salmepaat.blogspot.com vahendab muistsete saladuste paljastamist

salmepaat.blogspot.com vahendab muistsete saladuste paljastamist

 

Salmelt leitud muinaspaadi uurimistööde tulemuste avalikustamiseks lõid arheoloogid Eestis esmakordselt spetsiaalse blogi, mis asub aadressil salmepaat.blogspot.com .

“Arheoloogias pole sellist asja Eestis varem tehtud,” ütles Oma Saarele blogi asutaja, Salme arheoloogiliste kaevamiste teise etapi juhataja ja muinaspaadi projekti koordinaator, Tartu ülikooli arheoloog Marge Konsa.

“Blogivormis tegime seepärast, et seal ei pea suurt vaeva nägema vormistamise ja kujundamisega, ja kuna meie meeskond on noor, pole blogimine meile võõras asi,” rääkis Konsa.

Arheoloog kinnitas, et alguses loodi blogi Salme inimeste palvel, kes soovisid kaevamiste ja leidude kohta kiiresti informatsiooni saada. Hiljem on blogi kohta tulnud väga positiivset tagasisidet, sellele viidatakse mitmetel kodulehekülgedel ning salmepaadi uudiseid kommenteeritakse ka paljudes selle ala huviliste foorumites.

Ränivetikad

Atko Heinsalu Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudist uuris Salme laevast võetud proovide abil, milline oli ränivetikate omaaegne elukeskkond.

Diatomeed ehk ränivetikad on mikroskoopilised organismid, mis on tundlikud indikaatorid veekogude toitainete sisalduse, pH, soolsuse ja temperatuuri suhtes, näitavad basseini veetasemete kõikumisi ning võimaldavad rekonstrueerida veekogus toimunud keskkonnamuutusi.

Atko Heinsalu: Ma ei saa olemasoleva ränivetikaandmestiku põhjal välistada hüpoteesi, et tegemist on olnud muinaspaadi matustega. Kui eeldada, et muinaspaat koos meeskonna, loomade ja esemetega maeti tänapäevase Salme küla lähistele, siis maeti paat rannasetetesse ja kasutati selle täitmiseks ka rannasetteid.

Röntgenanalüüs

Andres Vindi Tartu ülikooli arheoloogiakabinetist tegi mõnedest Salme I ja II leiukoha esemetest röntgenanalüüsi. See näitas, et laevast leitud väiksemate raudesemete seisukord on üsna halb. Esemed on tugevalt korrodeerunud ja kohati on neis rauda alles jäänud vaid vähesel määral.

Kaheteraline mõõk Salme II leiukohast on valmistatud damaskitud terasest. Röntgenpildil on näha sellele iseloomulik mustriline struktuur.

Relvaspetsialist Jaak Mäll Eesti ajaloomuuseumist selgitas, et Salme mõõga puhul on tegemist kõige lihtsama damaskimise viisiga – keskel on kolm kihilist latti (raud-teras-raud-teras…), mis on enne paketi kokkupanemist igaüks eraldi tordeeritud ja uuesti kandiliseks sepistatud.
Teramik on kokku keedetud viiest latist, paketi kaks äärmist on lõiketeradena ilmselt terasest.

Metallesemete seisukord ja konserveerimine

Konservaator Aive Rumm Tallinna ülikooli ajaloo instituudist tegi kokkuvõtte Salme muinaslaevast pärit metallesemete seisukorrast ning nende konserveerimise viisidest:

/–/ “Salme muinaslaevast pärit väiksemad raudesemed (needid, noad, nooleotsad) on säilinud suhteliselt halvasti. Esemeid katab tugev paakunud pinnase kiht, objektid on kerged ja rabedad. Säilinud metalliosa korrosiooniproduktide kihi all on väike, kuna tõmme magnetiga on nõrk. Õnneks pakiti kõik esemed kohe pärast väljakaevamist niiskesse keskkonda, hoides nii ära järsust keskkonnavahetusest tuleneda võivad kahjustusprotsessid, mis oleksid võinud esemete seisundit veelgi halvendada.

/–/
Metallesemete edasine konserveerimine sõltub otseselt nende seisundist. Suurematel esemetel (mõõgad, odaotsad), millel on säilinud tugev metallsüdamik, püütakse korrosiooniproduktid eemaldada, kasutades erinevaid meetodeid ja nende kombineerimist (mehaaniline puhastamine, keemiline töötlemine hapetega, elektrokeemiline puhastamine).

Seejärel kaetakse esemed tanniinilahusega ning vahatatakse. Väiksematele esemetele tuleb läheneda väga ettevaatlikult, kuna metallsüdamikku on säilinud vähe või pole selle olemasolu üldse kindel.

Eesmärk on eemaldada vähemalt pinnasejäägid ja moonutavad korrosiooniproduktid, et tuua välja esemete esialgne kuju. Kui on oht, et selle tegevuse käigus võib mõni ese laguneda, tuleb ta jätta nii nagu on ja hoolitseda ainult tema edasise säilivuse eest.”

Print Friendly, PDF & Email