Loodushetk: Sügis on täis vilju

Loodushetk: Sügis on täis vilju

 

Hilissügisestel raagus puudel-põõsastel võib nüüd imetleda erinevaid vilju, mis on seal nii iluks kui ka ahvatluseks lindudele. Kikkapuu kevadel tagasihoidlikest õitest on saanud pilkupüüdvad fuksiapunased viljad.

Lumimari ehib end lumivalgete marjadega, punast ja musta värvi vilju on paljudel liikidel. Tammedel on sel sügisel rohkesti rohekaid tõrusid, millega metsloomad end nuumavad. Vilju kannavad ka okaspuud.

Meie kodumaise taimestiku neljast igihaljast okaspuuliigist kolm on enamikule hästi tuttavad: harilik kuusk, mänd ja kadakas. Kuuse ja männi viljad on käbid, kadaka rohelisi ja mustjaid vilju kutsutakse marjadeks, kuid botaaniliselt on need marikäbid. Need viljatüübid on tavalised, enamikule tuntud.

Neljas igihaljas kodumaine okaspuu harilik jugapuu (Taxus baccata) on Eestis nii haruldane, et paljud inimesed pole teda looduslikes kasvukohtades kohanudki.

Liigi nimetus baccata tuleneb ladinakeelsest sõnast bacca (marju kandev), kuna jugapuu on sügiseks kasvatanud eriti huvitavad viljad. Need on punast värvi marjataolised viljad, marikäbid nagu kadakalgi, mis jugapuu sügavroheliste okaste taustal silma torkavad. Sel sügisel on Kuressaare linnapargis ja haljasaladel kasvavatel jugapuudel neid rohkesti.

Jugapuu (fotol) on kahekojaline taimeliik. Jugapuu õitseb kevadel, ta tagasihoidlikest emasõitest arenevad seemned, mille ümber kujuneb küpsemise ajal punast värvi lihakas seemnerüü e arill, mis ei ümbritse seemet üleni, vaid on otsast avatud.

Jugapuu okkad, koor ja seemned on väga mürgised, kuid punane mahlaka konsistentsiga seemnerüü on magusamaitseline, pole mürgine ja meelitab linde ligi. Jugapuu vilju söövad meeleldi rästad, siidisabad ja tihased ja nii levitavad nad ka seemneid.

Lindudele pole mürgised seemned ohtlikud, kuna läbivad seedetrakti nii kiiresti, et selle ajaga ei saa nad mürgistust. Küll aga ei tohi jugapuu vilju mürgistuse kartuses süüa loomad ja inimesed.

Print Friendly, PDF & Email