamaksete uus kord mitte ainult pensionäre. See puudutab kõiki neid inimesi, kellele makstakse Eesti Posti kaudu sotsiaalkindlustusameti, tööturuameti või siis töötukassa rahalisi hüvitisi.

Nende jaoks, kes saavad juba praegu oma pensioni või hüvitised kätte mõne kommertspanga kaudu, ei muuda uus kord midagi. Samuti ei puuduta uus kord ka haigekassa makstavaid hüvitisi, sest nende väljamaksmisel kasutatakse juba aastaid kommertspankade teenuseid.

Statistika järgi elab Eestis veidi alla 400 000 pensionäri, neist Saare maakonnas umbes 10 500. Sotsiaalministeeriumi andmetel tehakse juba täna erinevate hüvitiste väljamaksetest ligi 70 protsenti panga kaudu. Mis puudutab Saare maakonda, siis siin on see suhe mõnevõrra teistsugune – 10 500-st sotsiaalkindlustushüvitise saajast kasutavad pangateenust umbes pooled (vt joonised).

Tasuta kojukanne vaid mõjuval põhjusel

Merle Malvet märkis, et järgmise aasta veebruarist viib riik hüvitise tasuta koju vaid väga mõjuval põhjusel. Kui säärast mõjuvat põhjust pole, võib hüvitise saaja tellida endale tasulise kojukande.

“Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige hüvitise saaja liikumistakistus või näiteks asjaolu, et inimene elab kusagil hajaasustuspiirkonnas ja seetõttu on pangateenus talle raskesti kättesaadav,” selgitas Malvet hüvitiste väljamaksmise uut korda.

“Liikumistakistuseks võib olla nii füüsilisest puudest tulenev takistus kui ka näiteks transpordikorraldusest tulenev takistus. Samuti võib pangateenuse raskesti kättesaadavaks muuta inimese võimetus iseseisvalt kasutada kaasaegset pangatehnikat.”

Juhul kui pangateenus on inimesele erinevatel põhjustel tõepoolest raskesti kättesaadav, peab ta sotsiaalhüvitise tasuta kojukande säilitamiseks täitma veel kahte tingimust: ta peab olema kas vanaduspensioniealine isik (meestel 63 eluaastat ja naistel praegu 60 a ja kuus kuud) või tööealine isik, kes saab töövõimetuspensioni ja kellel on tuvastatud sügav füüsiline või vaimne puue.

“Kui aga hüvitise saajal liikumistakistust pole ja kui ta ei ela hajaasustusalal, peab ta tegema valiku,” jätkas Malvet. “Et kas ta soovib pensioni tulevikus saada mõne kommertspanga kaudu või on nõus maksma iga kojukande eest teenustasu. Praegu on Eesti Postiga saavutatud kokkulepe, et üks kojukanne maksab hüvitise saajale 60 krooni.”

Mis puudutab pensioni kättesaamist postkontorist, siis see on võimalik ka pärast 2009. aasta 1. veebruari. Erinevus seisneb vaid selles, et raha väljastatakse pensionärile postkontoris asuva postipanga kaudu.

Saare maakonnas on postipank 10 postkontoris (vt kaarti). Et postipanga teenuseid kasutada (täpsemat infot saab nende kohta SEB pangast), selleks peab pensionär endale aga ikkagi pangaarve avama.

Teadete saatmist alustatakse sel nädalal

Merle Malvet kinnitas Oma Saarele, et juba sel nädalal saadetakse kõigile inimestele, kes on seni oma hüvitised kätte saanud Eesti Posti kaudu, koju kiri, milles on täpselt kirjas, millised valikuvõimalused inimesel on.

“Kirja juures on avaldus, mille inimene peab täitma ja hiljemalt 15. detsembriks tagasi saatma,” rääkis ta. “Kes sellist kirja aga mingil põhjusel ei saa või kes leiab, et ükski pakutud lahendus talle ei sobi, peaks nõu pidama kas pensioniametiga või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga – võib-olla on veel teistelgi sama probleem ja koos on alati kergem lahendust leida.”

Kui aga inimene soovib, et pension talle ka tulevikus riigi kulul tasuta koju kätte tuuakse, peab ta pensioniametile vastava avalduse esitama. Avaldused vaadatakse individuaalselt läbi ja seejärel langetatakse otsus, kas tasuta kojukande taotlus on põhjendatud.

Mis tingis korra muutuse?

Merle Malveti sõnul on põhjusi mitu. “Nimelt oleme juba mitu aastat olnud mures, et posti kaudu pensionide maksmise kulud kasvavad – Eesti Post on ju monopoolses seisundis ja hinna üle kaubelda on väga raske. Pealegi on panga kaudu hüvitiste maksmine juba praegu 20–40 korda odavam,” selgitas ta.

Lisaks olevat kommertspangateenus kliendile palju paindlikum – pole vaja päev läbi kodus istuda ja postiljoni oodata ega ka postkontoris järjekorras seista.

“Pealegi on pangateenus turvalisem nii raha saajale kui ka raha kojukandjale,” põhjendas Malvet. “Sest kui me võtame arvesse, et Eesti keskmine pension on praegu 4000 krooni, ja kui postiljon peab ühe ringkäiguga viima pensioni koju näiteks viiele inimesele, on tema käes korraga väga suur rahasumma – vähe on neid inimesi, kes säärase suure sularahahulgaga soovivad tänaval liikuda.”


Kohalikud pangajuhid üleminekust pensionide maksmise uuele korrale

SEB panga Kuressaare kontori juhataja Aivar Sõrm: 1. veebruarist lõpetab riik pensionide tasuta kojukande, mis tähendab, et inimesed, kes varem said raha kätte posti kaudu, peavad juba lähiajal tegema valiku ja leidma mingi teise kanali. Seda loomulikult juhul, kui tal puudub mõjuv põhjus edasiselt taotleda pensioni tasuta kojukannet.

Praegustes oludes on ikkagi ainukeseks pensionide kättetoimetamise alternatiivseks kanaliks pangasüsteem. Mis puudutab Saare maakonda, siis peaaegu kõigis vallakeskustes töötavad postipangad. Praeguse seisuga on postipankadega katmata vaid Kaarma ja Pihtla vald – need aga jäävad Kuressaare vahetusse lähedusse – ja Sõrve sääre tipp.

Järelikult on probleem selles, kuidas pääseb inimene vallakeskusse… Inimesel aga, kes pole kord kuus suuteline postkontorisse minema, peab juba praegu leiduma abiline, kes tema eest näiteks poes käib.

Swedbanki Kuressaare ja Orissaare kontorite juhataja Ave Reimaa-Lepik: Pankade jaoks on pensionärid väga oluline sihtgrupp. Aitame inimestel pangakontoris täita pensioniavalduse ning toimetame selle tasuta ja kiirelt pensioniametisse.

Meie töötajad on hea meelega nõus õpetama pangakaardi kasutamist. Kuigi EMOR-i leibkondade finantskäitumise viimane uuring kinnitas, et möödunud aasta jooksul on mõnevõrra suurenenud nende eakate inimeste osakaal, kes eelistavad oma raha kodus hoida, on samas siiski märkimisväärselt suurenenud ka nende pensionäride arv, kes eelistavad sääste koguda ja hoida pangakontodel.

Swedbank on pensionäridega koostööd teinud juba aastaid. Näiteks tulime juba 2,5 aastat tagasi välja spetsiaalselt seenioridele mõeldud pangateenuste paketiga. See sisaldab eraldi hinnakirjaga tooteid ja erikujundusega pangakaarti, mille esitamisel saab paljudes kohtades soodustusi.

Lisaks oleme teinud tihedat koostööd kohaliku pensionäride ühendusega ning oleme välja käinud ka lubaduse, et vajadusel oleme valmis sõitma ka valdadesse, et inimesi informeerida ja aidata neil tekkinud probleeme lahendada.

Print Friendly, PDF & Email