Halloween’i nõiad ja kummitused möllasid Kuressaare kuursaalis

Halloween’i nõiad ja kummitused möllasid Kuressaare kuursaalis

NÕIAELU, NÕIAELU, SEE ON ALLES VÕLU: “Lenda, luud, ja puhu, tuul!” hüüavad ürituse korraldajad Lustjala mängumaa perenaine Katrin Karu (vasakul) ja Tolli Vara juhatuse esimees Kelli Mäeots.

On reede, 31. oktoober. Halloween. Kõrvitsate ja nõidade aeg. Vihma rabistab näkku ja tuul vihiseb kõrvus, kui koos fotograafiga samme Kuressaare kuursaali poole seame. “Tõeline nõidadeöö,” kommenteerib mu kaaslane, ja tõepoolest, ilm on sattunud päevakohane.

Kuursaalis paelub esimese asjana pilku ukse kohal rippuv nõiakuju, sisenejaile pakub lahkelt naeratav Liia teemakohast tervitusjooki, mis puhtast hirmust kokku segatud. Või hirmu tekitav. Igatahes Hirmujook, paheline punaveinisegu. Fotograaf Marko sosistab, et joogipakkuja oleks kui Lumivalgekese muinasjutust välja astunud.

Saalis on rahvast veel vähevõitu, ruum ise uhkesti ehitud, sähviv värviline valgus punastel linikutel plinkimas. Sätin end veidi ujedalt istuma. Korraliku kodanikuna kohusetundlikult nõidklouniks kostümeerituna pälvin nii mõnedki imestavad pilgud nii kaaspidulistelt kui ka Lustjala perenaiselt Katrin Karult, kes muigamisi pärib, et kuhu siis kõrvitsakostüüm jäi. Njah. Nõid või kloun, üks halloween puha, mõtlen.

Pidu algab

Inimesi koguneb. Mõnel on peas torukübar, mõnel sarvedega parukas või ees mask. Üldmulje on siiski pidulik ja elegantne. Rahvas uudistab, vaatab ja ootab. Ning täpipealt kell pool kaheksa astub lavale rütmikas bänd ja mütsuv trumm paneb jalga kaasa kõpsutama. Hiljem, kui bändipoistelt uurima lähen, mis ansambliga tegu, selgub, et ega õiget nime veel polegi.

“Priidu ja poisid,” jõutakse muiates kokkuleppele. Tegemist on Saaremaa poistega, kes Tallinna koolidesse õppima läinud – kes Georg Otsa nimelisse muusikakooli, kes mereakadeemiasse. Aga muusika on vahva, ehkki kohati pisut liigagi vali.

Laulude vahepeal astuvad lavale uhkesti väljaehitud tüdrukud ja poisid – tänavused abituriendid Saaremaa ühisgümnaasiumi kabareetrupist näitavad oma oskusi. Emotsionaalselt tundliku ja haarava trummisoolo esitab tantsude vahele Caspar.

Peolised elavad plaksutades kaasa, siredad sääred vilksavad kleitidelennus ja kelmikalt naeratavad noored tantsupoisid jagavad rahvale valgeid roose.

Laste mängumaal elu keeb

Vahepeal otsustame korraks kiigata kõrvalsaali – mängumaale. Seal valitseb rõõmus melu ja sumin. Just äsja on lustaka esinemise lõpetanud Gymnastika võimlemisklubi.

Maalitud nägudega lapsed lasevad kuuldavale valju hurraa, kui selgub, et fotograafi tehtud pilti peagi ajalehes näha võib. Lapsed on tõeliselt õhevil nii mängumaast kui ka lõbusast õhtust.

Käraperel silma peal hoidvad Marina ja Hiie pakuvad mudilastele morssi ja pitsat, kuigi ise ütlevad, et ega trallitajad söögist suurt hooligi, peaasi et mängida saaks. Vaatamata õhtusele ajale pole ühegi lapse näol unesugemeid märgata, pigem muretut mängulusti – ema ja isa ju samas teisel pool seina.

Lustjala mängumaa avati 10. detsembril 2006 ning lisaks lastele eakohaste ajaveetmisvõimaluste pakkumisele on seal läbi viidud nii toredaid projekte kui ka korraldatud laste liikluskoolitust. Tänavu 1. septembril kolis Lustjala Kuressaare kuursaali endistesse kinoruumidesse.

Peolised Kaie, Kalle ja Merle nendivad, et selline üritus on väga kena, ning tõstavad eriti esile seda, et kuursaalis on jälle elu. “Eriti meeldisid noorte esinemised – bänd ja kabaree – väga emotsionaalsed ja tõelised tujutõstjad. Kostümeeritud osalejad lõid vaba ja laheda meeleolu! Oleks aga rohkem julget publikut,” muljetab Kaie ning soovib korraldajatele tahet ja jaksu jätkamiseks.

Piduline Reimo kinnitab aga, et tõepoolest ei pea peod hoogu sisse saama alles kell kaks öösel. “On ju hea, kui algab kell seitse ja lõpeb üheteistkümnest, ning hommikul oled ergas ja toimekas,” arvab ta.

Kristi ja Monika, tudenginõiad Kuressaare kolledžist, kes armastavad Padjakino ja kostüümipidusid, kiidavad, et pidu on vahva. “Õhtu on meeleolukalt sisustatud, lustakad tantsutüdrukud ja toredad bändipoisid,” säravad tüdrukud. “Kohavalik oli minu jaoks huvitav, sest mandriinimesena pole ma siia majja varem sisse pääsenud,” räägib Monika.

Peoletuleku idee pakkus välja Kristi ning parim osa oli tüdrukute jaoks kostüümide meisterdamine. Ainsa puudusena mainivad nõiaplikad, et särtsakas eeskava oli liiga lühike.

Et ka noored pered vahel kodust välja pääseksid

Ürituse korraldajad, Lustjala perenaine Katrin Karu ja OÜ Tolli Vara juhatuse esimees Kelli Mäeots räägivad, et säärase peo korraldamise algmõtteks oli pakkuda noortele peredele võimalust kodust välja tulla.

“Mõnes mõttes on tänase peo ellu kutsunud lapsed. Lapsed käivad mängumaal ja samal ajal on ju vanematel hea kõrvalsaalis pidutseda,” pajatab Kat-rin. Ning toob näite, et üks ema, kes täna siin pidutseb, oli just nentinud, et temal on see poole aasta tagant suisa esimene kord natukeseks kodust ka välja tulla.

Katrin ja Kelli lisavad, et see oli neil esimene katsetus taolist kogupereüritust korraldada ja eks igast kogemusest ole midagi õppida. “Kui ei tee ja ei proovi, siis ei ole ka võimalik õppida, mis võiks olla paremini.”
Küsimuse peale, et kas nad ka eestlaste rahvakalendri tähtpäevi mardi- ja kadripäeva tähistada mõtlevad, muigavad tragid naised, et vaevalt nad nii kiiresti selleks ette valmistada jõuavad.

“Eks halloween’ipeo korraldamisega oli omajagu vaeva, aga see tegemine ei tundunud kordagi vastumeelt, pigem andis hea tunde,” kinnitab Katrin ja lisab, et olgu selle mardi- ja kadripäevaga, kuidas on, ent advendiajaks on mängumaal küll nii mõndagi plaanis.

Peanõid on kohal

Seejärel läheb nõidade tantsuks, kunstikuraator Lii Pihl on endale nõiakostüümi selga ajanud ja vuhiseb luua seljas ringi, ise kõiki tantsule kutsudes. Kes aga vahepeal kehakinnitust tahab, saab laudadelt halloween’ilikke suupisteid haarata. Ristisnäkse või sõrmeküpsiseid – mille järgi isu parasjagu on. Nõiakoopa-baaris teenindab kliente uhke oranži parukaga nõid Merit.

Bänd mängib jätkuvalt. On ka jalakeerutajaid.
“Tore,” nendime fotograafiga mõlemad, kui end kella kümne paiku minekule sätime, jõudmaks teha tiiru ka Saaremaa kaubamaja ostuööl.


Halloween’i tähistamine hakkas Eestis meedia õhutusel levima 1980. aastate lõpus – niisiis umbes samal ajal kui mitmes teises Euroopa riigis. Eesti rahvakalendris oli pühakutepäeva laupäev tundmatu, kombestikult ühendab halloween endas meie hingedeaja, mihkli- ja mardipäeva tavasid.

Halloween’i tähistatakse tänagi rohkem linnades, kus liiguvad ringi tontlike maskidega lapsed. Vahel harva on neil käes laternad või on Ameerika eeskujul meisterdatud endale kõrvitslatern. Kõrvitsaid Eestis küll kasvatatakse, kuid mitte väga massiliselt. Arvestatavaks köögiviljaks muutus kõrvits siinmail 19.–20. sajandil. Küll on aga meie lasteaedades ja koolides korraldatud halloween’ipäeval kõrvitsatest laternate ja maskide meisterdamise konkursse.

Interneti kaudu saab saata halloween’ikaarte. Seegi tava hakkab Eestis alles levima. Mujal hakati halloween’ikaarte müüma 1900. aastate alguses ja sajandi keskpaigaks oli nende saatmine muutunud väga populaarseks. Näiteks praegu saadetakse USA-s üle 24 miljoni halloween’ikaardi aastas.

Howstuffworks kinnitab, et sellega kuulub nimetatud tähtpäev kaheksa populaarsema kaardisaatmise põhjuse hulka ning on populaarseim küünalde ostmise ja süütamise päev – tervelt 85 protsenti USA peredest süütab sel õhtul küünla lahkunute mälestuseks.

Eestis nagu mujalgi Euroopas on meedia abil leviv tähtpäev kohanud vastuseisu väga erinevatel põhjustel – küll kui ameerikaliku kultuuri näide, küll kartusest oma traditsiooniliste pühade kõrvalejäämise pärast, küll hirmust kalendripühade muutumise ees, küll kui nõidade, nõiduse ja hirmutamise reklaamija jpm põhjustel.

Allikas: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-halloween.php

Print Friendly, PDF & Email