Veevärk hakkab reovee jääkmudast elektrit tootma (4)

Veevärk hakkab reovee jääkmudast elektrit tootma

UUENDUS PÄÄSTAB HAISUST: Kullimäe reoveepuhastusjaama juhataja Robert Mälgu ütleb, et avatud meetodil muda kompostimine kaob ja sellega ka haisuprobleem.

AS Kuressaare Veevärk kavatseb hakata tootma Kuressaare linna reovee jääkmudast soojusenergiat ja elektrit, millega ühtlasi lahendatakse linnakodanikes rahulolematust tekitanud haisuprobleem.

AS-i Kuressaare Veevärk juhataja Illar Noot ütles Oma Saarele, et uus jääkmuda käitlemise tehnoloogia tahetakse kasutusele võtta pärast Kullimäe puhastusseadme rekonstrueerimist järgmisel aastal. Puhastusseadme rekonstrueerimistöödeks on riik eraldanud 60 miljonit krooni.

Jääkmudast biogaasi tootmise tehnoloogiaga Soome väikelinnade puhastusjaamades tutvumas käinud Noot märkis, et Soome reovee puhastites toodetud soojusenergia ja elekter leiab kasutamist puhasti tööshoidmisel, osa elektrist müüakse elektrifirmale.

“Täpselt samuti tahame ka meie teha. Müüme seda kas Eesti Energiale või kasutame ise ära,” rääkis Noot. Ta lisas, et analoogiline tehnoloogia on kasutusele ka Tallinnas ja Narvas, Tartus käivad ettevalmistused selle kasutusele võtuks.

Kullimäe reoveepuhastusjaama juhataja Robert Mälgu sõnul seisneb kõige suurem kasu seoses uue tehnoloogia kasutuselevõtuga selles, et ära kaob jääkmuda kompostimine avatud meetodil. “Ei ole enam vaja muda segada ega haisutada seal,” kinnitas Mälk.

Tulevikus suunatakse reoveest tekkiv toormuda metaanitanki, kus kääritamise tulemusel tekib biogaas, mille põletamisel saadakse elektrit ja soojusenergiat. Protsessist jääb järele kääritatud muda, millest võetakse välja liigvesi ja mida seejärel bakterite hävitamiseks kuumutakse. “Pärast seda ei tohiks jääkmuda enam haiseda,” lausus Mälk.

Robert Mälk rääkis, et Kullimäe puhastusjaamas tahetakse kasutusele võtta 100-kilovatt-tunnise võimsusega elektrigeneraator, mis jääb pisut alla Kullimäe puhastusseadme elektrivajadusele. Praegu kulub puhastil kuni 1,5 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat aastas.

Mälk ütles, et biogaasi hakatakse tootma mitte ainult linna reoveest tekkinud jääkmudast, vaid kogu maakonna biotiikide ja väikepuhastite jääkmudast, samuti rasvapüüdurite jäätmetest, kalajäätmetest ja juustuvadakust.

Illar Noot ütles, et mudakäitlus on alates Kuressaare puhastusseadme ehitusest 1980-ndate aastate lõpus olnud Kuressaare Veevärgile suur murelaps. Ei tollal ega ka 2000. aastal, mil puhasti rekonstrueeriti, pole jätkunud raha mudakäitluse väljaarendamiseks.

Puhasti eelseisval rekonstrueerimisel on kavas ka selle võimsuse suurendamine, sest Kuressaare linna reoveekogused on viimasel aastakümnel suurenenud.

Print Friendly, PDF & Email