Tuleohutusest peaksid kõik teadma (2)

Tuleohutusest peaksid kõik teadma

 

Eesti päästeala arenduskeskus viis Kuressaares läbi Saaremaa külavanemate tuleohutuskoolituse. Räägiti tulekahjude statistikast põhjustest ja tagajärgedest ning tulekahjude ennetamisest, tutvustati tulekustutusvahendeid ja õpetati, kuidas tulekahju korral tegutseda.

Üks mõtlemapanev statistiline näitaja, mille koolitajad tõid, on juba see, et Eesti jagab maailmas esimest-teist kohta Venemaaga ning on Euroopa Liidus esimesel kohal tulekahjudes hukkunute arvu poolest. 2007. aastal toimus Eestis 10 400 tulekahju ja tules hukkunuist moodustasid 68 % mehed.

Ohud ümbritsevad meid iga päev

Iga päev me ei mõtle, kui suures ohus on meie külades talud sellest vaatevinklist, kui palju aega võtab tuletõrjekomandol meie koduni jõudmine ja kas ta üldse ligi pääseb – see 18 tonni kaaluv punase kuke püüdja… Millised on meie külavaheteed ja tee, mis viib meie koduni?

Omanik on kohustatud oma majapidamises tuleohutuse tagama. Tulekahju ennetamise kampaania on viimastel aegadel seotud suitsuanduri reklaamimisega, mis peab meie elamutes kohustuslikus korras üleval olema hiljemalt 1. juuliks 2009. a.

Meile näidatud õppefilm tõestas, et just need esimesed viis minutit on olulised. Meie ise suudame olulisema teha, kui oleme õigeaegselt avastanud tulekahju tekke. Nüüd jõulude eel oleks vahest tark pista jõuluvana kingikotti mõni suitsuandur ja pole paha, kui jõulumees selle ise ka lakke kinnitaks. Täismäng!

Kütteperiood ei tule ootamatult

Talve tulekul oleme aktiivsemad kütma. Kas meie korstnad ja lõõrid on selleks valmis? Aastaringse kütmise korral tuleks korstnaid puhastada vähemalt kaks korda aastas. Tahmapõlengud külmal ajal on üks sagedasemaid tulekahjuliike.

Tulekahju võivad põhjustada ka elektriseadmed, mis vanades taludes on veel nõukaaegsed ega pruugi ajahambast puretuna pingele enam vastu. Küllap tasuks oma majapidamine ka selle pilguga üle vaadata.

Kaasaegsed küttesüsteemid vajavad samuti teadmisi, pealtnäha peen ja kaunis asi ei pruugi teatud temperatuuridega alati sobidagi. Kui kütame kaminat või saunakerist, võib pealtnäha sarnastel metallkorstnatel olla suur vahe. Tasuks asja lähemalt uurida või lausa spetsialistiga nõu pidada.

Selgus tõsiasi, et tulekustuteidki on erinevaid liike ning erinevate tulekahjude kustutamiseks. Tulekahjud liigitatakse klassidesse A, B, C ja D, selliseid tähiseid leiate ka kustutite pealt. Iga koolitusest osavõtja sai järele proovida, kuidas kasutada kustutit leekide summutamiseks.

Veehoidlaid pole

Valusam teema on tuletõrje veevõtukohad külades. Kui pole tuletõrje veehoidlaid, siis seda, kuidas on lood looduslike veevõtukohtadega, tuleks jälgida aastaringselt. Põuased suved võivad loodusliku veekoha kuivaks jätta. Külas elavad inimesed peaksid kindlasti kursis olema, kust võib vett vajadusel operatiivsemalt kätte saada ja kuhu võimas auto ligi pääseb.

Ja kui külas üldse sellist kohta pole, siis tuleks külarahval koos tegutsema hakata. Lahenduse otsimine pole ainult külarahva mure, see on ka omavalitsuse küsimus.

Jaga adekvaatset informatsiooni

Kõik me teame numbrit 112, millele helistada, kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond ohus on või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Info tuleks edestada rahulikult ja täpselt, kirjeldades ohtu ja öeldes oma aadressi jne. Kuna eriolukorras käitutakse tavalisest teisiti, võib juhtuda, seda eriti vanematel inimestel, et päästjate õigesse kohta juhatamine võib tõsiseks probleemiks osutuda.

Pole paha, kui oskad helistades öelda oma postiindeksi, operaator määrab nii sinu asukoha kiiremini. Veel parem, kui kaasaegsed aparaadid on määranud sinu GPS koordinaadid ja needki on telefoni kõrval kirjas. Nii leitakse kiiremini tee sinu koduni.

Miks nii? Sellepärast, et häirekeskuseid on üle Eesti viis ja kui üks on parasjagu kinni, võib teie kõne juhtuda kas või näiteks Jõhvi ning siis seletada, et asute Võhmal Põlde talus on pisut segadusttekitav, sest Võhma-nimelisi kohti on Eestis mitu.

Päästeala infotelefon 1524 töötab 24 tundi ööpäevas ja jagab päästeala puudutavat informatsiooni. Kui tahad talumaadel lõket teha, küsi eelnevalt kas või tuule kiirust, olemaks kindel, et sa ei riku seadust ega ohusta naabreid.

Perearsti nõuandetelefon 1220 töötab samuti 24 t ööpäevas, andes meditsiinilist nõu eesti ja vene keeles. Sinna võib näiteks helistada, kui oled võõras riigis reisil ja vajad eestikeelset nõu mõne terviseprobleemi korral. Meie igapäevases eluski tuleb ette olukordi, kus läheb vaja lihtsat nõuannet, siis tasukski helistada numbril 1220.

Teavitustöö on hädavajalik

See koolitus kestis kaks päeva, üks oktoobrikuus ja teine novembris.
Oma ala spetsialistid oskasid tõsise teema huvitavalt edasi anda ja küllap mitmeski Saaremaa külas on nüüd külavanem, kes oskab eriolukorras teadlikumalt tegutseda ning saadud teavet omakorda külarahvale edestada. Nüüd juba tasub temaga konsulteerida mitmes küsimuses.

Meil Saaremaal on aga päästekeskuse ja elanike kontaktisik Kätlin Poopuu (tel 45 21 821 või 50 68 383), kes kohalikke olusid tunneb.

Koolitusega kaasnesid ka kingitused osavõtjatele – kaks tulekustutit.
Tore, et selline projekt läbi viidi, täitsa kuldaväärt, ainult külavanemaid võinuks kohal olla rohkem.

Maive Õispuu
Käesla külavanem

Print Friendly, PDF & Email