Hakes Internationale abiga Lääne-Euroopa ülikooli

Hakes Internationale abiga Lääne-Euroopa ülikooli

HAKES: 1 reas (vasakult) Andrus Pajuniit, Aleksandr Guljajev, V. R, 2. reas Ruslan Dimitriejev, Maarja Pildre, Angelina Pikat, Irina Tšeredinova, Hannes Lents, 3. reas Edgar Kivisild, Marietta Valle. Kolm sellest seltskonnast – Andrus, Maarja ja Vahur on saarlased.

Hakes Internationale alustas tegevust 2005. aastal, kui kaks Saaremaa päritolu noormeest – V. R. ja Märt Aro – otsustasid asutada ühingu, mis lihtsustaks noortel õppima asumist Lääne-Euroopa tunnustatud kõrgkoolides sel viisil, et noortel ei oleks vaja kandideerimisprotsessi ajal koduriigist lahkuda, ning seetõttu oleksid kulutused minimaalsed.

Uutes EL-i liikmesriikides on Hakes väidetavalt esimene omataoline organisatsioon, mis korraldab sisseastumiskatseid kõrgkoolide rahvusvahelistele erialadele kandidaadi koduriigis kohapeal. Nelja tegevusaasta jooksul on Hakes laienenud üheksasse riiki, hõlmates nüüd Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Ungarit, Rumeeniat, Bulgaariat ja Sloveeniat. Hakes plaanib nimetatud riikides kasvada väliskõrgkoolidesse kandideerijate arvu poolest piirkonna suurimaks.

Saaremaalt viis noort

Esimesed Hakes’i kaudu välismaale õppima saadetud noored alustasid õpinguid 2005. aasta sügisel Taanis. 2006. aastal läks Baltimaadest Hakes’i valitud partnerülikoolidesse juba 85 õpilast, 2008. aasta sügiseks on õpilaste arv kasvanud ligi 800-ni. Saaremaalt on Hakes’i kaudu õppima asunud nelja aasta jooksul 5 noort, kellest osal on nüüd juba välismaa kõrgkool edukalt seljataga.

Hakes’il on kootöölepingud tunnustatud Lääne-Euroopa kõrgkoolidega, näit Aarhus School of Business, mida loetakse Euroopa 20 parema äriülikooli hulka kuuluvaks ja milles õppimise eest tasub Taani Kuningriik, ning Walesis asuv Aberystwyth University, mis sai 2006. aastal Briti tiitli “Parim koht, kus õppida”. Viimases on eestlastele, tänu erinevatele toetustele, õppimine tasuta.

Enne kui sõlmitakse kokkulepped, tutvuvad Hakes’i esindajad põhjalikult pakutavate õppekavade ja tingimustega, külastatakse loenguid ja suheldakse teistest riikidest õpilastega, kes juba õpivad selles koolis.

Peakontor asub Tallinnas

Hakes’i töötajate arv aina kasvab. Kollektiiv koosneb aktiivsetest noortest, kes suudavad kandidaatidega kontakti leida ja jooksvalt tekkivatele küsimustele kõige paremini lahendusi leida.

Valikute tegemise lihtsustamiseks pakub Hakes noorele soovi korral konsultatsiooni, mis sisaldab informatsiooni kõrgkoolidesse kandideerimise protsessist, välisriikides töökoha leidmise võimalustest ning dokumentatsiooni ettevalmistusprotsessist kuni majutusküsimuste lahendamiseni välja.

Kuna Hakes’i esindajad suhtlevad pidevalt üliõpilastega, kes on Hakes’i kaudu välismaale õppima asunud, on organisatsioonil alati värskeim ja täpseim informatsioon toimuva kohta. Kandidaadil on vajadusel võimalus otse ühendust võtta välisriigis õppivate noortega.

Hakes’il on oma koduleht, kus registreerunud saavad pidevalt uuenevat ja ajakohast infot partnerülikoolide ning kandideerimisperioodi kohta. Vaid ühe avalduse täitmise ja ühe keeletesti läbimisega saab korraga kandideerida mitmesse ülikooli korraga selleks suuri kulutusi tegemata. Hakes’i partnerülikoolid aktsepteerivad ka ettevõtte poolt läbiviidavat keeletesti.

Neile, kes soovivad välismaal õppida

Noor inimene, kes soovib 2009. aasta sügisest õppima asuda tema valitud Hakes’i partnerinstitutsiooni, saab kandideerimisprotsessiga alustada 15. jaanuarist 2009, kui on võimalik täita kandideerimisavaldus Hakes’i kodulehel www.hakes.ee . Avaldusi võib täita kuni 15. märtsini 2009. a.

Korrektselt avalduse täitnud kandidaat kutsutakse tegema inglise keele testi ja intervjuule, mis toimub kandideerija koduriigis. Tulemuste põhjal koostatakse kandidaatide pingerida iga õppekava osas. Kui kandidaat saab sisse enam kui ühte õppeasutusse, on tal võimalik valida, kuhu ta soovib õppima asuda. Ja kuna Hakes’i vahendatavate erialade valik on lai, siis usume, et suudame midagi pakkuda igaühele.

Marietta Valle
Hakes International’i Eesti piirkonna juht

 


Ragne ja Minni oma valikuid ei kahetse

Hakes’i kaudu läksid välismaale ülikooli ka kaks Kuressaarest pärit tütarlast. Ragne Aaviste õpib Inglismaal Walesis ülikoolis, mille nimi on Aberystwyth University. Tema eriala on Euroopa keeled. Minni Nirgi õpib Taanis Aarhus Business Collage’is ja tema eriala on marketing management ehk turunduse juhtimine.

Mis ajendas sind välismaale õppima minema?
Ragne: Paremad õpitingimused keelte õppimisel. Meeldiv õpikeskkond. Võimalus end proovile panna
Minni: Parem haridussüsteem. Kogemused. Elukool.

Millega erineb sinu uus elukeskkond sinu Eesti kodust?
Ragne: Võib-olla sellega, et hetkel on siin veel suhteliselt soe. Saaremaal ümbritses mind meri, samamoodi ka siin, sest elan otse rannapromenaadil. Linn on küll suurem kui Kuressaare, kuid inimesed on sama sõbralikud ja vastutulelikud.
Minni: Põhimõtteliselt on ju kõik erinev. Elutempo on mõneti aeglasem ja taanlastele kohasem. Pole enam nii palju lootmist pere ja lähedaste abi peale – kõigega tuleb ise hakkama saada.

Mida tähendas sinu jaoks õppima asumine võõrale maale?
Ragne: Ma teadsin juba Eestist lahkudes, et siirdun uude keskkonda. Siia jõudes olin ennast erinevateks katsumusteks ette valmistanud.
Minni: Rahvusvahelist keskkonda, kus igapäevaseks keeleks on inglise keel. Uusi tutvusi nii koolis kui ka väljaspool kooli. Uut ja tunduvalt erinevat kultuuri ning keskkonda.

Milliste sõnadega iseloomustad oma kooliprogrammi, õpetamismeetodit, tudengite erinevusi võrreldes Eestiga?
Ragne: Õpin Euroopa keeli. Minu valik just siinse kooli kasuks tuli seetõttu, et ma leian, et siin on keelte õppimine intensiivsem ja keelt saab rohkem kasutada, sest teistest riikidest õpilasi on siin palju, saab õpitu kohe proovile panna. Meil ei ole siin nn loenguid. On keeletunnid, mis on jaotatud järgnevalt: grammatika, kirjutamine, suuline keel, keele kuulamine ja üle kahe nädala ka tõlkekursused. Samuti on olemas keelelaborid, kuhu õpilastel on sissepääs iga päev 24 tundi, ja nendes laboratooriumides on ligipääs kõikvõimalikele erinevatele keelekanalitele ja -harjutustele. Ma arvan, et see aitab keele õppimisele suuresti kaasa.
Minni: Avatud, praktiline, interaktiivne, pigem dialoog õpilaste ja õppejõudude vahel kui formaalne loeng. Õpilased on väga erinevad – seltskond on kirju. Erinevatest kultuuridest tulnud noortest koosnev klass, kus inimesed on väga sõbralikud ja avatud. Võrreldes eestlastega on siinne rahvas väga abivalmis, vastutulelik ning alati naeratav.

Mis on olnud suurim üllatus?
Ragne: Alguses oli kõige suurem üllatus see, et tunde ei ole just väga palju, kuid nüüdseks on juba selgeks saanud see, et mida vähem tunde, seda rohkem on vaja kodus teha iseseisvat tööd.
Minni: Heas mõttes n-ö kultuurišokk, inimeste tolerantsus, avatus ning kohe kindlasti kooli töötajaskonna suhtumine õpilastesse, mis erineb Eestis kohatuga totaalselt.

Millisest allikast leidsid informatsiooni välismaal õppimise kohta?
Ragne: Hakes’i esindaja käis meil koolis rääkimas oma organisatsioonist ja ma otsustasin proovida, et näha, kas ma suudaksin läbida kadalipu välismaale õppima pääsemiseks.
Minni: Kuulsin sõbralt sellisest võimalusest ning mõtlesin, et proovin, kui kaugele jõuan. Jõudsin Taani.

Kellega suhtled rohkem? Kas eestlastega või ei ole vahet, kellega?
Ragne: Kuna minu viiest korterikaaslasest on üks eestlane, siis eesti keel kuulub paratamatult minu igapäevaellu. Koolis suhtlen rohkem inglastega, sest minu kursustel ei leidu ühtegi teist eestlast. Üldjoontes ei ole aga vahet, sest kõik saavad kõigiga sõbralikult läbi.
Minni: Esialgu käisin rohkem läbi eestlastega, hoidsime kõik suhteliselt kokku ja üritasime üksteist igati aidata. Nüüd suhtlen enamasti välismaalastega.

Kuidas oled oma valikuga rahul?
Ragne: Olen oma valikuga äärmiselt rahul.
Minni: Siiani ei ole hetkekski veel oma otsust kahetsenud.

Kuidas iseloomustad oma kooli õppejõude?
Ragne: Õppejõud on väga professionaalsed. Kuna õpin keeli, siis on mul kõigi oma õppejõududega väga hea läbisaamine, sest keelegrupid on väikesed. Samas on õppejõudude kaader väga värvikas selle poolest, et õppejõude on paljudest rahvustest ja nad on oma ala professionaalid.
Minni: Õppejõud on väga professionaalsed, kuid vahel on neil kommunikatsiooniprobleeme. Distants õppejõu ja õpilaste vahel on suhteliselt väike ning pigem on nad meile sõbra eest.

Mis sa arvad, milliseid eeliseid karjääritegemisel annab sulle välismaal omandatud haridus?
Ragne: Kuna ma plaanin tulevikus ka välismaale tööle jääda, siis annab välismaal omandatud haridus mulle kindlasti eelise. Kas või näiteks see, et ma olen siin õppimisega juba tõestanud, et olen suuteline töötama ja õppima võõras keskkonnas, võõras keeles, ja seda edukalt.
Minni: Rahvusvaheline haridus on suureks plussiks nii eraelus kui ka tööalaselt. Enamasti on välismaal õppinud inimesed avatumad, sõbralikumad ja julgevad oma seisukohti teistega jagada. Tekkinud on uued välismaised tutvused, mida saab edasises elus edukalt kasutada. Suurimateks plussideks pean siiski avatumat maailmavaadet, kiiremat kohanemisvõimet ning praktilisemat lähenemist.

Millised on sinu isiklikud soovitused uutele kandideerijatele, et nende kandideerimisprotseduur edukalt kulgeks?
Ragne: Minu soovitus on, et tuleb kindlasti proovida. Muidu ei tea iial, mis oleks võinud saada. Ei tohi mõelda, et niikuinii ma ei saa. Tuleb jääda iseendaks ja olla rahulik, kõik muu laabub kuidagi ikka.
Minni: Kindlasti soovitan enne paika panna oma prioriteedid, mille jaoks välismaale minna – kas töötama või õppima, sest paljud on rahaahvatluste küüsi langenud. Teiseks soovitan mõelda, mis sind täpselt huvitab ja mida sooviksid õppida ning kui palju oled võimeline end õppimisele pühendama.

Print Friendly, PDF & Email