Pensionärid palusid meeril uurida jäätmehooldustasu arvestust (7)

Pensionärid palusid meeril uurida jäätmehooldustasu arvestust

PRÜGIMÄGI TONDILOSSIS: Mõned kinnisvaraomanikud lasevad tervel oma varal muutuda ehtsaks prügikastiks, nagu seda on Lasteaia tn 8 maja.

Grupp pensionäre pöördus Kuressaare linnapea Urve Tiiduse poole, et teada saada, miks Kuressaare Elamute Hoolduse (KEH) hallatavates majades elavad inimesed peavad prügiveo eest maksma ruutmeetrite, mitte prügitekitajate arvu ehk inimeste järgi.

Kuna seadus ette ei kirjuta, kas arvestada jäätmehoolduskulu ruutmeetrite või inimeste arvu pealt, soovitas linnapea pensionäridel pöörduda kodanikualgatuse korras korterelamut haldava firma poole sobivama kuluarvestuse kehtestamiseks.

Küsimus püstitus linnapeaga kohtumisel Kuressaare päevakeskuses oktoobri keskel. “Kui peres on ainult üks inimene, on ka prügi vähem kui suures peres. Mida loeb siin elamispind?” küsisid pensionärid ning palusid, et linnapea võtaks enda südameasjaks välja selgitada, kuidas olukorda muuta.

Linnapea tunnistas, et olukord tundub loogikavastane, sest ruutmeeter ei ole jäätmetekitaja, vaid ikka inimene.

“Kuressaares on kujunenud või õigupoolest jäänud varasemast ajast mõnes hooldusfirmas tava arvutada prügikulu korteri ruutmeetrite arvu järgi, sõltumata seal elavate inimeste arvust, mistõttu võib teoreetiliselt tekkida kummalisi olukordi, kus ühes kolmetoalises korteris elab kaheksa inimest ja teises üks inimene, kuid mõlemad maksavad ühesugust prügiveotasu.

Samas ei saa välistada ka olukorda, kus kolmetoalises korteris elab väidetavalt üks inimene, kuid tegelikult on seal elanikke hoopis rohkem. Ja jälle pole asi õiglane,” kirjutas Tiidus pensionäridele vastuseks.

Sellest tulenevalt soovitas ta pensionäridel pöörduda kodanikualgatuse korras korteriühistu esimehe poole või elanike poolt valitud majavanema kaudu korterelamut haldava firma poole sobivama kuluarvestuse kehtestamiseks.

“On üsna kindel, et päevapealt olemasolevat kulude arvestussüsteemi muuta ei saa, kuid kui see on teie ja teie teiste majaelanike kindel soov ja toob ka rahalist kasu, tuleks protsessi kallale asuda,” kirjutas linnapea.

KEH-i juhatuse liige Hain Vaher ütles Oma Saarele, et ruutmeetripõhine maksmine on paika pandud korteriomandi seadusega ning puudutab ka teisi kommunaalkulusid. Säärast makseviisi eelistab seadus põhjusel, et inimeste tegelik arv korteris on tänapäeval sageli teadmata.

Juhul kui maja elanikud soovivad kasutusele võtta mõne muu makseviisi, siis on ka see Vaheri sõnul võimalik. Selleks on vaja maja üldkoosoleku otsust ja häält eenamust.

Vaheri andmetel kasutavad praegu kõik Kuressaares korteri- ja elamuühistud prügi eest tasumisel ruutmeetripõhist arvestust. Seevastu erinevate sihtotstarbeliste maksete puhul (välisuste vahetus, püstikutorude vahetus jne) jagatakse kulud korterite vahel võrdselt sõltumata korteri suurusest.

Sergo Selder, Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email