Ameerika ajakirjandus: Obama võiduga lõppes 150-aastane kodusõda

Ameerika ajakirjandus: Obama võiduga lõppes 150-aastane kodusõda

IMPRESSIONISTLIK TULEVIK: USA vastvalitud president koos õnneliku perega.

Võit, mille demokraat Barack Obama saavutas 4. novembril presidendivalimistel, lõpetas riigis ligi poolteist sajandit kestnud kodusõja. Sellise seisukoha ütles neil päevil välja mõjukas Ameerika päevaleht The New York Times. Kuigi valijameeste kogu pole valimistulemust veel kinnitanud, on vaatlejad üksmeelel – äsja lõppenud valimisi võib juba praegu ajaloolisteks nimetada, sest Obamast saab esimene afroameeriklane USA presidenditoolil.

Kõigele lisaks seondavad eksperdid Obama võidu ligi neli aastakümmet kestnud perioodi lõppemisega, mil USA poliitilises elus võidutses konservatism.

See periood algas 1969. aastal, kui ametisse astus vabariiklane Richard Nixon. Konservatismi võimutsemise kõrghetk langes 1980. aastatele, mil Valge Maja peremees oli Ronald Reagan.

Tõsi, kõnealusel perioodil olid ka omad mõõnad – need olid aastad, mil USA presidendi ametikohuseid täitsid demokraadid. 1960. aastate lõpust alates on demokraatidel õnnestunud võimu juurde pääseda kahel korral – 1977. aastal, mil ametisse astus Jimmy Carter, ja 1993. aastal, kui Ameerika riigipeaks vannutati Bill Clinton.

Ameerika tegi ajalugu

Kuid seekord saatis USA demokraate tõepoolest suur triumf, vabariiklased eesotsas George W Bushiga kogesid aga ajaloo suurimat läbikukkumist. “Valges võimutsevad mustad”, “Ameerika värviline revolutsioon” jne, jne. Säärased pealkirjad ilutsesid sel nädalal Ameerika suuremate ajalehtede esikülgedel.

Paljud USA meediaväljaanded nimetasid Barack Obama võitu Põhja ja Lõuna vahelise sõja lõpuks. Nelikümmend neli aastat pärast seda, kui USA valimisõiguses likvideeriti viimased rassistlikud piirangud, saavutas hiilgava valimisvõidu just mustanahaliste esindaja. USA valijad asusid valimisjaoskondade uste taha järjekordadesse, et valida riigi 44. president. CNN-i uudistekommentaator aga lausus: “Seekord tegid ameeriklased ajalugu!”

Ebavõrsduse tegelik lõpp

Alati liberaalseid vaateid levitav ajaleht The New York Times kirjutas: sellised sündmused nagu kohtuprotsess “Brown versus haridusnõukogu”1, Martin Luther Kingi2 kampaania “Mul on üks unistus” või 1964. aasta kodaniku õiguste akt3 ei suutnud lõpetada kodusõda, mis algas 1861. aasta 21. juulil ja kestis 147 aastat. See kodusõda lõppes alles nüüd, sel momendil, kui “mustanahaline Ameerika kodanik Barack Hussein Obama kogus piisavalt hääli, et osutuda valituks riigi presidendiks”.

Leht jätkas: 5. novembri hommikul ärkasid ameeriklased juba “teises riigis” (different country), kus “tõepoolest kõik on võimalik” (everything really is possible). (Ilmselgelt on kasutatud tsitaati Obama kõnest, mille ta pidas Chicagos 4. novembri hilisõhtul vahetult pärast valimistulemuste avalikustamist.)

Barack Obama jääb alatiseks Ameerika esimeseks mustanahaliseks presidendiks, rõhutas artikli autor Thomas L. Friedman.

Rekordarv valijaid ja rekordilised kulutused

Äsja lõppenud USA valimistel osales rekordiline arv valijaid. Valimisjaoskondadesse tuli umbes 136 miljonit inimest,
s.o 64% valimisõigust omavatest kodanikest. Enam kui 65 miljonit ameeriklast jälgis valimiste käiku teleri otse-eetri kaudu. Säärase statistika edastas üleeile meediauuringutega tegelev kompanii Nielsen Media Research.

Samas kujunes aga seekordne valimiskampaania ajaloo kõige pikemaks – see kestis ligi 21 kuud – ja ka kõige kallimaks. Analüütikud on juba kokku arvutanud, et kogu valimiskampaania (mõeldud on nii presidendi- kui ka Kongressi valimisi) käigus kulutasid USA kaks suuremat erakonda ühtekokku 5,3 miljardit dollarit, s.o veidi enam kui 64 miljardit krooni. (Võrdluseks olgu kohe ära toodud, et Eesti eeloleva aasta kavandatava riigieelarve maht on 97,8 miljardit krooni.)

Mida toob lähitulevik?

Mis aga puudutab ameeriklaste lähiperspektiive, siis pole ekspertidel veel selge, millistel põhimõtetel moodustatakse Barack Obama administratsioon ehk valitsus. Praegu on vaid teada, et asepresidendi kohale asub 65-aastane Delaware’i osariigi senaator Joseph Biden.

Samas eeldavad politoloogid, et juba novembri lõpus saame teada nende isikute nimed, kes määratakse USA valitsuses võtmekohtadele (riigisekretär, rahandusminister, kaitseminister). Aega mõtlemiseks pole ju antud.

Siinjuures loodetakse, et valitsusse kaasatakse ka vabariikliku partei esindajaid. Asjatundjad oletavad, et see esimene valitsus saab olema ajutine ja selle ülesandeks on teha mitmeid ebapopulaarseid samme, et tuua riik välja majanduskriisist.

Kuid mis hakkab sündima välispoliitikas? Valimiskampaania ajal käisid demokraadid välja vägagi konkreetse lubaduse tuua Ameerika sõdurid Iraagist ära. Eks näe, kuidas neil see õnnestub või peab Obama juba valitsemisaja alguses oma avalikult lausutud sõnu sööma. Afganistani kohta võib aga öelda, et seal on oodata nn terrorismi vastu suunatud tegevuse laienemist.

USA presidendivalimistel viibinud välisvaatlejad andsid neile igati positiivse hinnangu – valimised demonstreerisid pluralistliku demokraatia põhimõtteid, need olid läbipaistvad ja valimiste korraldajad austasid kõikjal fundamentaalseid vabadusi ja inimõigusi.

Print Friendly, PDF & Email