Uus Maa ennustab kadu väikestele kauplustele (7)

Auriga keskuse ja uue Säästumarketi avamine ning Maxima supermarketi valmimine kevadel tähendab Kuressaares kauplemise koondumist äärelinna ja väikeste tegijate turult väljasöömist, hindab kinnisvarafirma Uus Maa oma uusimas turuülevaates.

Uus Maa kirjutab, et ettevõtete hirmud laienemise suhtes väljapoole Tallinna on vähendanud nõudlust Kuressaare äripindade järele. Kaubanduspindade turul on liikumist veidi rohkem.

Auriga keskuse ja Kuressaare teise Säästumarketi avamine ning uus Maxima kauplus võivad Uus Maa hinnangul tuua lähiajal turule muutusi. “Oodata on väikeste tegijate väljasöömist suurte kettide poolt ning kauplemise koondumist rohkem äärelinna,” ennustab Uus Maa.

“Kohaliku inimese jaoks tähendab see mõningast muutust eelkõige kaupade kättesaadavuse osas, sest enam ei asu kõik n-ö käe-jala juures,” sõnas Kuressaare ülevaate koostanud Uus Maa äripindade maakler Martin Sepp.

Peale varemnimetatud kaupluste on laienemas Saare Selver ja jätkuvalt otsib Kuressaares tegevuse alustamiseks kinnistut Prisma. Nende kõigi valmides ulatub Kuressaare toidukaupluste kogupindala umbes 10 000 ruutmeetrini.

Majandusanalüütik Aivar Sõrm ütles, et kaubanduskettide laienemisplaanid olid tehtud turu jätkuva ja kiire kasvu ootuses. “Planeerimistsükkel algas mitu aastat tagasi ja tõenäoliselt arvestasid kõik ketid ainult iseenda laienemisega ehk situatsiooniga “mina ja turg”,” märkis Sõrm.

Tema sõnul on hetkel toimunud ja toimuv summaarne kaubanduspindade kasv Kuressaares oluliselt ületanud majanduslikult mõistlikuks peetava kriteeriumi. “Seda iseäranis tänasel foonil, kus lähiaastatel ei ole oodata jaemüügi kasvu, vaid reaalselt kahanemist tulenevalt üldisest majandustaustast,” lausus Aivar Sõrm.

Tema hinnangul ei pea tõenäoliselt ükski laienemisplaan vett ja loodetud käibeid ja kasumeid ei saavutata niipea. Selle asemel jaotatakse turgu ringi ja pigem on vähemasti lühiajaliselt enamik värskelt suuri investeeringuid teinud kaupmehi sunnitud kauplema kahjumiga.

“Kuhu see asi viib, ei tea – suuremad ketid püüavad, hambad ristis, need ajad lihtsalt üle elada, koosseise ja lahtiolekuaegu vähendatakse,” arvas Sõrm. “Rendihinnad kukuvad alla ja surutise jätkudes pikemal perioodil hakkavad kõige nõrgemad lülid järele andma.”

Sõrme sõnul on selge see, et universaalsusele pürgivad pisipoed kipuvad eelkõige just kehvemate hanketingimuste tõttu oma suurtele, ketti kuuluvatele suguvendadele alla jääma.

Print Friendly, PDF & Email