Finantskriisi mõju põllumajandusele pole märgata (2)

Finantskriisi mõju põllumajandusele pole märgata

MURDEAEG: Maakonna ja kogu Eesti põllumajandus on piimakarjakasvatuselt liikumas lihaveiste pidamisele.

Eelmisel nädalal statistikaameti koduleheküljel ilmunud arvud kinnitavad, et rahandussektoris alanud kriis pole meie põllumajandust suurt veel puudutanud. Kolme kvartali statistika kohaselt on põllumajandusloomade arv Saare maakonnas püsinud enam-vähem läinud aasta tasemel (vt joonis 1). Sama võib öelda ka põllumajandustoodangu põhinäitajate kohta.

Saaremaa talupidajate liidu esimees Aivar Kallas tõdes, et võib-olla hakkavad rahanduskriisi tagajärjed põllumajanduses end tunda andma alles järgnevatel aastatel.

“See, mis praegu panganduses ja finantsmaailmas üldse toimub, pole meie põllumajandusse veel jõudnud,” rääkis ta. “Võib-olla hakkavad rahanduskriisi mõjud põllumehele toimet avaldama järgmisel või isegi alles ülejärgmisel aastal.”

Kallase sõnul saavad põllumehed investeeringutoetuste raha kätte alles pärast seda, kui investeeringud on juba tehtud. “See aga tähendab, et alguses peab põllumees raha välja käima ja kui tal seda piisavalt pole, tuleb pangast laenu võtta,” selgitas ta. “Samas on aga pangad alles hakanud finantskriisi tõttu laenutingimusi karmistama.”

Kui aga põllumehel tõsiseid tagatisi pakkuda pole, jääb laen saamata ja investeeringud tegemata. “Seepärast võibki eeldada, et rahanduskriisi tagajärjed annavad põllumajanduses end tunda järgnevatel aastatel.”

Munatoodang langes drastiliselt

Analüüsides Saare maakonna põllumajanduse kolme kvartali statistikat, ilmneb, et märkimisväärselt (ligi 700%) on sel aastal kahanenud munatoodang (vt joonis 2). Võrreldes praegust olukorda läinud aasta sama perioodiga, võib öelda, et tänavu on tööstuslik munatoodang Saaremaal praktiliselt olematu.

Kui möödunud aasta üheksa kuu jooksul toodeti meie maakonnas ligi 2,7 miljonit kanamuna, siis sel aastal oli sama näitaja ligi seitse korda väiksem.
Munatoodangu sedavõrd drastilisel vähenemisel on vaid üks seletus – käesoleva aasta alguses lõpetas Ovolex OÜ Saaremaal munade tootmise ja sulges Kaarma vallas asunud kanafarmi.

Mis puutub Saare maakonna piimatoodangusse (vt joonis 3), siis see on möödunud aastaga võrreldes jäänud tänavu enam-vähem samale tasemele (juurdekasv 1,1%). Tõsi, statistika näitab, et piimaveiste arv on vähenenud (–3,4%), kuid samas on veidi enam kui 4% võrra suurenenud maakonna keskmine piimatoodang lehma kohta.

Piimakarjalt lihakarjale

Umbes poolteist sajandit tagasi algas Eesti põllumajanduses märkimisväärne muutus – üleminek taimekasvatuselt karjakasvatusele, eelkõige piimakarja arendamisele. Säärase suunamuutuse üheks põhjuseks oli maailmakaubanduse kiire areng, mille tagajärjel meie karmides klimaatilistes tingimustes toodetud teravili ei suutnud turul kõrge omahinna tõttu enam konkureerida.

Teatud suunamuutus meie põllumajanduses on täheldatav ka praegu – on alanud üleminek piimakarjalt lihaloomade kasvatamisele. Saare maakonna tapaloomade eluskaalu puudutav võrdlev statistika näitab tapasigade, -lammaste ja -kitsede eluskaalu kasvu (vastavalt 4,7 ja 6,3 protsenti) ning tapaveiste eluskaalu vähenemist (vt joonis 4).

Suunamuutust meie loomakasvatuses kinnitas ka talupidajate liidu esimees Aivar Kallas. “Asjaolu, et tapaloomade eluskaalu statistika näitab veiste osatähtsuse vähenemist (Eestis –12,7%; Saare maakonnas
–10,8% – toim), võib olla seletatav üleminekuga piimalehmadelt lihaveiste ja teiste lihaloomade kasvatamisele.”

Kallase sõnul on viimasel ajal piimatootmisele kehtestatud varasemast karmimad ja keerulisemad nõuded ning nendest kinnipidamine muudab tootmise kulukaks.

“Paaril viimasel aastal on suur osa loomakasvatajatest hakanud piimakarja lihakarja vastu välja vahetama,” selgitas ta.

“Praegu on ses osas üleminekuaeg ja sellega võib seletada ka veiste tapakaalu vähenemist. Paari aastaga peaks  lihaveiste osatähtsus tapaloomade  statistikas kindlasti suurenema.”

Print Friendly, PDF & Email