Aare Allik: ühed kurjategijad saame kätte, aga teised kasvavad kiirelt peale

Aare Allik: ühed kurjategijad saame kätte, aga teised kasvavad kiirelt peale

 

Neljapäeval vastas Oma Saare lugejate küsimustele Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar Aare Allik.

Viimasel ajal on läinud liikvele politsei väljakäidud väide, et Kuressaare politseijaoskonna prioriteediks ei ole avalik kord. Mis siis ikkagi on prioriteet nr 1?
Kahetsusväärne lugu selle artikliga, just seetõttu, et ajakirjanik on teemat käsitlenud asjatundmatult ja seetõttu põhjustanud järjekordseid pahameeleavaldusi politsei aadressil, ja seda kahjuks politsei suhtes täiesti teenimatult.

[Kuressaare] linnavolikogu istungil rääkisin, selgitasin volikogu liikmetele, milline on politseiline taktika maakonna teedel hukkunute ja vigastatute arvu mõjutamisel. Selgitasin selle kaudu põhjuseid, miks politseipatrulli on kesklinnas päevasel ajal suhteliselt vähe näha ja miks me ei saa oluliselt suuremas mahus tegeleda parkimisrikkumistega.

Järgnevalt käsitlesin avaliku korra rikkumisi Kuressaare linnas. Vastupidiselt ajakirjanduses nimetatule tõin politsei teise peamise töösuunana välja avaliku korra tagamise Kuressaare kesklinnas õhtustel ja öistel “kuumadel kellaaegadel”, millise ülesande täitmiseks saadab politseijaoskond tänavatele ka täiendavaid patrulle. Politsei peamisi prioriteete õhtusel ja öisel ajal on avalik kord Kuressaare linnas.

Olete öelnud, et politseinike arv Saaremaal on optimaalne. Mida see tähendab ja kuidas kommenteerite seda, et Orissaare piirkonna politseibussis võib väga sageli näha istumas abipolitseinikku?
Optimaalsus tähendab seda, et olemasoleva isikkoosseisuga on meile seatud ülesanded täiesti täidetavad. Küll olen alati lisanud, et suveperioodil vajame abijõudusid. Abijõuks on teiste maakondade patrulltoimkonnad, kes näiteks suurürituste ajaks meile appi tulevad, või siis julgestuspolitsei üksused. Abijõuks on ka meie koostööpartnerid piirivalvurid ning samuti abipolitseinikud. Ma ei halvustaks üheski valdkonnas vabatahtlikkuse alusel tegutsevat kodanikkonda.

Minu meelest ei ole Kuressaares lahtise turvavööga sõitmine pooltki nii kaalukas rikkumine kui kesklinnas linnavalitsuse ees praktiliselt ülekäigurajal parkimine. Olen näinud, kuidas politseiauto mainitud kohast mööda sõidab (suundudes operatsioonile) ja hiljem kohanud sama patrulli perearstikeskuse juures väärteo protokolli koostamas turvavööta sõidu eest.
Politseitöö sisuks ei ole väljakutse ootamine, et siis vilkurite saatel sündmuskohale sõita. Politseipatrullid tegutsevad selgete ülesannetega. Kõrvalseisja võib jääda pika näoga vaatama mööduvat politseisõidukit, samal ajal kui kodanik märkas nahaalset valesti parkijat ja politseinik seda samuti märkas (või pidi märkama).

Kahjuks ei saa kõrvalseisja üldjuhul teda, kuhu politseisõiduk sõitis ja millise ülesandega. Juhul kui on mitu sündmust korraga, peab patrulltoimkond valima neist suurema ohuastmega sündmuse ja asuma sellega tegelema. Paratamatult jäävad madalama ohuastmega sündmused ootele.

Kui patrullil on võimalus valida, kas reageerida nende silme all toimuvale valesti parkimisele või jätta ootele vägivallajuhtum kuskil korteris, siis on patrulli kohustus valida vägivallatseja kinnipidamine.

Kuidas on lood järelkasvuga Kuressaare politseis, kas noori kadette on peale tulemas?
Järelkasvu üle ei saa Kuressaare jaoskond kurta. Igal aastal on meile tööle tulemas 2–3 uut töötajat. See tähendab, et politseisse töölesaamiseks on tekkinud järjekord. Saame võtta meile tööle vaid parimaid ja teisest küljest saavad meie ridades töötada vaid head töötajad.

Kas olete rahul oma töötajatega?
Politseijaoskonna kui terviku tegemistega saab täiesti rahul olla, see ei ole vaid minu arvamus, samal seisukohal on ka Lääne politseiprefektuuri juhtkond. Samas, nii nagu igas meeskonnas, on ka meil erineva tasemega mängijaid – on tippe, kes on eeskujuks kogu politseile, teise äärmusena on ka meie seas (küll üksikuid) selliseid, kes mõnikord oma ülesannete tasemel ei ole…

Mitu konstaablit ise ametis peaksite, et politseid veelgi rohkem töötamas näeks?
Politseinikke võiks ju alati olla rohkem, teisalt on selline soov sõltuvuses riigi võimalustest, eelarvest. Täna on riik pidanud oluliseks 2009. a eelarves mitte kärpida politsei võimalusi tema ülesannete täitmisel, samal ajal kui paljude riigiasutuste eelarvetes on negatiivsed muutused tulemas.

Lihtsamalt – kui riik peab oluliseks politseinike arvu tõsta, siis eraldab ta eelarvesse ka vastava hulga raha. Kui riik otsustab teisiti, siis kahandab ta politsei eelarvet ja pärast seda on politseinikke vähem.

Politsei ei tule toime valesti parkijatega. Iga päev pargitakse hommikust õhtuni politseimaja lähedal Nordea panga ees parkimise keelutsoonis. Võib-olla on keelumärk raskesti märgatav. Tehke siis maha kollane jutt või paigutage sinna mõned lillepotid.
Politsei töövahendiks ei ole värvipintsel ja aiatööriistad. Voli selliste tööriistade kasutamiseks on pigem teistel osapooltel.

Kas neljapäevases Oma Saares ilmunud parkimise lugu on järjekordne ilming sellest, et linn ja politsei ei saa üleüldse omavahel kaubale?
Linnaga kui ühe tähtsaima koostööpartneriga on politseijaoskonnal head suhted ja politsei poolelt linnale tihe infovahetus. Tagasiside jääb teinekord küll kesiseks või juhtub, et mõni linnaametnik eelistab politseiga suhelda ajalehe vahendusel. Kuid meie majade vaheline kaugus ei ole suur ja loodan, et ka selles osas toimuvad muudatused.

Mille taha on jäänud linnas valesti parkijate probleemi lahendamine?
Politseiametnikke ja -patrulle on maakonna teedel kindel arv. Neil on kindlad ülesanded, enamik ülesannetest tulenevad taotlusest politseiliste meetmetega mõjutada hukkunute/vigastatute arvu maakonna teedel. Politsei tegeleb parkimisteemaga muude ülesannete kõrvalt.

Mitmedki nahaalsed rikkujad on saanud oma karistuse ja saavad ka edaspidi. Käsitlemata ei saa jätta, milline on linna roll selle valdkonnaga tegelemisel. Linn kehtestab liikluskorralduse, sh parkimiskorra, see on omavalitsusele seatud ülesanne, samuti on seadus määranud kehtestatud kordade järelevalve ja menetluse õiguse, milline õigus on samuti antud linnale, sellise järelevalve õigus on antud lisaks ka politseile.

Linn oma õigusi täna ei kasuta. Otsustaja jaoks osutub paratamatult kaalukamaks tänane politseitöö põhisuund – intensiivsema liiklusjärelevalve kaudu hukkunute/vigastatute arvu vähendamine. Kuidas otsustaks lugeja?

Kas minu põhiseaduslikke õigusi ei rikuta, kui mind peetakse niisama kinni, ilma et ma oleks midagi rikkunud, ja parasjagu ei toimu politseioperatsiooni?
Üldisemalt on politseile politseiseaduse alusel antud rida õigusi, mida tavakodanikel ei ole. Kui avaliku korra huvides on vajalik ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õiguserikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isikusamasus, siis on politseil õigus teie andmeid kontrollida ja vajadusel toimetada teid politseiasutuse ruumidesse.

Kui sõidukite peatamised hakkavad kuidagi VÄGA sagedasti korduma, hakkab asi ahistamise või kiusamise moodi välja nägema.
Politseinikud peavad suutma inimesele arusaadaval moel selgitada sõidukite peatamise põhjust. See, et politseid on liikluspildis varasemate aastatega võrreldes rohkem näha, peaks ju ainult heameelt tegema. Meie rolliks on intensiivsema liikluse järelevalve kaudu mõjutada kahanemise suunas maakonnas liiklusõnnetustes hukkunute, vigastatute hulka.

Tegemist on väga mõtlemapanevate arvudega, kui maakonnas on 2008. a 9 kuuga liiklusõnnetustes hukkunud 4 inimest, vigastada saanud 59 inimest, ja neist 20 joobes juhtide süül. Leian, et politsei suurem kontroll teedel on seetõttu põhjendatud.

Kas kesklinna ööklubide juurde on juba pandud videokaamerad? Kui ei ole, siis kas on plaanis seda teha?
Videovalve paigaldamine sellesse kolmnurka on äärmiselt oluline. Hindan ise kaamerate mõju selles piirkonnas kuritegusid ennetava meetmena äärmiselt tõhusaks.

Kas on mingeid mooduseid, mis hoiab politseinikke politseitöös läbi põlemast?
Eks peamised hoidjad on pereliikmed ja meie kollektiiv ise. Lisaks suunatakse Lääne politseiprefektuuris igal aastal taastusravi eesmärgil sanatooriumisse 20–25 ametnikku. Vajaduse tekkimisel saame kaasata psühholooge. Võimalused on meil olemas, kuid olulisem on, kuidas selliseid juhtumeid õigel ajal ära tunda. Selles osas on meil arenguruumi.

Miks Valjalas toimunud tapmise fakt politsei poolt salastati?
Seda politsei teinud ei ole. Meie töö eripära tõttu ei saa me erinevate sündmuste korral kohe astuda ajalehtede uudisterubriiki. Küll oli menetluslikult uurimise esimeses etapis tegemist hoopiski kehalise väärkohtlemisega, hilisemalt saabus kannatanu surm.

Kes uurib Orissaare internaatkooli varade laialitassimist? Väidetavalt osalesid selles aktsioonis ka teie alluvad?
Selles juhtumis on menetleja Kuressaare politseijaoskond. Kui küsijal on andmeid, et politseinike tegemised selles juhtumis on olnud seadusega vastuolus, palun sellest ka politseile julgesti teada anda.

Mõni aeg tagasi olid sagedased akende sisselöömised. Kas kurjategijad on kätte saadud? Vaevalt et nii väikses kohas mitu aknalõhkujate kampa tegutseb.
Rääkides Kuressaare linnast, tegeleb nende nimetatud juhtumitega linna konstaabel Paavo Tänav, kes on igati tubli mees. Ja seda mitte vaid sõnades, ma ei liialda, et pühendunud korrakaitsjana on ta vandaalitsejad, korrarikkujad rõhuvas enamuses tuvastanud ja asjaosalised on seetõttu ka oma karistuse saanud.

Häiriv on aga see, et ühed kurjategijad saame kätte, teised aga kasvavad kiirelt peale. Tundub, et tegemist on lõputu kontiinumiga. Siiski me teeme oma tööd edasi, samas usume, et ka teised seotud osapooled, kes peaksid hea seisma ennetusliku töö eest, näeksid kord oma rolli ja vastutusala turvalisema linna, küla või valla loomisel.

Miks ei ole võimalik ära hoida kohalike noortekampade kogunemisel tekkivaid seaduserikkumisi? Kuressaare linn ei ole ju nii suur, et ei teaks, kuhu noored kogunevad. Miks õhtu saabudes linnas politseinikke näha ei ole?
Inimeste (noorukite) kogunemisele ei saa midagi ette heita – see on nende põhiseaduslik õigus. Ma arvan, et me ei ela selles ajajärgus, kui inimeste kogunemises näha kohe ohtu ühiskonnale või avalikule korrale.

Teistmoodi käitub politsei siis, kui need inimesed teiste kodanike rahu häirima hakkavad. Asjalik on siit ka edasi mõelda – kas neil noortel, eriti kui nad kooliealised on, ei ole siis tõesti muud teha kui tegevusetult linnatänavail “hängida”.

Ma leian, et rõhuasetus peaks hoopiski olema siin järgmine – kas mitte lapsevanemad eelkõige, kool ja omavalitsus ei peaks selle üle pead murdma, et noortele kontrollitud vaba aja veetmise võimalusi pakkuda ja püüda sel viisil seaduserikkumisi ära hoida. Politseiline sekkumine on tegelemine tagajärjega ja annab vaid hetkelise lahenduse.

Print Friendly, PDF & Email