Samuli vahtra registrisse kandmiseks kulub veel aastaid

Samuli vahtra registrisse kandmiseks kulub veel aastaid

NOOR DENDROLOOG: Seitsmeaastane Samuli Martin avastas iseeneslikult tekkinud uue vahtrapuu vormi Tagaverel vanaema juures suvitades 2007. aastal. Eesti dendroloogiaselts andis uuele leiule nimeks hariliku vahtra valgekirjulehtedega vorm Samuli.

2007. aasta suvel seitsmeaastase Samuli Martini poolt Tagaverel avastatud vahtrapuu vormi registreerimine Hollandi registris uue sordina võtab aega vähemalt 5–6 aastat.

Sel suvel viis Eesti dendroloogiaseltsi liige, Nurga puukooli omanik Rudolf Pehter dendroloogiaseltsi poolt Samuli vahtraks ristitud puu oksad Poola paljundamisele, edasi jagatakse pookoksad erinevate kasvatajate vahel. “5–6 aasta pärast üritame tulemused kokku võtta. Siis selgub, kas puu säilitab oma krussis lehe ja valgekirju vormi või mis kujuga ta edasi kasvab,” rääkis Pehter.

Näiteks 1980-ndatel Eestis leitud Paldiski vaher säilitas pärast pookimist ja katsetamist küll oma erilise lõhkise lehekuju, ent kasvu kiirus ja välimus erinesid emataimest oluliselt. Ent erilise lehekuju tõttu on Paldiski vahtra puhul tegemist ikkagi omaette sordiga.

Pehteri sõnul leidub uue sordi nime väärilisi erimeid looduses tegelikult väga palju, kuid Eestis puuduvad “taimejahimehed”, kes neid registreeriksid. Selles valdkonnas on kõva tegija Tšehhi, kus arvukad huvilised sõidavad ringi ning korjavad näiteks mägedest mändide või kuuskede otsast tuuleluudasid ja paljundavad neid.

Ka Eestis ja Saaremaal on looduses omapäi tekkinud palju uusi sorte, kuid keegi ei paljunda ega registreeri neid. Pehter tõdes, et Eestis on ilupuud seni kõik registreerimata, mistõttu dendroloogiaseltsil tekkis plaan kõik eestimaised sordid registrisse kanda.

Rudolf Pehter tunnistas, et kasutab Samuli vahtra pookimisel usaldusväärset Poola äripartnerit, et vältida uue võimaliku sordi sattumist hollandlaste kätte, kes võivad selle hoopis teise nime all ära registreerida. “Aianduses on kõige suuremad tootjad ja kõige suuremad vargad hollandlased. Neil on vaja oma väikses riigis tootmist kuidagi laiendada ja raha teenida ning nad kasutavad igasuguseid nippe,” selgitas Pehter.

Samas ei himusta vargad mitte iga sorti, vaid ikka ainult neid, mis on silmale ilusad vaadata ja pakuvad ostjatele suuremat huvi. Et Samuli vaher pakub huvi vaid kitsale ringile ning müügiedu on välistatud, pole mõtet puule tasulist patenti võtta. Puu kantakse tasuta registrisse, kuhu märgitakse leidja andmed ja sordi ametlik nimi.

Print Friendly, PDF & Email